Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja esitas 10.07.2009 Raha24 OÜ (hageja) veebikeskkonna (www.raha24.ee) kaudu laenutaotluse 191,73 euro suuruse tarbimislaenu saamiseks. Hageja rahuldas kostja taotluse, sõlmis kostjaga laenulepingu nr: XXX ning väljastas taotluse esitamise kuupäeval (s.o. 10.07.2009) kostja Sampo panga arveldusarvele nr: XXXXXXXXXXXXX tarbimislaenu summas 191,73 eurot. Kostja on võlgnevuse katteks sooritanud ühe makse summas 69,79 eurot – 08.08.2009. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tasumata ülejäänud laenusumma koos intressiga hiljemalt 08.10.2009. Hageja väljastas kostjale 14.09.2009 kirjaliku meeldetuletuse võlgnevuse kohta ning andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 21.09.2009. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 290,02 eurot s.h põhiosa 127,82 eurot, intress 11,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 139,13 eurot ning võla sissenõudmiseks tehtud kulu summas 11,31 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited 02.01.2013 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt selgitab kostja, et Krediidiinfo maksehäireregistris kajastus võlgnevus perioodil 08.09.2009 kuni 07.11.2011 põhjusel, et õigeaegselt jäi hagejale tasumata kaks osamakset summas 69,79 eurot. Alates 07.11.2011 ei nähtu Krediidiinfo andmetel enam kohustusi hageja ees. Menetluse käik Raha24 OÜ esitas 04.07.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 295,47 euro saamiseks ning menetluskulu 45,00 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 11.07.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.09.2012. Võlgnik JL esitas 28.09.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti 24.10.2012 kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses TsMS § 486 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 20.11.2012 kohtumäärusega kohustati hagejat TsMS § 487 lg 1alusel esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 04.12.2012 kohtule nõuetekohase hagiavalduse, 10.12.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 12.03.2013 kohtumäärusega teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-12-25888 TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 20. märtsini 2013 ning teatas, et teeb lahendi teatavaks 08. aprill 2013 kell 15.00.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingu põhiosa summa 127,82 euro tasumist. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta ka intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Kostja kohustus vastavalt laenulepingule tasuma lisaks laenu põhiosale intressi 17,64 eurot, mis jaotati võrdselt tasumisele kuuluvate osamaksete vahel. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja vastuväiteid intressi suurusele esitanud. Kohus asub seisukohale, et intress summas 11,76 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud viivisnõude 139,13 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laenulepingu üldtingimuste punkti 11.12 kohaselt pooled kokku leppinud, et kostja kohustub laenumaksetega viivitamise korral tasumata põhiosalt ning meeldetuletustasult viivist 0,75% päevas (tl 21-27). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja vähendanud viivist põhinõude summani, s.t määrani 0,08% päevas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et juhul, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on viivise arvestamise aluseks olevad andmed ja arvutuskäik õige, seega tuleb sissenõutavaks muutunud viivis kogusummas 139,13 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Laenulepingu üldtingimuste p-s 7.4 on osapooled kokku leppinud, et juhul, kui klient on laenu tagasimaksmisega viivituses kuus või enam päeva, teavitab Raha24 OÜ klienti viivitusest ning tagasimakse tähtajast. Viivituse meeldetuletustasu on fikseeritud hinnakirjas ning see lisatakse vastava kirja väljastamise hetkel võlgnetavale summale. Hageja selgitustest nähtuvalt sisaldab meeldetuletustasu võla menetlemise kulusid, m.h meeldetuletuskirja koostamise, väljastamise ja postikulusid, e-kirjade ja SMS-ide saatmise, võlgnikule helistamise jm kulusid. Asjas vaidlust selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hageja väidetud laenulepingut on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kui laenuandja tüüptingimusi. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja lepingu interneti vahendusel. Kohus asub seisukohale, et kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingutingimusi eraldi läbi ei räägitud, tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui on täidetud VÕS §-is 37 loetletud eeldused, mille kohaselt on tüüptingimus lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 62l lg 5 kohaselt tuleb arvutivõrgus sõlmitud lepingute tingimused, s.h tüüptingimused, kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada.

Kohtule nähtuvalt on tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale esitanud selge viite ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada, samas puudub poolte vahel vaidlus nimetatud asjaolus, seega asub kohus seisukohale, et antud juhul on täidetud VÕS § 37 loetletud eeldused ja tüüptingimused on lepingu osaks. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. Kuna hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-120-08 asunud seisukohale, et VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi võib olla tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutingimus, mille kohaselt kostja kohustub üldtingimuste p-s 7.4 kohaselt hageja nõudel tasuma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu on tühine, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale on nimetatud lepingupunktis kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus asub seisukohale, et meeldetuletustasu summas 11,31 eurot tuleb kostjalt jätta hageja kasuks välja mõistmata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kohtule selgitanud, et alates 07.11.2011 ei nähtu Krediidiinfost kostja kohustusi hageja ees. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on 12.03.2013 kohtumääruses selgitanud, et kostja kohustub oma vastuväiteid tõendama ning andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja kuni 20.03.2013. Kostja ei ole kohtule esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus Raha24 OÜ hagi JL vastu osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 278,71 eurot. Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt üle poole nõudest, ei oleks õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 96,1 % ulatuses kostja kanda ja 3,9 % ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.