Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2018, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-6169
Tsiviilasi
Vadim Habarovi kohustustest vabastamise menetlus Menetluse ennetähtaegne lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. juuni 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vadim Habarovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosaline
Määruskaebuse esitaja: Vadim Habarov (isikukood XXX)
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.
Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist.
Küll aga võimaldab PankrS § 175 lg 5 kohtul otsustada kohustustest vabastamise keeldumine ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.
• • •
võlgnik ei ole täitnud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, s.o ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole sellist tegevust endale ka otsinud; võlgnik on oma eelnimetatud kohustust rikkunud süüliselt; võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-31-16 (p 14) ning nr 3-2-1-19-16 p 14).
Veebilehe www.palgad.ee andmetel on veokijuhi keskmine netokuupalk Eestis 1115 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada, et võlgnik, olles olnud pikka aega töötu, suudaks leida töökoha, kus talle makstakse valdkonna keskmist töötasu ületavat palka. Seega isegi, kui võlgnik leiaks endale töökoha, kus töötades ta teeniks enda oskustele vastavat või vabariigi keskmist palka, ei oleks tema sissetulekut ilmselt võimalik arestida ega teha sellest võlausaldajatele väljamakseid. Seaduse kohaselt on alaealiste laste ülalpidamiskohustus prioriteetne muude võlausaldajate nõuete ees. Sellest lähtudes ei ole täidetud eeldus, et võlgnik on oma tööotsimiskohustuse süülise rikkumisega kahjustanud oluliselt võlausaldajate huve.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.