Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr 1104921291 AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot.
4.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 06. mail 2013 kell 11.00 aadressil Rohuaia 8, Rakvere.
5.Kohustada Vadim Habarov ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule sundtoomise ja/või trahvihoiatusel.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4, 5 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks, Viru Maakohtu registriosakonnale, pankrotivõlgnikule ja tema esindajale aga teadmiseks.
8.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.07. veebruaril 2013 esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tema majanduslik seisund ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on tekkinud kohustused kokku summas 10 046.41 eurot. Võlgniku võlausaldajaks on BIGBANK AS, nõude suurusega 10 058.26 eurot, millele lisanduvad viivised 24.94% aastas. Nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 18.03.2011 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-11-6049. Kohtutäitur Rocki Albert on algatatud täitemenetluse nimetatud kohtuotsuse täitmiseks ning täiteasjas 176/2011/2108 on võlgnikul tekkinud täituri tasu ja täitemenetluse kulude kandmise kohustus 1 046.41 eurot. Lisaks võlgniku suhtes on kohtutäitur Krista Järvet alustanud täitemenetluse täiteasjas 167/2012/957 Tallinna Munitsipaalameti 30.03.2012 otsuse nr 12008952 täitmiseks rahatrahvi 20 eurot ja täituri tasu 57.56 eurot sissenõudmiseks. Samuti kohtutäitur Õnne Pajur on algatanud võlgniku suhtes täiteasja 179/2009/1728, milles nõude suurus ei ole teada.
2.Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx, väljalaseaasta 1992, mis on arestitud. Võlgnik on Desto Romano OÜ (registrikood 11247592) juhatuse liige, kuid äriühingu majandustegevust ei toimu. Kinnisasju võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul on viis alaealist last. 2 (6)
2-13-6169 Võlgniku maksejõuetus on tekkinud sellest, et võlgnik kaotas töökohta. Võetud laenukohustused on viinud võlgniku maksejõuetuseni.
3.Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka menetlusabi taotluse.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 15.02.2013 kohtumäärusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengk, määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 07.03.2013 algusega kell 13.45 ja anti ajutisele haldurile tähtaeg kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.07.03.2013 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt Võlgnik ei tööta. Võlgnik pole abielus. Võlgnik on lahutatud xxxx aastal. Võlgnikul 5 alaealist last. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnikul on arveldusarve nr xxxx xxxx, mille saldo on 5.62 eurot, konto broneeritud summas 4.80 eurot kaardi hooldustasudeks. Võlgnikul on krediitkaardi võlgnevus 266.54 eurot, laenuvõlgnevus 3 640.81 eurot. Samuti on tal arvelduskonto nr xxxx xxxx, mille jääk on 0.12 EUR. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad ja ehitised kui vallasvara. Võlgniku omandis on sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, va 1992. Võlgnik on OÜ Desto Romana ainuosanik.
7.Võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 369 eurot ulatuses, s.h Swedbank AS ees 3 907 eurot, BIGBANK AS 9 011 eurot, Elion Ettevõtted AS ees 383 eurot, Julianus Inkasso OÜ 897 eurot, muud võlgnevused ca 171 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 9 täitemenetlust ning tema võlgnevustele lisanduvad täitemenetluste kulud ja täituri tasud.
8.Võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga ning ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Pankroti põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik ei valda eesti keelt ja tal raske leida tööd. Sissetulekud ei võimalda tasuda tekkinud võlgnevusi.
9.Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid pankrotiseaduse § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mille korral ei või kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada.
10.Võlgnikul puudub vara määral, et katta pankrotimenetluse kulud, võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse ning teadaolevalt puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Seetõttu ajutine haldur taotleb, et kohus kuulutaks võlgniku pankroti välja ja on nõus sellisel juhul tegutsema võlgniku pankrotihaldurina. Võlgniku pankroti välja kuulutamisel määratakse pankrotihalduri tasu vastavalt PankrS § 65 lg 11. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata 3 (6)
2-13-6169 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, määrata ajutise pankrotihalduri tasu 7 tunni eest summas 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
KOHTUISTUNG
11.Kohtuistungil võlgnik ja tema esindaja toetasid avaldust. Võlgniku selgituste kohaselt võttis ta laenu äritegevuse alustamiseks, kuid sattus makseraskustesse ja ei suutnud laenu tagastada. Võlgnik on teadlik, et kohustuste vabastamise menetluse ajal tuleb leida vahendid, et võlgu maksta. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandega ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
12.Ajutine haldur jäi aruande juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära avaldaja, tema esindaja ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
14.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
15.Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 14 369 eurot ulatuses. Võlgniku varasid ei ole. PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
16.Kohtuistungil võlgnikul ja tema esindajal ei olnud vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumiseks ajaks 06.05.2013 kell 11.00.
4 (6)
2-13-6169 Ajutise halduri tasu
17.Ajutine haldur on esitanud taotluse PankrS § 23 ja § 65 lg 11 alusel tasu määramiseks. PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
18.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
19.TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
20.Võlgnik on tasunud pankrotiavalduselt riigilõivu ja on esitanud koos pankrotiavaldusega menetlusabi taotluse. Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on arvestanud 7 tunni eest tasu, lähtudes 65 eurot tunnis. Kuigi ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis, puudub seaduslik alus ajutisele haldurile tema poolt nõutud ulatuses tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot, kokku koos sotsiaalmaksuga 528.01 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest. et 08.03.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 12.04.2013. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud. 5 (6)
2-13-6169
21.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 04. mail 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.