Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-12-16263
Tsiviilasi
Agal Kinnisvarad OÜ ja Villa Kathrin OÜ hagi OÜ STV Grupp vastu rendivõla 2026,40 € ja maamaksu võla 2286,88 € ning viiviste nõudes. Hagi hind hageja I nõudes rendivõla 2026,40 €. Hagi hind hageja II nõudes maamaksu võla 2286,88 €. Kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. Hageja I: AGAL KINNISVARAD OÜ registrikood 1089456 asukoht Riia mnt 233a 80010 PÄRNU e-post: [email protected]. Hageja II: VILLA KATHRIN OÜ registrikood 11393793 asukoht Mere pst 14 80012 PÄRNU. Hagejate esindaja: vandeadvokaat Ljudmila Tamar AB
asukoht Kuninga
80010
e-post: [email protected]. Kostja: OÜ STV GROUP registrikood 10373417 asukoht Mere pst 14 80012 PÄRNU e-post:[email protected] volitatud esindajad advokaadid Veronika Aunapuu ja Katrin Ploom asukoht AB Aivar Pilv Vabaduse väljak 10 Tallinn 10146 [email protected] [email protected] Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes VÕS § 6, § 23 lg. 1-2, § 76 lg. 2, § 82 lg. 7, § 101 lg. 1 p. 2 ja lg. 3 ning KMS § 16 lg. 2 p 2/II lause/ ja TsMS § 172 lg 1, § 434-436, § 438-439, § 441-442, § 452-453 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada Agal Kinnisvarad OÜ ja Villa Kathrin OÜ hagi OÜ STV Grupp vastu rendivõla ja maamaksu võla nõudes täielikult. Välja mõista OÜ STV Grupilt renditasu summas 1783,51 € (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kolm eurot ja 51 senti) Agal Kinisvarad OÜ kasuks ja välja mõsta OÜ STV Gruplt võlgnev maamaks 2286,88 € (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja 88 senti) ja viivised 944,48 (üheksasada nelikümmend neli eurot 48 senti) Villa Kathrin OÜ kasuks. Jätta rahuldamata hageja renditasu viiviste nõue.
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-12-16263
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta läbivaatamata OÜ STV Grupp üürilepingu tühisuse tuvastamise nõue. Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue. Hageja 1 Agal Kinnisvarad OÜ, on esitanud oma hagis kostja vastu rendivõlgnevuse nõude summas 2026,40 €. Kirjalikus menetluses hageja vähendab oma nõuet 1783,51 €. Lisaks nõuab hageja, kostjalt mõistetakse välja viivised summas 1708,29 €. Hageja 2, Villa Kathrin OÜ, on esitanud oma hagis kostja vastu maamaksu võla nõude summas 2026,40 €. Lisaks nõuab hageja, kostjalt mõistetakse välja viivised summas 944,48 €. Tulenevalt seadusest, TsMS § 374 on hagejatel õigus esitada ühine hagi kostja vastu iseseisvate nõuetega. Hageja arvamus lähtuvalt kostja 28.01.2013 vastuväidetest ja kohtu 18.02.2013 määrusest. Kostja hagisid ei tunnistanud. 28.01.2013 esitas kostja täiendavad seisukohad, kompromissettepaneku (milles käsitles siiski võlgnevuse) ja tõendina väljavõtte e-Maksuametist selle kohta, et Villa Kathrin OÜ ei ole käibemaksukohustuslane. Kuna kohus andis lõplikult aega seisukohtade esitamiseks, teatavad hagejad kohtule järgmist. Kostja leidis, et temal käibemaksu tasumise kohustus ei tulene ei seadusest ega ka pooltevahelisest lepingust. Hageja leidis, et käibemaksu maksmise kohustus tulenes pooltevahelisest tavast ja kui kostja arveid on tasunud, ta on neid tasunud koos käibemaksuga. Üüri tasumine oli korraldatud Agal Kinnisvarad OÜ arvele, Agal Kinnisvarad OÜ on käibemaksukohustuslane. Seega ei oma tähtsust, et Villa Kathrin OÜ ei ole käibemaksukohustuslane (kostja tõend), kuna Villa Kathrin OÜ nõue sisaldab hüvitamata maamaksu ja viivised. Tõsiselt ei ole võetav kostja väide, et kostja võis deklareerida käibemaksu ekslikult (ja seda mitme aasta vältel). Kostja on jätkanud arvete tasumist koos käibemaksuga ka pärast kohtumenetluse alustamist, see on aga tema vaba tahe, mis vastab pooltevahelisele kokkuleppele ja tavale. Kostja tugineb jätkuvalt asjaolule, et tema pole rendiarveid ega maamaksu arveid kätte saanud, mille tõttu ei nõustu viivise nõudega. Kostja vastuväide on üldsõnaline; kostja ei nimeta, milliseid arveid ei ole ta kätte saanud, st millises ulatuses vaidleb kostja viivise nõudele vastu. Hagejad on esitanud mõned tähitud kirjad, mis on tagasi tulnud, kuna kostja keeldus neid vastu võtmast. Samas rendisummade tasumine suvalistes summades ja suvalistel 2 (8)
2-12-16263 kuupäevadel näitab üheselt, et kostjal ei olnud arvete esitamine oluline; samuti ei ole kostja kunagi osundanud asjaolule, et rendileandja ei täida kohustust arvete esitamiseks, mis takistab rentnikul oma kohustusi täita (rendi suurus oli kostjal teada). Kohtumenetluse käigus on kostjal teatavaks saanud ka maamaksu summad, kuid pole tänaseni kostja neid hagejale II hüvitanud. Kui kostja esitab kohtu poolt määratud tähtajaks tõendid, taotlevad hagejad tähtaja andmist esitatud tõendite kohta arvamuse avaldamiseks. Kostja vastuväited hageja nõudele. I
Kostja jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub Pärnu Maakohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja kostja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Käesolevaga esitab kostja kohtule oma lõplikud seisukohad, võttes lühidalt kokku varasemalt esitatu.
3 (8)
2-12-16263
Hagejatel puudub õigus nõuda viivist maamaksu tasumisega viivitamise eest
2-12-16263
Hagejate väited selles osas, et nad on esitanud kostjale maamaksu tasumiseks vajalikud alusdokumendid, on alusetud ja tõendamata. Rendileandja ei ole käesoleva hetkeni esitanud kostjale maamaksuteatisi. Kostjale ei ole teada OÜ Villa Kathrin korrektset arveldusarve numbrit ning seetõttu on kahel korral pank tagastanud ka hagejale üle kantud maamaksu. Kostja proovis teostada nii 17. aprillil 2012.a kui 18. aprillile 2012.a ülekande (lisa nr 1), kuid saaja nimi ning kontonumber ei ühtinud ning pank ei teostanud ülekannet. Kuivõrd AS Swedbank ei väljastanud OÜ Villa Kathrin korrektset pangakonto numbrit, ei ole olnud kostjal võimalik ülekannet teostada. Seega on hagejate poolt menetluses korduvalt esitatud etteheited, et kostjal on olnud menetluse jooksul võimalik tasuda maamaksu nõue, kuid pahatahtlikult seda siiski teinud ei ole, asjakohatud. Lisaks on kostja poolt kohtu deposiiti kantud hagi tagamise abinõu asendamiseks olulises suuremas ulatuses summa, mis annab hagejale kindlust, et tema nõue saab rahuldatud. Seega on väited et kostja lihtsalt ei suvatse oma kohustust täita, pahatahtlikud, kostja on omalt poolt raha nii öelda reserveerinud juba kohtu deposiiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 23 lg 1 sätestab, et lepingupoolte seadusjärgseks kohustuseks on VÕS § 23 lg 2 järgi teha teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Koostöökohustus on üleüldisest hea usu põhimõttest tuletatud kohustus. Eelnevalt nimetatud koostöökohustust sisaldav säte on imperatiivne, mistõttu selle normi ja põhimõtte järgimine ei ole lepingupooltele valikuline, vaid kohustuslik. Kostjal ei olnud võimalik tasuda omal initsiatiivil maamaksu, kuivõrd sellekohane teatis esitatakse vaid kinnistu omanikule. Nii üldisest hea usu põhimõttest, koostöökohustuse põhimõttest kui ka mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt on mõistlik ja tavapärane, et hageja II edastab vastavad teatised kostjale, et viimasel oleks olemas vajalik informatsioon makse teostamiseks. Käesoleval juhul on hageja II enda käitumine kostja suhtes vastuoluline, kuivõrd ühelt poolt nõuab hageja maamaksu tasumist, kuid teisalt jätab omalt poolt tegemata selleks elementaarselt vajaliku ehk edastamata asjakohased andmed, muuhulgas maamaksu suuruse. Selline käitumine on hea usu põhimõttega vastuolus ja tegemist on hageja II poolse õiguste kuritarvitamisega. 2.2.2
Ka maamaksu tasumisega osas esitatud viivisenõudel ei ole alust ning kostja esitab selles osas analoogse vastuväite, tuginedes taaskord Riigikohtu 14. märtsi 2008.a lahendile nr 3-2-1-5-08, kus Riigikohus on märkinud: „Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Ka teenuste eest, mida isik kasutas ajavahemikul, mille eest talle arveid ei ole esitatud, on isik kohustatud maksma. Kuid kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu isikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda.” Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-st 162, §-st 163, § 199 lg 1 p-st 4 kostja palub kohtul:
2-12-16263
Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2013.a. kohtuotsuse resolutiivosa:
6 (8)
2-12-16263
Tagastada OÜ-le Agal Kinnisvarad ja OÜ-le Villa Kathrin 15.06.2013 ringkonnakohtule esitatud tõend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
7 (8)
2-12-16263 ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.