Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ühistu liige alates 26.09.2006. Kostjale kuuluva korteriomandi mõttelise osa suurus on 407/47369, reaalosas suurus on 140,70 m2. Hageja hooldab XXX asuva ehitise ja selle juurde kuuluva maatüki mõttelisi osi, sh ka kostjale kuuluva korteriomandi mõttelist osa. 18.05.2010 üldkoosoleku otsuse järgi otsustati kanda katuseremondi kulusid 150 000 kr 3 kuu jooksul. Kulude kandmise kohustus oli ka kostjal. Vastavalt tema omandi suurusele pidi kostja tasuma 4455,75 krooni ehk 284,77 eurot. Kostja pidi tasuma talle lasuva osa perioodil 01.07.2010-30.09.2010, kuid see on tasumata. Viivis on arvestatud alates kolmanda osamakse tasumise ajast 28.10.2010 kuni 10.09.2012 683 päeva eest 0,07% päevas vastavalt kokku 137,28 eurot. Kostjat on teavitatud kirjalikult koosolekute toimumise ajast, kohast, päevakorrast, kuna kirjalikud teated pannakse postkasti ja trepikoja infostendile. 11.05.2011 kinnitas üldkoosolek 2010.a. majandusaasta aruande koos selles sisalduvate remondimaksetega. Hagi on esitatud 11.09.2012. Tõendid: kinnistusraamatu väljavõte, üldkoosoleku protokollid 18.05.2010, 11.05.2011, arved 16001187,16001188,16001189, arved nr 31, 31, 37, 42, e-kirja vahetus liikmega, õigusabiteenuse arved, riigilõivu kviitungid. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus menetluskulud jätta hageja kanda. 18.05.2010 ja 11.05.2010 toimunud üldkoosoleku otsused on tühised, sest rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja ei tea nendest koosolekustest midagi. Koosolekute otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi ja ei kuulu täitmisele. Seetõttu ei ole ka kostjal kohustusi tekkinud ja samal põhjusel ei kuulu tasumisele ka viivis. Lisaks reguleerib viivist põhikirja p 73. Remondi kohta vastuväiteid ei esitanud (vt selgitus ärakuulamisel, prot. 16.01.13, lk 81). Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud Vaidlust ei ole selles, et Tallinnas XXX asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa (korteriomandite) majandamiseks on asutatud KÜ XXX. Kostja on korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa, esitatud väljavõte registriandmeist) omanik ja ühistu liige alates 26.09.2006. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja hooldas, majandas kaasomandi mõttelisi osi (st XXX asuvat elamut selle juurde kuuluvat maad ehk korteriomandeid), sh kostjale kuuluvat korteriomandit. Vaidlus puudus selles, et kostjale langeva katuseremondi kohustuse ulatus on 4455,75 krooni ehk 284,77 eurot, mille tasumise aeg oli 01.07.2010-30.09.2010 ja mis on tasumata. Vaidlus MTÜS § 241 lg 1 järgi on mittetulundusühingu, milleks on ka korteriühistu, üldoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. XXXKÜ põhikirja (kohtu poolt kogutud tõend, lubatav lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 8 ) p 43 järgi tuleb üldkoosolekust teatada liikmetele 15 päeva enne koosolekut kirjalikult koosoleku toimumise ajast kohast ja päevakorrast. Hageja poolt kohtule esitatud KÜ XXX juhatuse liikme GG 24.01.2013 kirjaliku seletuse (tõendi lubatav muu vorm TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi) kohaselt on tema saanud kätte 03.05.2010 üldkoosoleku teate selle kohta, et üldkoosolek toimub 18.05.2010 ning kutse oli pandud liikmetele postkasti. Selgituse kohaselt on kutsete panemine liikmete postkasti toimunud selliselt viimased 10 aastat. Eeltoodud tõendiga on hageja tõendanud, et 18.05.2010 toimunud KÜ XXX üldkoosolekust oli teavitatud liikmeid vastava kirjaliku teatega 15 päeva enne koosolekut ja mis oli pandud liikmete postkasti. Seega on täidetud hageja põhikirja p 57 sätestatu ehk on järgitud

on 18.05.2010 toimunud koosoleku kokkukutsumise korda ning teavitatud liikmeid, sh kostjat mainitud koosoleku toimumise ajast, kohast. Eeltoodu tõttu ei ole 18.05.2010 toimunud koosolek vastuolus põhikirja p 57 ja MTÜS § 241 lg 1 ning sellel koosolekul vastuvõetud otsused ei ole tühised. Märgitud põhjusel ei oma vaidluses tähendust 11.05.2011 toimunud üldkoosoleku otsused ning kohus nimetatud koosoleku protokollile hinnangut ei anna. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist. KÜS § 2 lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine. KÜS § 15`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Esitatud ühistu koosoleku otsusega 18.05.2010 on hageja tõendanud, et ühistu on otsustanud teha 18.05.2010 toimunud üldkoosolekul katuseremonti, mille liikmete omafinantseeringu suuruseks on 150 000 kr (p 5) ja mis tuli liikmetel tasuda 3 kuu jooksul. Kooskõlas põhikirja p 21 kuulub üldkoosoleku kui juhtimisorgani (p 37) otsus kostja kui korteriühistu liikme ja korteriomandi omaniku poolt täitmisele. Seega kuulub otsus kostja poolt VÕS § 76 lg 1, KÜS § 15` ja põhikirja p 21 järgi täimisele. Vaidlus puudus selles, et kostja katuseremondi kulude kohustuste ulatus on 284,77 eurot, mis tuli tasuda ära 01.07.2010-30.09.2010. Hageja on teavitanud kostjat tema kohustuse ulatusest ja seda tõendavad hageja poolt esitatud arved nr 16001187, 16001188, 16001189. Vaidlus puudus selles, et märgitud 284,77 eurot on kostja poolt tasumata. Seega rikub kostja põhikirja p 2. KÜS § 15` ja VÕS § 76 ja § 100 mõttes remondikulude tasumise kohustust. Kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 ja KÜS § 15 ́ järgi. Hagis on hageja palunud välja mõista 284,97 eurot (vt hagi p 1.2), kuid ei ole põhjendanud viidatud 20-sendist vahet võrreldes hagi asjaoludes toodud kohustuse ulatusega. Kuna asjaolude kohaselt on kostja võlg 284,77 eurot, siis leiab kohus, et hageja nõue on hagis märgitud asjaolude kohaselt, milles vaidlus ka puudus, põhjendatud summas 284,77 eurot, mitte 284,97 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista 284,77 eurot. Seega kuulus hagi põhinõude osas osalisele rahuldamisele. Kostja väitis, et põhikirja p –s 73 on reguleeritud viivis. Lisaks leidis, et hageja viivisnõue ei ole põhjendatud, kuna koosoleku otsus 18.05.2010 on ise tühine. Kuna kohus leidis, et otsus ei ole tühine, siis on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Kostjal on kohustus seni täitmata, seega on ta viivituses VÕS § 100 järgi. Põhikirja p 73 sätestab, et sihtotstarbeliste maksete tasumisega viivitamise korral maksab liige viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et üldkoosolek oleks otsustanud, milline on viivis sihtotstarbeliselt makselt, siis on hagejal õigus nõuda viivist KÜS § 7 lg 4 järgi 0,07% võlalt päevas. Kostja ei ole viivise arvestust kui sellist ja sellest arvestusest tulenevat suurust ennast vaidlustanud. Seega on viivis kolmanda osamakse tasumise ajast arvates ehk perioodi 28.10.2010 kuni 10.09.2012 (hagi esitamise eelnev päev, 683 päeva) eest 0,07% päevas võlalt kokku 137,28 eurot. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista viivist 137,28 eurot. Kuna vaidlus puudus selles, et katusremonti tehti, ei oma asjas tähendust hageja esitatud arved nr 31, 32, 37, 42, ning hageja esindaja e-kirjavahetus liikmega (M. P ) ning kohus neile

hinnangut ei anna. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 võib kohus lihtmenetluse asjas tunnistada otsuse viivitamatule täitmisele kuuluvaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Kohus mõistis kostjalt põhivõla katteks väljas 284,77 eurot, mitte 284,97 eurot ja viivise täies ulatuses. Seega kuulus hagi osalisele rahuldamisele (422,05/442,25*100= 99,9%). Eeltoodu tõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda 99,9% ulatuses ja kostja menetluskulud 0,1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks kohtukulud ja kohtuvälised kulud: riigilõiv, esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetluskuluks esindaja põhjendatud kulud. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista riigilõivu 75 eurot ja esindaja kulud kokku 395 eurot. Kostja vaidles vastu. Esitatud riigilõivukviitungite kohaselt on hageja tõendanud, et maksis riigilõivu kokku 75 eurot, millest maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv on 47,93 eurot täiendav lõiv hagi esitamisel 27,07 eurot. Lisaks tegi esindaja kulusid kinnistusraamatu väljavõtte saamiseks tõendamaks korteriomandi kuulumist kostjale 45,76 eurot (arve nr 12041, 31.05.2012) ning lisaks on hageja kandnud nõustamiskulusid õigusabikuludena 321,51 eurot (arve 12067 31.08.2012) ja 40 eurot (arve 13014 31.01.2013). Kokku moodustavad kinnistusraamatu kulu ja õigusabikulu 407,27 eurot. Lepingulise esindaja menetluskulude piirmäär hagihinna 422,25 € puhul on 320 eurot (Vabariigi Valitsuse määrus 04.09.2009 nr 137, § 1 lg 1). Arvetest nähtuvalt ei sisalda need käibemaksu. Arvestades hageja poolt mitme menetlusdokumendi esitamist (hagi, vastus kostja vastuväidetele, täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine), ärakuulamisel osalemist, leiab kohus, et esindaja kulud kokku summas 320 eurot on põhjendatud ning tõendatud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt TsMS § 163 lg 1, § 405 lg 1 p 3, TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 järgi hagejale välja mõista menetluskulude katteks 99,9% ehk 394,60 eurot. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 318,24 eurot (koos käibemaksuga, arve nr 340t 31.10.2012). Kostja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada. Need vastavad TsMS § 175 lg 1 ja viidatud Valitsuse määruse § 1 lg 1 nimetatud piirmäärale. Arvestades asja mahtu, on kostja esindaja kulud mainitud ulatuselt tõendatud ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad kostja menetluskulud 0,1% ulatuses hageja kanda ehk 0,32 eurosendi ulatuse hageja kanda. Märgitu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Asja hind on hagi esitamise aja järgi koosõlas TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 133 lg 1 vastavalt 422,25 eurot.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.