lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-63002/5

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-63002/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
975
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-63002

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-63002

Tsiviilasi

V.G. hagi A.U. vastu elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V.G. (isikukood XXXX; elukoht XXXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Grete Lüüs (Advokaadibüroo LMP; e-post [email protected]) Kostja: A.U. (isikukood XXXX; elukoht XXXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast V.G. hagiavaldust A.U. vastu elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Tagastada hagiavaldus kohtumääruse jõustumisel V.G..
3.Jätta menetluskulud V.G. kanda
4.Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.V.G. esitas 23.12.2014.a kohtule hagi A.U. vastu. Hageja palus tuvastada, et tema kohustus laste K.M.G. ja M.G. ülalpidamiseks on lõppenud ning palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 186/2011/64, 186/2011/470, 186/2011/1481, 186/2011/2384, 186/2012/1313. Hagi põhjenduste kohaselt on hageja ja kostja kooselust sündinud kaks last: K.M.G. (isikukood XXXX) ja M.G. (isikukood XXXX). Poolte kooselu lõppes 2005.a ning lapsed jäid elama koos emaga. Tartu Maakohtu 28.12.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-4845 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja elatise alaealiste laste ülalpidamiseks. Kuna hageja kaotas sellel perioodil töö, ei olnud tal võimalik elatise tasumise kohustust korrektselt täita ning kogunes elatise võlg. Kostja algatas hageja suhtes elatisenõude täitemenetluse. 2009.a saavutasid pooled kokkuleppe, mille kohaselt hageja tasub kostjale seniajani kogunenud elatise võlgnevuse ning hageja annab

nõusoleku laste lapsendamiseks. Lapsi soovis lapsendada kostja uus abikaasa. Hageja täitis oma lubadused ning oli arusaamisel, et kuna ta on andnud nõusoleku laste lapsendamiseks, puudub tal kohustus tulevikus elatise tasumiseks. Riigikohus on 18.04.2013.a tsiviilasjas 3-2-1-47-13 teinud otsuse, milles märkis, et kui asjas leiavad tuvastamist perekonnaseaduse (PkS) § 157 teises lauses sätestatud asjaolud, siis alates lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse hooldada võtmisest ei saa nõusoleku andjat lugeda enam ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimeseks.

2.Tartu Maakohus jättis 06.01.2015.a määrusega hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates tasuma täiendavat riigilõivu. 23.01.2015.a tasus hageja hagilt täiendava riigilõivu summas 50 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Antud juhul on hageja taotlenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 186/2011/64, 186/2011/470, 186/2011/1481, 186/2011/2384 ja 186/2012/1313. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohus 24.11.2011.a määrusega lõpetanud menetluse V.G. hagis A.U. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-1114137). Kohtumäärus jõustus 15.12.2011.a. Tsiviilasjas nr 2-11-14137 esitatud hagiavalduses palus hageja kohtul tuvastada, et tema kohustus laste K.M.G. ja M.G. ülalpidamiseks on lõppenud 25.05.2009.a lapsendamiseks notariaalse nõusoleku andmisest ning palus seetõttu tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 186/2011/64 ja 186/2011/470. Ka praeguses asjas on hageja taotlenud muuhulgas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 186/2011/64 ja 186/2011/470, kuna hageja on andnud 25.05.2009.a nõusoleku laste lapsendamiseks. Seega on tegemist olukorraga, kus samade poolte vahel on olemas jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Eeltoodu alusel tuleb keelduda menetlusse võtmast hageja avaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 186/2011/64 ja 186/2011/470, sest samas vaidluses on olemas jõustunud kohtulahend.
4.Lisaks leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda õigusliku perspektiivituse tõttu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud (3-2-1-134-07 p 13), et TsMS-i § 371 lg 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Hagimaterjalidest nähtuvalt on V.G. kohustatud maksma oma alaealistele lastele K.M.G. ja M.G. elatist Tartu Maakohtu 28.12.2007.a otsuse tsiviilasjas nr 2-07-4845 alusel. Täitemenetluse registri andmetel on nimetatud kohtuotsuse alusel algatatud hageja suhtes täitemenetlused täiteasjades nr 186/2011/64, 186/2011/470, 186/2011/1481, 186/2011/2384 ja 186/2012/1313.

Hageja taotleb hagis lastele elatise tasumise kohustuse puudumise tuvastamist ja elatise nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja on 25.05.2009.a andnud nõusoleku oma alaealiste laste K.M.G. ja M.G. lapsendamiseks (tl 10) ning lapsed on laste ema ja tema abikaasa hooldada, mistõttu hagejal puudub kohustus lapsi üleval pidada. Nõusolekus puudub märge selle kohta, kellele V.G. annab õiguse oma lapsi lapsendada. Kohus loeb ebaõigeks hageja seisukoha, et tal puudub elatise maksmise kohustus, kuna ta on loobunud vanemlikest õigustest ning andnud nõusoleku laste lapsendamiseks. PkS § 157 eesmärk ei ole lõpetada lapse vanema kohustust tasuda lapsele elatist, vaid asendada lapse vanema kohustus lapsendaja kohustusega. Seaduse mõttega kooskõlas ei saa olla lapse eraldi elava vanema vabastamine elatise tasumise kohustusest, kui laps elab koos oma ema (või isa) ning tema uue abikaasaga ja on oma ema (või isa) ja tema uue abikaasa ülalpidamisel. Elatise kohustuse lõppemiseks ei piisa eraldi elava vanema nõusolekust, et tema lapse võib lapsendada. PkS § 157 saab rakendada olukorras, kus lapsendamise protsess on ka tegelikult alanud, s.t keegi on esitanud lapsendamisavalduse. Hageja nõusolek on antud juba 2009.a ning käesoleva ajani ei ole lapsi lapsendatud ega ole tehtud ka muid toiminguid seoses lapsendamise ettevalmistamisega. Hagiavaldusest ei tulene, et lapsendamiseks oleks tehtud mingeid muid toiminguid peale hageja nõusoleku andmise. Hageja väitel soovis lapsi lapsendada kostja uus abikaasa (tl 4), kuid hagiavaldusest ei nähtu, et selleks oleks tehtud perekonnaseaduses ette nähtud toiminguid. Kohus leiab eeltoodu alusel, hagiga ei ole V.G. taotletavat eesmärki – sundtäitmise lubamatuks tunnistamist – võimalik saavutada ning V.G. hagi tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata.

5.TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
6.Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi on hagejal avalduse menetlusse võtmata jätmisel õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium