Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Vadim Habarov (ik XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud (võlausaldajad): Telia Eesti AS (rg-kood 10234957) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Swedbank AS (rg-kood 10060701), lepinguline esindaja Maria Kraav
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. veebruari 2024 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada osaliselt.
Vadim
Habarovi
määruskaebus
3.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Viru Maakohtu 2. veebruari 2024 määruse, millega jäeti Vadim Habarov pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata, tühistamise kohta. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohus kuulutas 17. aprilli 2013 määrusega välja Vadim Habarovi (võlgnik) pankroti ja kinnitas 22. jaanuari 2016 määrusega jaotusettepaneku.
2.Maakohus lõpetas 14. detsembri 2016 määrusega pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Maakohus lõpetas 22. juuni 2018 määrusega kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. septembri 2018 määrusega võlgniku määruskaebuse, tühistas maakohtu 22. juuni 2018 määruse ning määras, et kohustustust vabastamise menetlust tuleb jätkata.
4.Maakohus pikendas 14. detsembri 2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani, s.o kuni 13. detsembrini 2023. Maakohus kohustas võlgnikku tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, ning esitama kohtule aruandeid oma tulude ja võlausaldajatele väljamakstud summade kohta hiljemalt 2022 ja 2023 mai viimasel tööpäeval ja 1. detsembril 2023. Maakohus leidis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-s 2 sätestatud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ei esine, sest võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning tuvastatud ei ole, et ta on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või kahjustanud võlausaldajate huve. Maakohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust PankrS § 175 lg 51 alusel, sest võlgnik ei ole võlausaldajate nõudeid üldse rahuldanud. Maakohus selgitas võlgnikule, et ta peab PankrS § 172 lg 2 alusel usaldusisikuna vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. Maakohus selgitas võlgnikule veel kord PankrS § 173 sisu.
5.Võlgnik esitas 31. mail 2022 aruande, milles teatas, et on töötuna arvel, ja tõi välja laekumised alates 2021 maist. 2023. aastal võlgnik aruandeid ei esitanud.
6.Maakohus määras 17. oktoobri 2023 määrusega võlgniku ärakuulamise 11. detsembril 2023, kohustas teda isiklikult ilmuma ärakuulamise ajaks kohtumajja ja hoiatas ilmumata jäämisel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja täitamata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumise eest. Maakohus kohustas võlgnikku esitama hiljemalt 1. detsembriks 2023 koondtõendi kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saadud sissetulekute, võlausaldajatele makstud summade ja maksmise aluseks olevate arvestuste kohta.
7.Võlgnik koondtõendit ei esitanud. Samuti ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele, teatades
8.detsembri 2023 e-kirjaga, et on haige. Maakohus lükkas võlgniku ärakuulamise edasi, selgitas ilmumata jäämise mõjuva põhjuse välja toomise ja selle põhistamise vajadusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 järgi, kohustas võlgnikku esitama viie päeva jooksul haiguse lõppemisest arstitõendi ning märkis, et otsustab uue ärakuulamise määramise või mittemääramise pärast seda, kui võlgnik tõendab ärakuulamisele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hoiatas võlgnikku, et võib jätta ta kohustustest vabastamata, kui ta ei tõenda mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus toimetas protokolli võlgnikule kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel, s.o protokoll tuleb lugeda kättetoimetatuks kolme tööpäev möödumisel 11. detsembri 2023 e-kirjaga saatmisest.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus lõpetas 2. veebruari 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetest 14 735 eurot 69 senti, sh: 1) Bigbank AS 10 643 eurot 20 senti; 2) Telia Eesti AS (Elion Ettevõtted AS) 160 eurot 1 senti; 3) Swedbank AS 3932 eurot 48 senti. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ilmunud võlgnik ärakuulamisele ega esitanud tõendit ärakuulamisele ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse kohta. Korduvatele hoiatustele vaatamata jättis võlgnik korduvalt aruanded esitamata, võlgnik ei esitanud aruandeid 31. maiks ega
13.detsembriks 2023. Ka ei teinud võlgnik võlausaldajatele ühtegi väljamakset ega tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku esitatud tõenditest nähtub üksnes, et ta oli teatatud aja töötuna arvel. Samuti ei tõendanud võlgnik, et tegeles tulutoova tegevuse otsimisega. Rahvastikuregistri andmetel elab võlgnik alates 15. maist 2023 Soomes. Võlgnik ei ole väitnud ega tõendanud, et ka alates Soome elama asumisest ei tekkinud tal sissetulekut, millest rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega varjab võlgnik kohtu ja võlausaldajate ees oma sissetulekuid. Kohustuste mittetäitmine ja võlausaldajatele väljamaksete mittetegemine, sh aruannete esitamata jätmine ja ärakuulamisest kõrvale hoidumine, on tahtlik tegevus, millega võlgnik süüliselt kahjustas võlausaldajate huve. Kohustustest vabastamise menetluse seadusega lubatud maksimaalse tähtaja seitsme aasta saabumise tõttu lõpetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
MÄÄRUSKAEBUS
Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub määruse üle vaadata, sest ei ole sellega nõus.
Võlgnik ei saanud aruannet õigel ajal esitada oma naise haiguse tõttu. Naisel oli haigusest tulenev puue (parem käsi ei töötanud korralikult, kuulmisprobleemid) ning kodused toimetused ja muud asjaajamised olid võlgniku kanda. Peres on kolm alaealist last, võlgnik pidi tegelema ka nende kooliasjade ja koduse kasvatusega. Ajapuuduse tõttu unustas võlgnik saata aruande õigel ajal. Ärakuulamisele ei saanud võlgnik ilmuda haigestumise tõttu, millest teatas kohtule
8.detsembril 2023. Võlgnik oli haige 27. novembrist 2023 kuni 31. jaanuarini 2024 ega saanud määruse tegemise ajaks veel haigusega seotud jm dokumente esitada, kuid esitab need koos määruskaebusega. Võlgnik lisas määruskaebusele arstitõendi, tõendid olmekulude kohta, töölepingu ja tõendi töötatud aja kohta, Veronika Habarova töölepingu ja kontoväljavõtted, enda kontoväljavõtte.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
10.Telia Eesti AS on võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, sest tegemist on 2009. a nõudega, mis esitati pankrotimenetlusse 2013. a.
11.Aktiva Finance Group OÜ, kellele Bigbank AS oli loovutanud 30. juuni 2022 lepinguga oma nõude koos kõrvalkohustuste ja kõigi sellest tulenevate õigustega, ei pea määruskaebust põhjendatuks. Võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi. Võlgniku olukorras oleks mõistlik isik käitunud oluliselt hoolsamalt. Sissetulekute ja vara kohta teabe andmata jätmine, st aruande esitamata jätmine (nagu ka vara varjamine), ei saa kohustuse olemusest tulenevalt olla muu kui tahtlik.
12.Swedbank ei nõustu määruskaebusega ning leiab, et eksisteerib alus lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik rikkus teabe andmise kohustust PankrS § 173 lg 2 mõistes. Võlgnik jättis hoiatustest hoolimata esitamata usaldusisiku aruanded ning esitatud aruanded olid tihti arusaamatud ja puudulikud. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul peab võlgnik olema keskmisest hoolsam ning korduv unustamine ja eksimine ei ole lubatav. Lisaks ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud ning rikkus seega vähemalt teatud aja PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust. Meditsiiniline hinnang on koostatud 2023 lõpus, kuid tõendamata on, miks ei otsinud võlgnik sellele eelnevalt tulutoovamat tegevust. Võlgnik oli oma kohustuste täitmisel vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik kahjustas oma tegevusega võlausaldaja huve, sest PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu ei laekunud võlgnikult kogu menetluse jooksul võlausaldajale ühtegi väljamakset.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 5, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab võlgniku määruskaebuse osaliselt.
14.Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 7. veebruaril 2013, seega kohaldub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 alusel tema avalduse menetlemisele kuni
15.PankrS § 175 lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus pikendas 14. detsembri 2021 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani, s.o kuni 13. detsembrini 2023. Seega asus maakohus õigesti pärast nimetatud tähtaja möödumist võlgniku kohustustest vastamise avaldust läbi vaatamata.
16.PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 4 näeb hagita asja läbivaatamisel ette, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea
korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Maakohus kohustas võlgnikku 17. oktoobri 2023 määrusega ilmuma 11. detsembri 2023 ärakuulamisele. Võlgnik sinna ei ilmunud, teatades 8. detsembri 2023 e-kirjaga, et on haige. Maakohus kohustas võlgnikku esitama viie päeva jooksul haiguse lõppemisest arstitõendi ning määras, et otsustab uue ärakuulamise määramise või mittemääramise pärast seda, kui võlgnik tõendab ärakuulamisele ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse esinemist. Maakohus hoiatas võlgnikku, et jätab ta kohustustest vabastamata, kui võlgnik ei tõenda mõjuva põhjuse esinemist. Toimiku materjalidest ega maakohtu määrusest ei selgu, millistel asjaoludel otsustas maakohus seejärel 2. veebruaril 2024 võlgnikku ära kuulamata lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja keelduda teda vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohtule oleks esitatud või et ta oleks küsinud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et mõjuva põhjuse tõendamiseks määratud tähtaeg oleks möödunud. Võlgniku määruskaebuse kohaselt oli ta haige kuni 31. jaanuarini 2024. Seega rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes võlgniku enne kohustustest vabastamata jätmist ära kuulamata või selgeks tegemata võlgniku ärakuulamisega seonduvad olulised asjaolud, arvestades maakohtu enda 11. detsembri 2023 protokollis määratut.
17.Maakohus tugines võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel PankrS § 175 lg 2 p-le 2, § 173 lg-tele 1 ja 2 ning tõi välja, et võlgnik jättis korduvalt aruanded esitamata, ei teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset, ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega tõendanud tulutoova tegevuse otsimist ning varjab oma sissetulekuid. Maakohus asus seisukohale, et võlgniku kohustuste mittetäitmine ja võlausaldajatele väljamaksete mittetegemine, sh aruannete esitamata jätmine ja ärakuulamisest kõrvale hoidumine, on tahtlik tegevus, millega võlgnik süüliselt kahjustas võlausaldajate huve. Lähtudes maakohtu põhjendustest ning PankrS § 175 lg 2 p-st 2, tuli võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuvastada, et võlgnik: -
rikkus PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida, ja/või PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust viivitamatult teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
Maakohtu põhjendustest ei nähtu asjakohaseid asjaolusid ja tõendeid, millest tulenevalt jõudis maakohus järeldusele, et võlgniku varjab sissetulekuid. Sissetulekute varjamist ei saa järeldada üksnes sellest, et võlgnik elab Soomes ja ei väida ega tõenda sissetulekute puudumist. Selge ei ole ka, millistel asjaoludel jõudis maakohus järeldusele, et võlgnik hoiab tahtlikult kõrvale ärakuulamisest ja kuidas see mõjutab võlgniku kohustustest vabastamata jätmist.
Toimiku materjalidest ei ilmne, määruse tegemise ajaks oli möödunud maakohtu enda antud tähtaeg tõendada ärakuulamisele ilmumata jätmise mõjuvat põhjust (vt eelmine punkt). PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest ning kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus ei kohustanud võlgnikku ilmuma ärakuulamisele nt PankrS § 175 lg 4 alusel vande all teabe andmiseks. Maakohus loetles üldsõnaliselt erinevaid rikkumisi, kuid põhjendustest ei selgu, miks asus maakohus seisukohale, et tegemist on tahtlike rikkumistega, ja milles seisnes võlausaldajate huvide kahjustamine. Mh ei ole maakohus tuvastanud, et võlgnik oleks varjanud või pidanud olema võimeline teenima tulu üle määra, mida ei pea võlausaldajatele väljamaksmiseks üle andma, millisel juhul seisneks võlausaldajate huvide kahjustamine selles, et neile jäeti välja maksmata raha, mida nad olid PankrS § 172 lg-st 2 tulenevalt õigustatud saama. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Ringkonnakohus märgib, et kui võlgnik rikkus tulu loovutamise kohustust, võib olla tegemist ka PankrS § 173 lg-s 3 sätestatud kohustuse rikkumisega.
18.Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, samuti on määrus olulises osas põhjendamata. Arvestades rikkumiste ulatust, ei pea ringkonnakohus võimalikuks ise puudusi kõrvaldada ja saadab asja läbivaatamiseks maakohtule. Võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise otsustamine eeldab käesoleval juhul võlgniku ärakuulamisega seonduvate oluliste asjaolude väljaselgitamist ja hindamist ning olenevalt sellest võlgnikule ärakuulamiseks täiendava võimaluse andmist. Võlgnik on lisanud küll määruskaebusele erinevaid tõendeid, kuid see ei saa praeguses olukorras asendada ärakuulamist. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel nõuetekohaselt analüüsida ja hinnata PankrS § 175 lg 2 p-s 2 toodud asjaolude esinemist, arvestades ka määruskaebusele lisatud tõendeid, ning vajadusel anda võlgnikule võimalus esitada täiendavaid selgitusi ning kohustada teda andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest (PankrS § 175 lg 4).
19.Maakohus avaldas vastavalt PankrS § 175 lg-le 7 teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna ringkonnakohus tühistab võlgniku kohustustest vabastata jätmise määruse, tuleb ka selle kohta avaldada teade Ametlikes Teadaannetes. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule, seetõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jätta menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.