Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 05.10.2006 kostjaga Liisingulepingu nr XXX (edaspidi leping). Leping lõppes 15.10.2011.a. Vastavalt lepingu punktile 14.1 saatis hageja kostjale 07.06.2009. a. avaldusega teate oma soovist kasutada ostueesõigust liisingueseme omandamiseks. Kostja on hageja ostueesõigust liisingueseme omandamiseks aktsepteerinud ning kinnitanud kirjalikult. Lepingus ei olnud sätestatud liisingueseme jääkmaksumuse tasumise viis ja tähtpäev, millest lähtudes esitas hageja 18.07.2009. a. kostjale avaldusega pakkumuse lepingu punktis 1.3 määratud jääksumma tasumiseks maksegraafikuna. Kostja kinnitas hageja poolt pakkumuse kättesaamist ja vaikis 7 tööpäeva, mille alusel vastavalt lepingu punktile 13.2 on loetud lepingu jääkmaksumuse tasumise viis määratletuks alates 28.07.2011. Vastavalt lepingule ja hageja poolt kolm kuud ette saadetud ostueesõiguse kasutamise soovi teatele ning pakkumusele kasutab hageja lepingu järgi liisingueseme omandamise õigust ja ei ole kohustatud liisingueset tagastama vastavalt Võlaõigusseaduse § 363 lg 3. Eirates toimunud lepingu muudatust, saatis 19.10.2011.a. kostja kirja, millega keeldus jääkmaksumuse osadena tasumise võimaldamisest, viidates hageja “ebakorrektsele maksekäitumisele”. Leping ei sätesta ega anna alust jääkmaksumuse osadena tasumise asjas põhineda lepingu kehtivuse jooksul liisinguvõtja maksekäitumisele. Antud põhjendus ei vasta lepingule ja üldtingimustele, kus puudub punkt ostueesõiguse tühistamise ja järelmaksugraafiku sõlmimise piirangu kohta, kui liisinguvõtja on osamaksete tasumisel viivitanud või kui liisinguvõtja omab muid liisingulepingu väliseid kohustusi. Kui lepingu kehtivuse ajal olid aset leidnud osamaksete tasumise viivitused, siis selle eest on hageja tasunud vastavalt lepingule viiviseid ning on alati täitnud oma kohustused liisinguandja poolt määratud tähtajaks. Käesoleva lepingu sõlmimisel oli hageja eesmärgiks liisinguese omandamine, kuna tal on paljulapseline perekond (1a, 3a ja 8a laps), kelle jaoks on transpordivahendi omamine hädavajalik. Selle täideviimiseks on hageja viis aastat tasunud maksegraafikuna liisingueseme hinnast osamakseid ning liisinguandja poolt määratud intressi makseid, pühendades sellele oma tööd ja vahendeid. 05.10.2006. a. lepingu allakirjutamisel kostja esindaja KL lubas, et lepingu lõppemisel liisinguese jääkmaksumuse tasumiseks hagejaga sõlmitakse maksegraafik, millele põhinedes oli hageja nõus lepingule alla kirjutama. Vastavalt kostja ametliku kodulehe teabele on lepingu lõppemisel kliendil võimalus lepingu pikendamisega tasuda jääkmaksumust osadena. Hageja on pöördunud Swedbank Pirita kontoris telleri M. D poole, kes kinnitas liisinguandja kodulehel olevat informatsiooni ning vastavalt panga korrale kirjutas hageja 14.10.2011. a. avalduse lepingu pikendamisega jääkmaksumuse tasumiseks osadena, mis sai kinnitatud M. D allkirjaga. Alates 28.07.2011. a. toimunud lepingu muudatuse alusel oli kostja lepingupoolena kohustatud lepingu lõppemisel sõlmima hagejaga maksegraafiku vastavalt VÕS § 8 lg 1 ja 2. 17.10.2011.a. esitas kostja hagejale arve liisingueseme kogu jääkmaksumuse kohta, maksetähtajaga 7 päeva, mis sai pikendatud 7 päeva võrra. Sellise nõude esitamine on vastuolus seadusega, millest lähtudes peab lepingupool täitma lepingulist kohustust ja arvestama hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastavalt Võlaõigusseaduse § 23 lg 1 p 4-le. Lepingupool ei ole teinud hagejaga koostööd, mis võimaldaks hagejal alustada lepingust tuleneva kohustuse täitmist ehk jääkmaksumuse tasumist osadena, mida nõuab VÕS § 23 lg 2. Lepingu lõppemisel on hageja pöördunud kostja poole mitmekordsete avaldustega, esitades õigustatud ja põhjendatud seisukohti, paludes lepingupoolelt jääkmaksumuse osadena tasumist, mis vastab nii seadusele ja lepingule. Kostjaga läbirääkimise ning koostöö saavutamiseks esitas hageja 23.11.2011.a. kostjale avalduse maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja 25.11.2011.a vastuses ei arvestanud hageja õiguste ja huvidega ning väidab, et tal “ei ole selleks lepingulist kohustust”. Hageja palub kohustada kostjat lepingujärgse kohustuse täitmiseks vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule nr XXX ning toimunud lepingu muudatusel ehk sõlmida hagejaga

leping punktis 1.3 määratud jääksummas tasumiseks vastavalt hagiavalduse lisatud maksegraafikule. Vastavalt 20.03.2013 esitatud hagi eseme täpsustusele hageja palub kohtul mitte võtta arvesse kostja poolt antud jääkmaksumuse tasumise ajavahemiku määramist, kuna kostja ei oma selle määramiseks seaduslikku õigust vastavalt VÕS § 26 lg 7. Kohustus tasuda lepingu jääkmaksumuse summa ühekordse arvega ei olnud liisingulepingus nr XXX sh lepingu lisana olevas maksegraafikus kostjaga kokku lepitud ja määratud. Hageja leiab, et pärast 2011.a. pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist jäi lahtiseks tingimuseks jääkmaksumuse osadena tasumise ajavahemik. Tegu oli lahtise tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes. VÕS § 26 lg 5 alusel pidi selle tingimuse määrama kostja liisingu tähtaja lõpus. Kostja ei olnud antud tingimust mõistliku ajavahemiku möödudes pärast liisingu tähtaega määranud. Seisuga 15 november 2011 pidi juba algama sõlmitud kokkuleppe osadena tasumise algus ning kuna kostja ei olnud osadena tasumise ajavahemikku määranud, siis oli hageja saatnud mõistliku aja möödumisel 23.11.2011 kostjale avalduse, määrates lahtise tingimuse e osadena tasumise ajavahemikuks 36 kuud. Seisuga 15.03.2013 on möödunud 17 kuud ja hageja poolt on tasutud on liisingulepingu nr XXX jääkmaksumuse osadena 1525 eurot. Vastavalt määratud lahtisele tingimusele tasub hageja vastavalt liisingulepingule nr XXX alates 15.03.2013 19 kuu jooksul 3557 eurot e 187,21 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt 05.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu tüüpi liisingulepingu. See tähendab, et hageja soovis võtta liisingueseme kasutusse ja lepingu tähtaja saabumisel 15.10.2011 kohustus hageja liisingueseme kostjale tagastama. Samas poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.1 kohaselt oli hagejal liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu eesõigus. Soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust on lepingu punkti 14.1 kohaselt liisinguvõtja kohustatud informeerima kirjalikult liisinguandjat hiljemalt 3 kuud enne liisingulepingu tähtaja lõppemist. Hageja kasutaski väljaostu eesõigust ning esitas selle kohta kostjale 30.06.2011 vastava avalduse. 07.07.2011 saatis hageja kostjale e-kirja ning avalduse, milledes palub tühistada hageja 30.06.2011 esitatud elektrooniline avaldus ning edastas kirja manusena uue avalduse väljaostu eesõiguse kasutamise kohta. 18.07.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis ära võlgnevuse suuruse ja palus võlgnevus koheselt tasuda. Samuti on kõnealuses e-kirjas märgitud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta, eeldades, et hageja soovib liisingueseme välja osta lepingu lõppemisel 2011. aasta oktoobris lepingu jääksummaga. 18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada tasuda väljaostu summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et poolte vahel sõlmitud lepingu lõpptähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb hagejal otsustada, mida hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja välja võimalused lepingu lõpetamiseks. Kuna lepingu tähtaeg saabus 15.10.2011, saatis kostja 17.10.2011 hagejale väljaostuarve, mida hageja kostjale tasunud ei ole. 19.10.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole nõus liisingulepingut pikendama seoses eelneva ebakorrektse maksekäitumise tõttu. Kostja palus hagejal teatada, kas hageja soovib tühistada oma õiguse vara väljaostuks ning et kui hageja loobub vara väljaostust, siis tuleb liisinguese viivitamatult tagastada. Hageja ei ole käesoleva ajani tasunud väljaostuarvet, mille maksetähtaeg oli juba 24.10.2011 ega tagastanud liisingueset, seega ei ole hageja täitnud kohaselt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega seadusest ei tulene kostjale kohustust võimaldada väljaostuarve tasumist maksegraafiku alusel. Antud juhul ei pidanud kostja maksegraafiku sõlmimist võimalikuks põhjusel, et hageja ei olnud varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud. Hageja oli

lepinguliste kohustuste täitmisega võlgnevuses ka ajal, mil ta avaldas kostjale soovi vara väljaostuks. 18.07.2011 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märgib, et 18.07.2011 seisuga oli hageja võlgnevus kokku lausa 714,57 eurot. Selleks hetkeks oli võlapäevi kogunenud juba

tulenev võlgnevus summas 714,57 eurot ning palus hagejal võlgnevus kohe tasuda. Antud ekirjas on kostja kinnitanud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta. 18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada tasuda väljaostu summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et poolte vahel sõlmitud lepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb hagejal otsustada, mida hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja välja võimalused lepingu lõpetamiseks. 17.10.2011 saatis kostja hagejale liisingueseme väljaostu arve. Hageja ei ole nimetud arvet tasunud. 19.10.2011 saatis kostja hagejale e-kirja milles märkis, et ei ole nõus liisingulepingut pikendama hageja eelneva ebakorrektse maksekäitumise tõttu. 23.11.2011 saatis hageja kostjale avalduse liisingulepingust tuleneva maksegraafiku sõlmimiseks, mille kohaselt palus temaga sõlmida liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks maksegraafik vähemalt 36 kuu peale. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja on seisukohal, et jääkmaksumuse tasumise viisi määramiseks on ta saatnud 18.07.2009 avaldusega pakkumuse tasuda jääkmaksumus sobiva maksegraafiku alusel, kostja sai pakkumuse kätte, vaikis 7 tööpäeva ning sellega hageja loeb, et kostja on liisingulepingu punkt 13.2 kohaselt aktsepteerinud hageja poolt esitatud avaldust ning sellega on sõlmitud lepingu muudatus. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda jääkmaksumus maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et hagejal on olnud piisavat palju aega väljaostuarve tasumiseks, kuid hageja ei ole seda teinud ja hagejal tuleb sõiduauto viivitamata kostjale tagastada. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et liisingueseme väljaostmise viis maksegraafiku alusel on sõlmitud hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldusega ja kostja poolt hageja ettepaneku vaikimise aktsepteerimisega. Esiteks leiab kohus, et hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist offerdiga VÕS § 16 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 loetakse leping sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seega ofert peab sisaldama sellisel määral sõlmitava lepingu tingimusi, et oferdiga nõustumise korral võiks lugeda lepingu sõlmituks vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 alates oferdi aktseptimisest. Oferdi piisav määratletus tähendab lepingu oluliste tingimuste esitamist viisil, mis võimaldaks vaidluse korral rahuldada sõlmitud lepingu täitmise nõuet kohtu poolt. 18.07.2011 hageja poolt kostja poolt saadetud avalduses märgib hageja, et kuna liisinguleping nr 0141419L punkt 13 kohaselt on jääkmaksumus 4234,82 eurot ning jääkmaksumus on väga suur, siis hageja avaldab soovi võimaldada tasuda nimetatud summa koostades jääksumma kohta vastav järelmaksugraafik. Eelnimetatud avaldusest nähtub üksnes hageja soov tasuda liisingueseme jääkmaksumus maksegraafiku alusel ja ettepanek kostjale koostada jääkmaksumuse tasumise kohta järelmaksugraafik. Nimetatud avalduses ei ole selgelt määratletud kui pika perioodi jooksul ning kui suurte osamaksetega hageja soovib liisingueseme jääkmaksumust tasuda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt 18.07.2011 edastatud avalduses ei ole piisavalt määratletud olulisi lepingutingimusi, mistõttu kohtu hinnangul hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist mitte VÕS § 16 lg 1 tähenduses pakkumusega lepingu sõlmimiseks (oferdiga), vaid on tegemist ettepanekuga alustada läbirääkimisi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kostja ei ole hageja poolt esitatud avaldusele esitanud vastust mõistliku aja jooksul. Selles asemel on kostja 02.08.2011 saatnud hagejale kirja, milles on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja liisingulepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 mistõttu tuleb hagejal otsustada, mida ta soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud kirjas on kostja poolt välja toodud kõik hageja

võimalused lõppemisel. Nimetatud kirjas ei ole märgitud, et hagejal oleks võimalus jääkmaksumus tasuda maksegraafiku alusel. Teiseks leiab kohus, et isegi kui käsitleda hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldust VÕS § 9 lg 1 tähenduses offerdina lepingu sõlmimiseks, siis sellele vaatamata ei saa lugeda, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda liisingueseme jääkmaksusumus maksegraafiku alusel. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkt 13.1. sätestab, et kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. Liisingulepingu punkt

keelduda liisingu perioodi lõppemisel liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Kuna oma funktsiooni poolest on liisinguleping siiski krediidileping, sest liisingusuhtes osaleb liisinguandja reeglina finantseerijana, siis on ka liisinguandjal seadusest tulenev alus otsustada millise liisinguvõtjaga sõlmida liisingulepingu pikendamise kokkulepe. Olukorras, milles liisinguvõtja ei ole varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täinud, on liisinguandajal alus keelduda liisingulepingu pikendamisest Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus liisinguleping on lõppenud tähtaja saabumise tulemusena. Hageja on küll avaldanud soovi liisinguese välja osta, kuid ei ole tasunud väljaostuarvet, mille tasumise tähtaeg oli 24.10.2011. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kui hageja eesmärk lepingu sõlmimisel oli saada liisingueseme omanikuks, siis oleks hageja võinud sõlmida kapitalirendi tüüpi liisingulepingu. Hageja sõlmis kostjaga kasutusrendi tüüpi liisingulepingu, mille punktis 1.3 on sätestatud maksumus, millega hagejal oli õigus pärast kõigi osamaksete tasumist ja liisinglepingu lõppemist liisinguese omandada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotluse lahendamine 23.02.2013.a esitas hageja kohtule taotluse 18.02.2013.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 53 lg 4 tuleb hageja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu lepingujärgsete kohustuste täimise nõue, mitte rahalise nõude ning mille hinda ei ole võimalik määrata, siis on tegemist TsMS § 132 lg 1 mõistes mittevaralise nõudega ning hagi hind on sellest tulenevalt 1595 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.