Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
M. M hagi M. M vastu elatise suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-50163
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. M määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja M. M esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kostja M. M, esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar
Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2014. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-50163 ja saata M. M apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
1.Pärnu Maakohus mõistis 31. märtsi 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-547/2004 M. M (kostja) E. T kasuks välja alaealise lapse M. M (hageja) ülalpidamiseks elatise 1650 krooni (105 eurot 45 senti) kuus.
2.Hageja esitas 3. märtsil 2014 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus suurendada maakohtu 31. märtsi 2005. a otsusega väljamõistetud elatist 72 euro 5 sendi võrra ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 177 eurot 50 senti kuus, seades elatise suuruse sõltuvusse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Hagi kohaselt on hageja kasvades tema vajadused suurenenud. Hageja ema on osaliselt töövõimetu, tema töötasu on ca 400 eurot kuus, toetus ja pension ca 237 eurot kuus.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on füüsilisest isikust ettevõtja, kelle sissetulek on alla 355 euro kuus. Kostja kasvatab lisaks hagejale kuueaastast last, kes jääks
elatise suurendamise korral halvemasse olukorda. Lisaks elatise maksmisele on kostja ostnud hagejale vajalikke asju ning soovib seda teha ka edaspidi. Kostjal on haiguse tõttu vaja teha kulutusi ravimitele.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 20. juuni 2014 kirjeldava ja põhjendava osata otsusega ja 8. juuli 2014. a täiendava otsusega hagi ning suurendas maakohtu 31. märtsi 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2547/2004 väljamõistetud elatise suurust, mõistes kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast alates 1. jaanuarist 2014 ehk 177 eurot 50 senti) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määrates kostjalt väljamõistetavate hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 350 eurot. Maakohus menetles asja kirjalikult lihtmenetluses. Maakohtu otsuse kohaselt ei tule elatist alammäärani suurendades tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks kuluvat summat. Samas peab kostja tõendama alamäärast väiksema elatise väljamõistmiseks (elatise suurendamata jätmiseks) mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 järgi. Kostja ei ole alammäärast väiksema elatise väljamõistmise mõjuvaid põhjusi tõendanud. Kostja ei ole töövõimetu, ta töötab ja saab töötasu, talle kuulub pool mõttelist osa kahest kinnisasjast, kostja on ühe sõiduki omanik ja mitme sõiduki kasutaja, talle kuulub osaühingu osa ja ta on selle osaühingu juhatuse liige. Lisaks on kostja füüsilisest isikust ettevõtja ning tema pangakontole on ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 18. maini 2014 laekunud kokku 14 758 eurot 13 senti. Kostjal on abikaasa, kes töötab ja saab sissetulekuid. Ei ole tõendatud ega usutav, et kostja teine alaealine laps jääb hagejaga võrreldes halvemasse olukorda. Hagi rahuldamise tõttu peab kostja hüvitama hagejale menetluskulud, s.o riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse ja täiendava otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada otsuse osas, milles väljamõistetud elatis ületab 130 eurot kuus, ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja suurendada maakohtu 31. märtsi 2005. a otsusega kindlaksmääratud elatise suurust 130 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 21. augusti 2014. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonkaebust ei pea tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 järgi menetlema, kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks, maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna vastupidise väitmiseks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt märkis ringkonnakohus valesti, et maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et maakohus ei kohaldanud selgelt valesti materiaalõiguse normi ega hinnanud selgelt valesti tõendeid. Maakohus jagas tõendamiskoormuse valesti, kui leidis, et elatise suurendamise asjas peab kostja tõendama, et esineb alus mõista välja alammäärast väiksem elatis. Maakohus hindas valesti kostja varalise seisundi kohta esitatud tõendeid ja järeldas seetõttu ekslikult, et kostja suudab maksta elatist 177 eurot 50 senti kuus. Tõendite kohaselt on kostja keskmine sissetulek ca 388 eurot 44 senti kuus. Kuna kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, ei võimalda sissetulek kostjal maksta hagejale elatist üle 129 euro 33 sendi kuus. Maakohus on alusetult arvestanud kostja varalise seisundi kindlakstegemisel sõidukitega, mille omanik ta ei ole. Lisaks on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhjendamatult suur õigusabikulu.
8.Hageja leiab, et määruskaebus on esitatud hilinenult. Samas vaidleb ta määruskaebusele vastu, leides, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Lisaks palub hageja, et Riigikohus mõistaks kostjalt välja kassatsioonimenetluses kantud 360 euro suuruse õigusabikulu vastuse koostamise eest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada ning asi saata kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule.
10.Määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Avaliku e-toimiku kohaselt on ringkonnakohtu määrus toimetatud kostja esindajale kätte 27. augustil 2014. Määruskaebus esitati Riigikohtule 11. septembril 2014, s.o TsMS § 698 lg-s 2 määruskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja viimasel päeval.
11.Maakohus lahendas hageja elatise suurendamise hagi kooskõlas TsMS §-s 405 sätestatuga lihtmenetluses. Sellises asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
12.Ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohus ei andnud otsuse edasikaebamiseks luba. Maakohus on nii 20. juuni 2014. a kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kui ka 8. juuli 2014. a täiendava otsuse resolutsiooni juures TsMS § 442 lg-t 6 järgides märkinud otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja. Kolleegiumi varasema praktika kohaselt ei ole TsMS § 442 lg-s 6 sätestatud nõude täitmine võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsus edasi kaevata. Edasikaebamise luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena (vt nt Riigikohtu 6. aprilli 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 14; Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
13.Kolleegiumi arvates keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebust menetlemast. Apellatsioonkaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt mh välja hageja õigusabikulu katteks 250 eurot. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud hagejal menetluses lepingulist esindajat ja hageja seaduslik esindaja on lepingulise esindaja puudumist menetlusdokumentides kinnitanud. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et hageja ei esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja. Enne 1. jaanuari 2015 kehtinud TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võis kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel mh näha ette menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada enne oma menetluskulude nimekirjad. Seega juhul, kui ka hageja esindamine oleks toimunud kohtumenetluses, siis ei oleks kohtul ikkagi alust lepingulise esindaja kulu väljamõistmiseks. Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu. Kui ka osaliselt ei ole kaebuse põhjendamatus ilmselge, tuleb seda menetleda (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18; Riigikohtu 18. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-13, p 12). Kuna apellatsioonkaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole kostja hüvitatavate hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, ei olnud ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebuse menetlemisest keelduda. Eeltoodut arvestades ei pea kolleegium otstarbekaks käsitleda kostja määruskaebuse väiteid selle kohta, et maakohus kohaldas selgelt valesti materiaalõiguse normi ja hindas selgelt valesti tõendeid ning see võis lahendit oluliselt mõjutada.
14.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
15.Määruskaebuselt asutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada kostja esindaja advokaadibüroo kontole. Villu Kõve, Peeter Jerofejev,
Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.