Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-12-26284 taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

MENETLUSE KÄIK

VGOÜ (hageja) esitas 06.07.2012.a Harju Maakohtule hagi FGOÜ (kostja I), RB(kostja II) ja TO (kostja III) vastu võla nõudes. 25.02.2013.a rahuldas kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega. Menetluskuludena mõistis kohus kõnesoleva otsusega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõivu hagiavalduselt 1300 eurot ja riigilõivu hagi tagamise avalduselt summas 50 eurot. 07.03.2013.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks ja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub asjas teha täiendava otsuse, millega lahendada menetluskulude jaotus ja otsustada, et menetluskulud jäävad tervikuna solidaarselt kostjate kanda. Lisaks palub hageja kohtul määrata rahaliselt kindlaks ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulud summas 4002,67 eurot. Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Sama paragrahvi lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3 esimene lause). TsMS § 1741 lg 3 järgi määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks muu hulgas ka õigusabikulud summas 4002,67 eurot. Võttes arvesse, et kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulud kindlaks TsMS § 1741 lg 3 järgi, ei pea kohus vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramise avaldust vastaspoolele kätte toimetada (TsMS § 176 lg 4 esimene lause). TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tulenevalt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

2-12-26284 piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus (TsMS § 175 lg 4). Eesti Vabariigi Valitsuse määruse „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär kuni 128 000 euro suuruse tsiviilasja hinna puhul 21 100 eurot. Võttes arves, et käesoleva tsiviilasja hinnaks on 126 616,89 eurot, siis hageja taotletav summa eelpool nimetatud piirmäära ei ületa. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus esitatud tõendite ja toimiku materjalide pinnalt, et õigusabikulud summas 4002,67 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 448 lg 5 järgi on täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. TsMS § 632 lg 3 esimese lause kohaselt kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.