Võlaõigus › Alusetu rikastumine

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 31.10.2012 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tekkis hagejal KÜ ees võlgnevus summas 11 759,87 krooni s.o 751,58 eurot. KÜ pöördus võlgnevuse nõudes hagiga kohtusse, kohus rahuldas hagi ja mõistis KÜ kasuks välja võlgnevuse summas 751,58 eurot ja menetluskulud summas 428,22 eurot. Nimetatud summad on ajavahemikus 31.05.2011 kuni 24.10.2011 kohtutäituri poolt täitemenetluses KÜ-le tasutud. KÜ ei esitanud kohtumenetluse käigus jätkuva viivise nõuet. Täitemenetluse ja raske majandusliku olukorra tõttu tekkis hagejal järjekordne võlgnevus KÜ ees ajavahemikus oktoober 2010 kuni oktoober 2011 summas 1821,61 eurot. KÜ 22.04.2010 korduval üldkoosolekul võeti vastu otsus, mille kohaselt ei arvestata 0,07%-list viivist kommunaalmaksete võlgnevuselt kuni järgmise üldkoosolekuni. Järgmine üldkoosolek toimus 15.04.2011, otsustati hakata viivist arvestama alates 2011. Vaatamata nimetatud asjaolule on KÜ arvestanud viivist kuni 2011 aastani võlgnetavalt summalt. KÜ on viivise arvestamisel lähtunud hageja poolt tasumata kommunaalteenuste koguvõlgnevusest, olles põhivõlgnevuse hulka arvestanud ka kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-45148 välja mõistetud 751,58 eurot. Lisaks on KÜ arvutanud viivist Tallinna Ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludelt (428,22 eurot). KÜS § 151 kohaselt ei kuulu menetluskulud majandus-ja hoolduskulude hulka, seega ei saa KÜ arvestada KÜS § 7 lg 4 alusel võlgnetavalt summalt viivist. Lisaks on hageja seisukohal, et KÜ on arvutanud esmajärjekorras tasutud summadelt viivise, mis ei ole kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 4 ja 5. 21.12.2012 ja 21.02.2013 esitatud seisukohtades on hageja jäänud hagis esitatud nõude ja põhjenduste juurde, lisaks on märkinud, et VÕS § 88 lg 8 ja 9 kohalduvad üksnes poolte kokkuleppel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1028 alusel KÜ-le tasutud 233,06 eurot. Kostja vastuväited 30.11.2012.a hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt vaidleb kostja hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja ekslikult lähtunud arvestusest, mille kohaselt oli tal seisuga 01.01.2011 võlgnevus 0 eurot. Kostja kinnitab, et ei ole arvestanud viivist enne 2011.a võlgnetavalt summalt. Viivist ei ole arvestatud ka jaanuar ja veebruar 2011, seega on kostja hageja olukorda kergendanud. Kostja on seisukohal, et viiviste nõudmine menetluskuludelt ei ole seadusega vastuolus. 07.02.2013 esitatud vastuses jääb kostja oma varasemalt esitatu juurde, lisaks märgib, et hageja on jätnud tähelepanuta VÕS § 88 lg 8 ja 9. Kostja on õigustatult lugenud laekumise viiviste katteks ja alles seejärel põhinõude katteks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik 04.02.2013 kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses ning andis kohus pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 25.02.2013, samas teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 15.03.2013 kl 16.00 kohtu kantselei kaudu (Kentmanni 13, Tallinn). TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 15.03.2013 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (22.03.2013) otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on antud tsiviilasja lahendamisel lähtunud TsMS § 405 lg 1 p 2, 3, 5 ja 6 kohaselt lihtmenetluse erisätetest. TsMS § 238 lg 1 p 1-2 ja lg 5 alusel jätab kohus arvestamata järgmiste tõenditega: tl 36-37, tl 40-43, tl 63). Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) hageja omab korteriomandit Tallinnas XXX(tl 5-6); 2) Tallinnas XXX elumaja haldab KÜ XXX; 3) hageja on KÜ XXX liige; 4) hageja on tasunud KÜ-le perioodil märts 2011(arvestuse aluseks veebruar 2011) kuni aprill 2011 KÜ poolt esitatud arvetel kajastuva viivise; 5) tasutud summad on arvestatud esmajärjekorras viivise katteks ning alles seejärel põhivõlgnevuse katteks (tl 21-35); 6) hageja on kohtuotsusega välja mõistetud summad (751,58 eurot võlgnevus + 428,22 eurot menetluskulud) tasunud täitemenetluse raames (tl 11-12); 7) KÜ 22.04.2010 toimunud korduval üldkoosolekul on vastu võetud otsus, et alates 01.04.2010 ei arvestata tasumata kommunaalmaksete eest viivist 0,07% kuni järgmise üldkoosolekuni (tl 14); 8) KÜ 15.04.2011 toimunud üldkoosolekul otsustati 2011 jälle sisse viia viiviste arvestamine (tl 15). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas KÜ poolt viiviste arvestamine alates 2011 on õiguspärane ka kuni 2011 võlgnetavalt summalt; 2) kas tsiviilasjas 2-10-45148 välja mõistetud võlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise arvestamine KÜS § 7 lg 4 alusel on seadusega kooskõlas; 3) kas võlgnevuse katteks tasutavalt summalt esmajärjekorras viiviste katteks täitmise toimumine on seadusega kooskõlas. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX asuva korteri nr 29 omanik (tl 5-6). Poolte vahel on vaidlus viiviste arvestamise õiguspärasuse üle, mis on arvestatud kuni 2011 võlgnetavalt summalt ja tsiviilasjas 2-10-45148 (tl 7-10) välja mõistetud menetluskuludelt (tl 13, tl 16-35, tl 92-100). Kohtule nähtub, et esimene viivisarve on hagejale esitatud 2011 märtsikuu arvega (tl 21), võlgnetav summa on seisuga 28.02.2011 1547,50 eurot. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks viivist arvestanud kuni 2011 arvete esitamisel, viimane viiviseta arve on hagejale esitatud veebruar 2011 (arvestuse aluseks on jaanuar 2011 kulud, tl 20). Hageja on asunud seisukohale, et 2010 võlgnetavalt summalt ei oleks kostja üldse tohtinud viivist arvestada. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on selgelt 22.04.2010 ja 15.04.2011 toimunud üldkoosolekul otsustatud, et alates 01.04.2010 ei arvestata tasumata kommunaalmaksete eest viivist 0,07% kuni järgmise üldkoosolekuni (tl 14) ning alates 2011 otsustati jälle sisse viia viiviste arvestamine (tl 15), seega ka seisuga 2011 võlgnetavalt summalt oli üldkoosoleku otsuse kohaselt KÜ õigustatud alates 2011 arvestama võlgnetavalt summalt viivist määras 0,07%. Samas ei nõustu kohus kostjaga, et tsiviilasjas 2-10-45148 hagejalt välja mõistetud võlgnevuselt ja menetluskuludelt viivise arvestamine KÜS § 7 lg 4 alusel on seadusega kooskõlas. Kohus juhib kostja tähelepanu TsMS §-le 367, mille kohaselt võib viivisnõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole KÜ esitanud tsiviilasjas nr 2-10-45148 nõuet TsMS § 367 ja § 177 lg 2 alusel. Lisaks märgib kohus, et KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Majandamiskuludeks on KÜS § 151 lg 1 kohaselt korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kohtu hinnangul ei ole tsiviilasjas nr 2-10-45148 KÜ kasuks välja mõistetud menetluskulud KÜ majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõistes. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt tsiviilasjas nr 2-10-45148 välja mõistetud summadelt viivise arvestamine määras 0,07% ei ole antud juhul seadusega kooskõlas. Kohtule nähtuvalt vaidlevad pooled selle üle, kas võlgnevuse tasumisel võib KÜ arvestada esimeses järjekorras tasutuks võlgnetava viivise ja alles seejärel põhinõude. Kohus ei nõustu hagejaga, et kõnealune täitmine peab tulenema poolte kokkuleppest või KÜ põhikirjast (tl 8386). Kohus asub seisukohale, et VÕS § 88 lg 8 tulenevalt juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohtu hinnangul on võlgnevuse katteks tasutavalt summalt esmajärjekorras viiviste katteks täitmise toimumine VÕS § 88 lg-ga 8 kooskõlas. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja esitanud viivisarvestuse aluseks olevad arvandmed ja metoodika (tl 38-39, tl 44-45, tl 64-65, tl 73-74). Kohus peab põhjendatuks järgnevat viivisarvestust: võlgnevuse saldo viivisarvestuse õigusliku aluse tekkimise momendiks (01.02.2011) on 606,38 eurot. Antud summast ja selle sissenõutavaks muutumise kuupäevast (01.02.2011) alates kuni nõude tasumiseni on arvestatud viivist arvestusega 0,07% päevas viivituses olevate päevade eest. Negatiivse saldokirje moodustavad hageja tasumata arved kostjale perioodi eest oktoober 2010 kuni veebruar 2011 ning saldos ei kajastata viivisvõlgnevuses olevana eelneva kohtulahendiga kostja kasuks välja mõistetut. Kostjale perioodi jooksul laekunud rahalised vahendid on jaotatud laekumise sihtotstarbest ja kirjetest juhinduvalt, seeläbi täitemenetluse vahendusel laekunud vahendite arvelt ei ole kustutatud hilisema võlgnetava perioodi viiviseid ega kuluarveid. Hageja esimesest iseseisvast maksest alates (21.10.2011) on hüvitatud kostjale esmalt viivised viivituses olnud perioodi eest ja seejärel kustutatud põhivõlgnevust alates arvest, mis on väljastatud 01.oktoober 2010. Järgnevate maksete arvelt on kustutatud esmalt makse laekumise päevaks viivituses olnud arvetelt tasutavat viivist ja seejärel põhisummat kuni positiivse saldoseisu saavutamiseni. Viivise arvestamise aluseks olevad arvandmed ja metoodika esitab kohus kohtuotsuse lisas nr

Asja materjalidega on tõendatud ning kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel hageja kasuks 145,49 eurot. Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 37,57% hageja kanda ja 62,43 % kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.