2-12-18754
Määruse tegemise aeg ja koht
08 . aprill 2013 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
V. M.`i hagi T. Š. vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
V. M. (IK xxx, elukoht; xxx)
Hageja esindaja:
O. B. (volikirja alusel, e-post [email protected] )
/
Kompromissi
kinnitamine
T. Š. (IK xxx, elukoht; xxx Kostja: Kostja esindaja:
A. N. (volikirja alusel, xxx )
e-post
/
4) Pooled kinnitavad, et neil puuduvad hagi asjaoludest tulenevalt muud omavahelised täiendavad pretensioonid või nõuded.
V. M. esitas Viru Maakohtule hagi T. Š. vastu täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Viru Maakohtu 19.11.2007 kohtuotsusega mõisteti V. M.`ilt välja elatis T. Š. kasuks alaealise lapse V. M.i ülapidamiseks alates 29.09.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni 01.05.2017, igakuise elatusrahana 1800 krooni (115,04 eurot) kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära (mis moodustab alates 2012 aastast 145 eurot). Kohtuotsus jõustus 11.02.2008.a. Hagiavalduse kohaselt toimub täitemenetlus alusetult, kuna hageja on täitnud kõik kohustused kostja ees vastavalt seadusele ja kostjaga kooskõlastatud tähtaegadeks. Hageja palus hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr. 072/2011/2136. Lisaks on hageja hagiavalduses palunud riigilõivust vabastamist ja esitanud kohtule menetlusabi taotluse. Viru Maakohtu 23.05.2012 määrusega jäeti hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Kohtu 12.06.2012 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.
tagastada pool hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust summas 14,38 eurot. Pooled loobusid edasikaebamise õigusest.
Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles poolte poolt esitatud kompromissis poole riigilõivu summas 14,38 eurot tagastamist. Hageja esindaja on 22.05.2012 tasunud hagi tagamiselt riigilõivu summas 28,76 eurot. Sellest lähtuvalt tagastab kohus hagejale pool riigilõivust summas 14,38 eurot. Riigilõiv tagastada Z. M.`i arveldusarvele nr. 10010508645015 AS-s SEB Pank. TsMS § 632 lg 4 alusel loobusid pooled määruskaebuse esitamise võimalusest. Viru Maakohtu 12.06.2012 määrusega rahuldati hageja riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. TsMS § 190 lg 3, lg 7 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel ja hageja majanduslikust olukorrast lähtudes jätab kohus antud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1, lg 4, § 190 lg 7, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
Evi Kool Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.