Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tasumise aeg oli 15.03.2012. Laen koos intressidega tuli tagastada 02.08.2014. Kostja ei ole kordagi tagastanud laenu ega intresse ega ole taotlenud laenu pikendamist. 15.05.2012 andis laenuandja kostjale täiendava tähtaja laenu tasumiseks 29.05.2012 ja teatas, et ütleb lepingu üles, kui kostja võlga märgitud ajaks ära ei tasu. Teate esitamise ajaks oli kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud 3 järjestikuse kuu osamaksed. Laenuandja teatas, et loovutab nõude kostja vastu OÜ-le ITM Inkasso. Kostja võlga ei tasunud ja laenuandja ütles lepingu kostjale üles seisuga 30.05.2012 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Seni on kostjal laen koos intressidega tagastamata. Kostja võlgneb hagejale kokku 4517,59 eurot, millest põhivõlg on 4000 eurot, 30.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud intress on 517,59 ja viivis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi põhivõlalt perioodi 30.05.12-02.01.2013/hagi esitamise seis/ eest (0,022% päevas, 186 päeva eest) 163,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4000 eurot, 30.05.2013 seisuga intresse 517,59 eurot, viivist põhivõlalt perioodi 30.05.2012-02.01.2013 eest 163,68 eurot ning alates 03.01.2013 viivist põhivõlalt 0,022% päevas kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei vaielnud hagile vastu. Vastuses kinnitas, et võttis laenu, kuid ei pidanud kinni laenulepingu-järgsest maksegraafikust, kuna tekkisid rahalised raskused. Abikaasa haigestus. Kostja soovis sõlmida maksegraafikut. Kohtu põhjendused VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 401 sätestab, et kui laenuks antakse raha laenuandja majanduskutsetegevuses ja sellelt krediidilt tuleb maksta intressi, siis on tegemist krediidilepinguga, millele kohalduvad laenulepingu sätted. Krediidilepingu lõppedes on laenu-, krediidiandjal õigus nõuda laenu tagastamist ja intresside maksmist kuni lepingu lõppemiseni. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping leping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu. Krediidilepingule kohaldatakse kooskõlas VÕS § 401 lg 3 laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulenete teisti. VÕS § 416 lg 1 alusel peab tarbija krediidilepingu puhul enne ülesütlemist võimaldama võlgnikule vähemalt 2- nädalase täiendava tähtaja võlguoleva summa tasumiseks ning leping võidakse üles öelda, kui tarbija on viivituses vähemalt 3 järjestikuse maksega. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.02.2013 laenulepingu XXX, o kostja sai laenu 14.02.2013 4000 eurot, o laenu koos intressidega tuli laenuandjale tagastada 02.08.2014, o esimese osamakse pidi kostja tasuma 15.03.2012, o kostja kohustus tasuma laenu - ja intressimakseid igakuiselt kokku 183 eurot maksegraafiku alusel, o kostja jättis kolm esimest osamakset tasumata seisuga 15.05.2012, 2 (4)

o kostja ei tasunud võlga ära laenuandja poolt 15.05.2012 antud täiendava tähtajaks 29.05.2012, o laenuandja hoiatas kostjat, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles, o laenuandja ütles lepingu üles 30.05.2012 ja teatas kostjale nõude loovutamisest, o laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu on loovutatud hagejale, kes on uueks võlausaldajaks, o kostja võlgneb hagejale 30.05.2013 tagastamata laenu 4000 eurot, 30.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud intressi 517,59 ja viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi põhivõlalt perioodi 30.05.12-02.01.2013 eest 163,68 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajaline laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses VÕS § 369, § 401, § 402 järgi, kuna kostja sai laenuks raha, millelt tuli tasuda laenu kasutamise aja eest intressi. Lisaks leiab kohus viidatud asjaolusid hinnates, et seoses 3-järjestikuse intressi ja laenu osamakse tasumata jätmise ehk kohustuse rikkumise tõttu, on laenuleping seisuga 30.05.2012 üles öeldud kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 399 lg 1 p 1,§ 416 lg 1. Kuna vaidlus puudus selles, et laenulepingust tulenevad nõuded on üle läinud hagejale, siis on hageja asunud kooskõlas VÕS § 164 lg 1, lg 2 laenuandja ehk eelmise võlausaldaja asemele. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule, VÕS 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist ja viivist. Kostja väitis, et ta ei täitnud kohustust seoses rahaliste raskustega. VÕS § 103 mõtte kohaselt ei ole rahalise kohustuse täitmata jätmine vabandatav. Seega ei ole lepingu rikkumine vabandatav. Seoses sellega, et laen 4000 eurot, 30.03.2012 (lepingu lõppemise aja seis) seisuga sissenõutavaks muutunud intress on kostjal seni tasumata, siis on kostja rikkunud VÕS § 76 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 2, § 401 lg 1 tulenevat laenu ja intressi tasumise kohustust. Eeltoodu tõttu on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 2, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista laen 4000 eurot ja lepingu lõppemise ajaks, so 30.05.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud intressi 517,59 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 II lause (VÕS § 94 sätestatud määr /avaldatud Ametlikes Teadaannetes Eesti Panga poolt/, millele lisandub 7% aastas) võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni viivist ning TsMS § 367 järgi võib ta nõuda aja eest, mil viivis pole veel sissenõutavaks muutunud, viivist protsendina põhivõlast kuni põhivõla tasumiseni. Kuna leping lõppes seoses ülesütlemisega 30.05.2012, siis oli laenuandjal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 järgi märgitud ajast alates viivist tagastamata laenult. Vaidlus puudus selles, et viivis perioodi 30.05.2012-02.01.2013 eest on 163,68 eurot, mis on seni kostjal tasumata. Seega on hageja kui uue võlausaldaja viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 II lause järgi tõendatud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivist 163,68 eurot. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemäära suur. Kuna võlg on seni tasumata, siis on hagejal õigus nõuda võlalt 4000-lt eurolt kostjalt viivist TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumine, kuid selliselt, et viivis 163,68 eurot ja edaspidine viivis ei ületa kokku põhivõlga (4000 eurot). 3 (4)

Selgitus: pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni kompromissi (sj maksegraafiku võla, kulude jms tasumiseks). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulus rahuldamisele ning seetõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos kulu tõendavate dokumentidega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates asjas tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus alates 01.07.2012 kehtinud TsMS § 122 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõude ja sellele lisanduvate kõrvalnõuete väärtused kokku. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 5002,47 €.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.