2.Tühistada Viru Maakohtu 22. juuni 2018. a määrus.
3.Jätkata võlgnik Vadim Habarovi kohustustest vabastamise menetlust vastavalt Viru Maakohtu
14.detsembri 2016. a määrusele.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.
Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 17.04.2013 kohtumäärusega kuulutati välja Vadim Habarovi (võlgnik) pankrot. Võlgniku jaotusettepanek kinnitati Viru Maakohtu 22.01.2016 kohtumäärusega.
2.14.12.2016 kohtumäärusega lõpetati pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kohustati võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi ning esitama kohtule iga aasta maikuu viimasel tööpäeval aruandeid oma tulude ning jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakstud summade kohta.
3.31.05.2017 võlgnik aruannet ei esitanud. 07.06.2017 nõudis kohus võlgnikult aruandluse esitamist ja hoiatas nõutud tõendite esitamata jätmise tagajärgede eest. 09.06.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse, milles palus võlgnikult välja nõuda info ja tõendid võlgniku finantsolukorra, kulude ja uue töökoha otsimisega seonduv. Võlgnik esitas nõutud info kohtu täiendava nõudmise peale 09.10.2017. 31.05.2018 jättis võlgnik aruande esitamata ning võlausaldaja Swedbank AS pöördus 19.06.2018 kohtusse taotlusega võlgniku finantsandmete kohta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus leidis pankrotiasja materjalide põhjal, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keeldus kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kuivõrd võlgnik rikkus süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ja vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei täitnud 2017. aastal nõuetekohaselt aruande esitamise kohustust ning esitas aruande alles kohtu nõudmisel ning hilinenult. Ka 2018. aastal ei ole võlgnik kohtule aruannet esitanud. Kohus hoiatas võlgnikku, et lõpetab omal algatusel kohustustest vabastamise menetluse, kui võlgnik jätab kasvõi ühel korral aruande õigeaegselt esitamata. Vaatamata kohtu hoiatustele ei esitanud võlgnik 2018. a maikuu lõpus ettenähtud aruannet. Lisaks sellele ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega.
5.Kohus leidis, et aruannete esitamata jätmisega rikkus võlgnik oma kohustusi raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile 3-2-1-46-13, mille kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku varem esitatud tõenditest nähtub üksnes, et ta oli Töötukassas töötuna arvel. Kohtu nõudmistele vaatamata ei ole võlgnik tõendanud, et ta tegeleb tulutoova tegevuse otsimisega. Eeltoodu väljendab käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral rakendamata jätmist ning selline hoolsuse puudumine on mõistlikult vastuvõetamatu. Kuivõrd võlgnik oli oma kohustuste täitmisel raskelt hooletu, keeldus maakohus PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.
MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Võlgnik esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada, võimaldada jätkata kohustustest vabastamise menetlusega ja lubada esitada veel esitamata aruanne. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtumäärus seaduslik ega põhjendatud. Võlgnik selgitab, et aruanne jäi maikuus esitamata puhtinimlikust eksitusest, kuna tegeles aprillis ja mais abikaasa haigusega seonduvalt tema töövõimetoetuse asjaajamisega. Lisaks olid probleemid korteriühistus, kus võlgnik on juhatuse esimees. Võlgnik arvas, et aruanne tuleb esitada juuni lõpuks ehk ajas lihtsalt kuud segamini. Vastavalt tööotsimiskavale asub võlgnik tegema D-kategooria juhilube, et alustada tööd bussijuhina. Võlgnik lubab igakuiselt tasuda 30 eurot võlgnevuste katteks, eelnevad makseraskused on tekkinud seoses viie alaealise lapse kasvatamisega. Võlgnik väidab, et on tegelenud aktiivselt tööotsimisega, sest on töötukassas arvel alates 10.07.2015 ning töötukassa ei luba arvel olla, kui isik ei tegele tööotsimisega. Võlgnik palub anda võimaluse jätkata kohustustest vabanemise menetlust, sest kohustustest vabastamise menetlus on käinud ainult kaks aastat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. juuni 2018. a määrus tuleb menetlusnormi rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku Vadim Habarovi määruskaebuse. Määrus tühistamise tagajärjel jätkub Viru Maakohtu 14. detsembri 2016. a määrusega algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus selles kohtumääruses sätestatud tingimustel.
8.Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et olukorras, kus kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei ole veel möödunud viis aastat (PankrS § 175 lg 1), ei ole PankrS § 175 lg 2 vahetult kohaldatav. Kohtul tekib otsustusõigus PankrS § 175 lg 2 alusel koostoimes sama paragrahvi lõigetega 1 ja 5. Praegusel juhul algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 14.12.2016. a kohtumäärusega ning menetluse algatamisest ei ole veel seega möödunud PankrS § 175 lõikes 1 sätetatud tähtaeg. Maakohus on seega ekslikult tuginenud üksnes PankrS § 175 lg 2 punktile 2.
Küll aga võimaldab PankrS § 175 lg 5 kohtul otsustada kohustustest vabastamise keeldumine ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
9.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Praeguses asjas heidetaksegi võlgnikule ette eeskätt PankrS § 173 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumist. Lisaks tuleneb maakohtu määrusest, et kohus heidab võlgnikule ette aruannete esitamata jätmist oma tulude ning võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta.
10.Ringkonnakohus käsitleb esmalt võlgniku aruandekohustuse olemust ja tähendust. Maakohtu 14.12.2016. a määruse punktiga 6 on muuhulgas kohustatud võlgnik V. Habarovit kohustatud täitma iseenda usaldusisiku kohustusi. Määruse punktiga 9 on asetatud V. Habarovile kohustus esitada üks kord aastas kohtule aruandeid oma tulude ning aruande esitamisele eelnenud aasta tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku teabe andmise kohustus, s.o kohustus mitte varjata oma tulusid ning anda kohtu või usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2), ei ole samastatav usaldusisiku aruandekohustusega. Pankrotiseadus ei kohusta iseenesest ei võlgnikku ega ka usaldusisikut esitama kohtule füüsilise isiku kohustustest vabastamise menetluse kestel perioodilisi aruandeid. PankrS § 172 lg 4 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada kohtule aruanne üksnes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks. Küll aga võimaldab TsMS § 4772 lg 1 üldsättena asetada kohtul usaldusisikule kohustuse esitada aruandeid tema ülesannete täitmise kohta.
11.Arvestades, et võlgnik oli praegusel juhul kahes menetluslikus rollis (s.o üheaegselt nii võlgnik kui ka usaldusisik), siis tuli kohtul eristada võlgniku ning usaldusisiku kohustuste täitmise nõuetekohasust. Asja materjalidest nähtub (maakohtu 07.06.2017 ja 15.09.2017 kohtunõuded), et kohus on adresseerinud aruandluse nõuded pankrotivõlgnikule (usaldusisikule), seega tegemata vahet nimetatud menetluslikest positsioonidest tulenevate kohustuste vahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et usaldusisiku ülesannete ebakohane täitmine ei anna alust lõpetada ennetähtaegselt füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Juhul, kui kohus leiab, et võlgnik ei tule usaldusisiku ülesannete täitmisega toime, on võimalik vabastada võlgnik usaldusisiku ülesannete täitmisest ja asendada ta teise usaldusisikuga (PankrS § 172 lg 5), vt ka riigikohtunik M. Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16, p 7-8. Võlgnikul on küll PankrS § 173 lg 2 järgi kohustus anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul viited sellele, et kohtu poolt nõutud andmete (aruannete) õigeaegse esitamata jätmisega oleks kaasnenud võlausaldajate huvide oluline kahjustamine. Ilmnenud ei ole andmeid, et võlgnikule oleks laekunud mingit vara, mille arvel oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid mis jäänuks võlausaldajatel saamata seoses hilinenud aruannetega.
12.Sellest lähtudes tuli võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks praegusel juhul tuvastada, et:
• • •
võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, s.o ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole sellist tegevust endale ka otsinud; võlgnik on oma eelnimetatud kohustust rikkunud süüliselt; võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-16 (p 14) ning nr 3-2-1-19-16 p 14).
13.Maakohus märkis, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse käigus teinud võlausaldajatele ühtki väljamakset, tegelenud tulutoova tegevusega ega seda otsinud. Vaidlus puudub selles, et võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud. Võlgnik tõi juba pankrotiavalduse esitamisel 2013. aastal esile asjaolu, et maksejõuetuse põhjustas töö kaotus. Töötukassas on võlgnik arvel alates 10.07.2015, kohustustest vabastamise menetlus algatamise ajaks 14.12.2016 ega ka järgneva menetluse kestel võlgnik tööd ei leidnud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks kogu pankrotimenetluse ja sellele järgnenud kohustustest vabastamise menetluse kestel, s.o 2013. aastast kuni tänaseni, suutnud leida endale sissetulekuallika. Sissetulekuna on võlgnik saanud vaid töötutoetust ning vallalt sotsiaaltoetusi (sh toimetulekutoetus). Esitatud ei ole mõjuvaid põhjendusi, mis on takistanud töö leidmist. Võlgnik on tööealine (sündinud 1971) ja töövõimeline isik. Võlgnik ei ole ka kirjeldanud ega põhjendanud, kas ja milliseid pingutusi ta on sissetuleku leidmiseks teinud. Kohtule on esitatud võlgniku individuaalne tööotsimiskava (I kd tl 192), mille kohaselt sooviks võlgnik leida tööd veoautojuhina. Olemas on B ja C kategooria juhiload. Töölesaamist takistavate teguritena on märgitud vähene eesti keele oskus ja sobivate töökohtade vähesus. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgnikule on alust ette heita vähest aktiivsust töö otsimisel. Võlgnik ei ole kirjeldanud ega põhistanud, et 5 aasta vältel ei ole vaatamata tehtud pingutustele tekkinud võimalust leida tööd autojuhina. Ehkki tööotsimiskavas on märgitud valmidus täiendõppeks, ei ole võlgnik esitanud ka andmeid, et ta oleks 5 aasta jooksul osalenud koolitustel vms. Alles määruskaebuses on esile toodud, et võlgnik soovib omandada ka D-kategooria juhiload, mis võimaldaksid töötada bussijuhina. Võlgnik ei ole selgitanud, mis on tal seni takistanud D-kategooria juhtimisõiguse omandamisega tegeleda.
14.Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et võlgnik ei ole praegusel juhul kahjustanud võlausaldajate huve sellega, et on rikkunud kohustust tegeleda aktiivselt töö otsingutega. Menetluses on 2016. a seisuga märgitud, et kuna võlgniku ülalpidamisel oli 6 alaealist last, siis ei saanuks täitemenetluse seadustiku (TMS) 132 lõigete 1 ja 2 kohaselt sissenõuet pöörata sissetulekutele, mis jäänuksid alla 1290 euro. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul 7 last, kellest 2 on tänase seisuga täisealised. Seega on võlgnikul seadusest tulenev kohustus pidada ülal viit alaealist last. Võlgnikul on ka 20-aastane tütar, kelle ülalpidamise kohustus võib võlgnikul olla perekonnaseaduse § 97 p 2 järgi, juhul kui tütar jätkab täisealiseks saanuna põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist või õpib kutseõppe tasemeõppes. Arvestades ka üksnes viie alaealise lapse seadusest tuleneva ülalpidamiskohustusega oleks käesoleva aja seisuga TMS § 132 lõigetest 1 ja 2 tulenev mittearestitava sissetuleku summa 500 + 5 × 167 = 1333 eurot. See ületab riigi keskmist brutokuupalka (Statistikaameti andmetel oli 2018. a I kvartali keskmine brutokuupalk 1242 eurot).
Veebilehe www.palgad.ee andmetel on veokijuhi keskmine netokuupalk Eestis 1115 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada, et võlgnik, olles olnud pikka aega töötu, suudaks leida töökoha, kus talle makstakse valdkonna keskmist töötasu ületavat palka. Seega isegi, kui võlgnik leiaks endale töökoha, kus töötades ta teeniks enda oskustele vastavat või vabariigi keskmist palka, ei oleks tema sissetulekut ilmselt võimalik arestida ega teha sellest võlausaldajatele väljamakseid. Seaduse kohaselt on alaealiste laste ülalpidamiskohustus prioriteetne muude võlausaldajate nõuete ees. Sellest lähtudes ei ole täidetud eeldus, et võlgnik on oma tööotsimiskohustuse süülise rikkumisega kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve.
15.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruses toodud põhjendusega, mille kohaselt puudub kohustustest vabastamise menetlusel igasugune perspektiiv seoses sellega, et ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks lähiajal leida sissetuleku, mis võimaldaks teha väljamakseid võlausaldajatele. Ringkonnakohus leidis eelpool, et võlgnikule ei saa seada kohustustest vabastamise menetluses ebarealistlikke ootusi tulevase sissetuleku osas, sh et ta suudaks asuda teenima keskmisest suuremat töötasu. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt ka Riigikohtu määrused nr 3-2-1-46-13, p 11; nr 3-2-1-121-11, p 12; nr 3-2-1-19-16, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul asjaolusid, mis tingiksid kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise, eriti arvestades, et menetluse algusest on käesolevaks ajaks möödunud vähem kui 2 aastat. Arvestades ühtlasi, et võlgniku võlgade kogusumma ei ole väga suur (pankrotimenetluses tunnustati nõudeid kokku summas 14 735,69 eurot, millest 10 643,20 on võlgnevus Bigbank AS-i ees, 160,01 eurot võlgnevus Elion Ettevõtted AS-i ees ja 3932,48 eurot Swedbank AS-i ees), samuti võlgniku perekondlikku olukorda (5 alaealise lapse ülalpidamise kohustus, mis on prioriteetne teiste võlausaldajate ees), on põhjendatud jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega.
16.Seetõttu tuleb maakohtu 22. juuni 2018. a määrus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta tühistada ning jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust vastavalt Viru Maakohtu 14. detsembri 2016. a määruses sätestatule.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.