TF Bank AB hagi IN ́i vastu võlgnevuse, intresside ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TF Bank AB (registrikood 556158-1041, asukoht postkast 947, 501 10 Boras, Rootsi Kuningriik); Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: IN (ik XXX, elukoht XXX, e-post: XXX).
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.TF Bank AB esitas 31.12.2012.a. Harju Maakohtule hagi IN ́i vastu võlgnevuse, intresside ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotles kostja hagejalt laenu ja hageja rahuldas kostja laenutaotluse kandes 10.11.2008.a. 25 000 krooni kostja arveldusarvele. Kostja kohustus hagejale tagastama laenu igakuiste osamaksetena, osamakse suurus oli 1006 krooni ning võla tagasimakse tähtaeg 3 aastat. Kostja jättis hagejale igakuised tagasimaksed tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1239,30 eurot, viivis viivisemääraga 0,022% põhivõlgnevuselt päevas arvestusega 23.05.2010.a. kuni 21.12.2012.a. summas 257,11 eurot, intress summas 385,29 eurot ning kahju 118,30 eurot, mis seisneb hageja makstud teenustasus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 175 eurot ja hageja õigusabikulud summas 260 eurot. Hageja esitas järgmised tõendid: eralaenu tingimused (tlk 6), kostja laenutaotluse ja laenutingimustega nõustumise kinnitus (tlk 7), pangaväljavõte laenu ülekandmise kohta (tlk 8), meeldetuletus 22.05.2010 kostjale laenu tasumiseks (tlk 9). Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistaja ja leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded on alusetud. Kostja nõustub, et on saanud hagejalt 10.11.2008.a. laenu summas 25 000 krooni. Kostja leiab, et pole laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, hageja on rikkunud oma kohustusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tal oli õigus kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja ei ole kostjale väljastanud lepingudokumenti vastavalt VÕS § 404 lg 1. Kostja tahteavaldus ei sisalda VÕS § 404 lg 2 tulenevaid kohustuslikke andmeid peale väljamakstava krediidisumma. Kostja esitas hagejale nõude laenu- ja intressimaksete ümberarvutamiseks VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi ning vastava maksegraafiku väljastamiseks ning teatas laenumaksete tasumise peatamisest kuni nõude täitmiseni. Kostjal oli õigus kohustuste täitmisest keelduda, kuna hageja poolt on senini täitmata kostja nõue laenu- ja intressimaksete ümberarvutamiseks ning maksegraafiku väljastamiseks, on hageja sattunud vastuvõtuviivitusse VÕS § 119 mõistes. Kostja leiab, et hageja on lepingut rikkunud VÕS § 100 mõistes. Laenulepingu ülesütlemine on tühine, kuna on täitmata lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja leiab, et kostja oli keeldunud õigustatult kohustuste täitmisest seni, kuni hageja täidab oma kohustuse kostja ees, mistõttu on lepingust lepingurikkumise tõttu taganemine tühine. Hageja ei saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist enne, kui hageja on täitnud oma kohustuse kostja ees. Arvestades, et hageja on käesoleva ajani vastuvõtuviivituses, siis ei saa laenulepingut lugeda lõppenuks ega laenu tagastamise tähtaega saabunuks, vaid laenuleping tuleb lugeda pikendatuks aja võrra, mil hageja on vastuvõtuviivituses. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt ka intresse ja viiviseid aja eest, mil hageja on vastuvõtuviivituses ning kahju hüvitamist. Hageja on õigustamatult arvestanud intressi aastamääraga 24%. Vastavalt VÕS § 408 lg 4 kuulub antud juhul hageja ja kostja vahelisele laenulepingule kohaldamisele VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kuna hageja ei ole kostjale VÕS §-s 404 lg 2 p-s 3 sätestatud andmeid, s.o maksegraafikut enne laenu väljamaksmist esitanud, siis on hageja kohustatud seda tegema tagantjärgi, lähtudes VÕS § 408 lg-s 4 sätestatust ja ümber arvutama nii juba tehtud kui ka tulevikus tasutavad maksed uut intressimäära arvesse
võttes. Kostja on juba sooritanud intressimakseid, mistõttu tuleb VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ületav intress VÕS § 411 kohaselt lugeda ennetähtaegseks laenusumma tagasimakseks, mis vähendab intressi kandvat laenujääki. Kostja nõustub, et poolte vaheline laenuleping muutus kehtivaks laenu kättesaamisega, aga ei nõustu, et lepingule kohalduksid seetõttu hageja esitatud tüüptingimused. Kuigi Time Finans AB tüüptingimustes sisalduvad VÕS § 404 lg 2 p 6 sätestatud andmed krediidi kulukuse määra kohta, siis arvestades asjaolu, et tüüptingimustes on krediidi kulukuse määr arvutatud üksnes ühe näite põhjal (10 000 kr suuruse laenu ja 3-aastase tagasimakseperioodi puhul), puudub igasugune alus arvata, et näidatud krediidi kulukuse määr on ühesugune ükskõik kui suure laenusumma või laenuperioodi puhul sh kostjale väljastatud laenusumma puhul kuna kostjale väljastatud laenu suurus ning sellest tulenevalt ka krediidi kulukuse määr on erinev tüüptingimustes toodust. Kuna antud juhul on Time Finans AB tüüptingimustes kajastatud intressimäär suurem kui VÕS § 408 lg-st 4 tulenevalt kohaldatav VÕS § 94 sätestatud intressimäär, on kokkulepe tüüptingimustes kajastatud intressimäära kohta tühine. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et igakuised laenukonto väljavõtted sisaldasid kõiki tähtsust omavaid andmeid. Kostja esitas järgmised tõendid: kostja 15.04.2010 pretensioon hagejale (tlk 44), kostja 07.05.2010 vastuväited pretensiooni vastusele (tlk 47-51). Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
3.Kostja sai hagejalt laenu summas 25 000 krooni, mida kostja asus kasutama, mistõttu poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on kehtiv. Laenusaaja oli laenu taotlemisel laenutingimustega nõus ning kostja on allkirjaga kinnitanud, et ta nõustub laenutingimustega. Vastasel juhul ei oleks hageja laenu väljastanud. Laenu üldtingimustest nähtuvalt on kuuintressiks 2,0 % võlguolevast summast. Nominaalne aastaintress oli 24 %. Krediidikulukuse määr oli 10 000 kroonise laenu ja 3-aastase tagasimakse perioodi jooksul 26,8 %. Üldtingimustes oli viidatud sellele, et igal kuul saadetakse laenusaajale makseblankett, millest nähtub konkreetne võlasumma, intressid ning sissemaksed. Vastavat kohustust on hageja korrektselt täitnud, saates kostjale igakuiselt makseblanketid, mille alusel tegi kostja omapoolsed maksed laenukohustuse täitmiseks. Tüüptingimused (lepingu üldtingimused) on saanud lepingu osaks, sest hageja kodulehel on laenutaotluse täimisel nendega võimalik tutvuda, samuti edastatakse need ka paberkandjal koos laenutaotluse blanketiga. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et on laenutingimustega nõustunud. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja väide, et peatas laenumaksete tagastamise kuni nõuetekohase maksegraafiku kättesaamiseni ning sellega kasutas hageja suhtes VÕS §-s 110 ning §-s 111 sätestatud õiguskaitsevahendit. Taoline õiguskaitsevahendi kasutamine on välistatud, kuivõrd hageja on omalt poolt vaidlusaluse laenulepingu kohustuse täitnud, milleks oli laenu ülekandmine kostjale. Nagu ka kostja ise on oma vastuses nõustunud, sai ta hagejalt laenu summas 25 000 krooni. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Poolte vahel puudub vaidlus selles osa, et kostja sai 10.11.2008.a. hagejalt laenu summas 25 000 krooni, laenuleping muutus kehtivaks kostja poolt laenu kättesaamisega ning, et poolte vahelise laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes.
6.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 1239,30 eurot, viivise viivisemääraga 0,022% põhivõlgnevuselt päevas arvestusega 23.05.2010.a. kuni 21.12.2012.a. summas 257,11 eurot, intressi summas 385,29 eurot ning kahju summas 118,30 eurot.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on rahuldanud kostja laenutaotluse ning kandnud 10.11.2008 kostja kontole 25 000 krooni (1597,79 eurot, tlk 8). Sellest nähtuvalt on alust järeldada, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu, sest VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu sõlmimisel on täidetud tarbijakrediidilepingule seatud kohustuslikud tingimused, kas sellest lähtuvalt on kostjal selge võlgnevus hageja ees ning kas kostjal oli õigus peatada laenumaksete tasumine kuni hageja poolt kohustuse täitmiseni.
9.Tarbijakrediidilepingule sätestatud nõuded on VÕS § 404 sättes (12.12.2007.a. kuni 26.12.2008.a. kehtinud redaktsioonis), mille lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Sama sätte lg 2 kohaselt tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate osamaksete hulk, osamaksete suurused ja maksete tegemise tähtajad või tähtpäevad; 4) intressimäär aasta kohta; 5) muud krediidilepinguga seotud kulud, sealhulgas tarbija kanda olevad krediidivahenduskulud, nende suuruse mitteteadmise korral nende arvutamise alused; 6) krediidi kulukuse määr aasta kohta; 7) krediidilepinguga seoses sõlmitavast kindlustuslepingust tulenevad maksed ja kulud; 8) tarbija õigus jätta krediidi enneaegse tagasimaksmise korral maksmata intress krediidi kasutamata jätmise aja eest ja mitte kanda selle aja eest muid krediidiga seotud kulusid; 9) krediidilepingu lõppemise tingimused, muu hulgas tarbija taganemisõigus, selle teostamise kord ja tähtaeg; 10) tarbijalt nõutavad tagatised. VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on protsentides krediidi netosummast või netohinnast avaldatav tarbijale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus eeldusel, et krediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul.
10.Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel lepingu sõlmimisel täidetud kõik tarbijakrediidilepingule seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud 06.11.2008.a. kinnitus, millega kostja kinnitab, et laenutaotluses esitatud andmed on õiged ja kostja nõustub laenutingimustega ning kohustub neist kinni pidama (tlk 7). Laenutaotlust kohtule esitatud ei ole. Nimetatud kostjapoolsel kinnitusel (tlk 7) sisaldub, et kostja taotlus summas 25 000 krooni rahuldati, kuid puuduvad andmed krediidi brutosumma, krediidi tagasimaksmise tingimuste, intressimäära ning muude krediidilepinguga seotud kulude ning krediidi kulukuse määra kohta. VÕS § 404 lg 1 ja 2 tulenevalt peavad need andmed olema kajastatud tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses. Sellest tulenevalt ei ole hageja tõendanud VÕS § 404 lg 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmist.
10.VÕS §-s 408 on sätestatud nõuete järgimata jätmise tagajärjed. VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama sätte lg 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja sai laenusumma kätte ja, et leping muutus sellega kehtivaks. VÕS § 408 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või käesoleva seaduse § 404 lõike 2 punktis 2 nimetatud krediidi brutosumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab osamaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Seega kehtib pooltevahelises laenusuhtes seaduses sätestatud intressimäär, ka ei pea kostja tasuma muid talle avaldamata kulusid.
11.Kohtu hinnangul oli kostjal õigus peatada laenumaksete tasumine kuni hageja poolt kohustuse täitmiseni ehk kuni hageja on täitnud VÕS § 408 lg-st 4 tuleneva nõude laenu- ning intressimaksete ümberarvutamiseks VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi ning vastava maksegraafiku väljastamiseks. Kostja on hagejale esitanud pretensiooni hageja poolt VÕS § 404 sätestatud tingimuste rikkumise osas ning nõude VÕS § 408 lg-st 4 tuleneva nõude laenu- ning intressimaksete ümberarvutamiseks VÕS § 94 sätestatud intressimäära järgi ning vastava maksegraafiku väljastamiseks, kus kostja teatas ka laenumaksete tasumise peatamisest kuni hageja poolt nõude täitmiseni (tlk 44). Hageja leiab, et kostjal puudus õigus laenumaksete peatamiseks ning on seisukohal, et kostjale kui tarbijale on avaldatud nõuetekohaselt andmed laenukulude kohta ning laenu üldtingimusi aktsepteerides taotles kostja ka laenu. Kohus on seisukohal, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei olnud täidetud tarbijakrediidilepingule seadusega sätestatud tingimused oli hagejal kohustus tulenevalt VÕS §-st 408 lg-st 4 määrata uuesti osamaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning kostjale need teatavaks teha. Hageja ei ole osamakseid intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määranud. Kohtule ei ole esitatud ka maksegraafikut või arveid, millest oleks võimalik tuvastada, milline osa maksmisele kuuluvast osast on põhinõue, intress, viivis ja muu kulu.
12.Kostja leiab, et kostja ei ole laenulepingut rikkunud VÕS § 100 mõistes ja laenulepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine, kuna täitmata on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja leiab, et laenulepingut ei saa lugeda lõppenuks ega laenu tagastamise tähtaega saabunuks, kuna hageja on vastuvõtuviivituses. VÕS § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. VÕS § 119 lg 2 kohaselt võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejal oli seadusest tulenev kohustus tulenevalt VÕS §-st 408 lg-st 4 määrata uuesti osamaksed arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning kostjale need teatavaks teha, oli kostjal õigus keelduda osamaksete
tasumisest kuni hageja oli osamaksed uuesti arvestanud. Seega oli hageja vastuvõtuviivituses, kuna kostja ei saanud oma kohustust täita enne kui hageja oli täitnud oma kohustuse ja seadusest tulenevalt laenu osamaksed ümber arvutanud.
13.VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul on hageja poolt laenulepingu ülesütlemine põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale igakuiseid makseid, tühine, kuivõrd kostja on keeldunud õigustatult kohustuse täitmisest. Kuivõrd laenulepingu ülesütlemine on tühine, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.