2-11-32552/17 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaj

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja OEOÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt Osaühing F välja mõista 30 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt paigaldati 06. jaanuari 2011 hageja pakkumise nr. 3/2011-021 alusel 21. jaanuaril 2011 kostjale 2 videokaamerat ja 4 kanaliga videosalvesti. Peale tööde teostamist 21. jaanuaril 2011 allkirjastasid pooled akti väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta. Hageja oli selleks hetkeks väljastanud ka pakkumise alusel koostatud arve nr. XXX, mille kostja on tasunud. 04. veebruaril 2011 ühendas hageja videosalvesti vooluvõrku, mille vormistasid samuti pooled aktiga väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta. Akti alusel esitatud arve on kostja tasunud. Märtsi 2011 teisel poolel teavitas kostja hageja avariitelefonile kaamerate pildi puudulikust kvaliteedist. Hageja teavitas vestluse käigus kostjat, et töö võib olla tasuline (so ei kuulu garantiitööde alla) juhul, kui puuduliku pildi kvaliteedi põhjustajaks on kostja või kolmanda isiku sellekohane tegevus. Hageja kinnitas veelkordselt, et garantii kehtib nende paigalduse puhul ja eeldusel, et keegi teine garantiiperioodil ei rikuks seadmeid või teostaks installatsioonitöid. Hinnapakkumise ja iga koostatud aktiga kaasnes ka turvateenuse leping, milles olid sätestatud häiresüsteemi garantiitingimused. Garantiitingimuste kohaselt ei laiene garantii juhul, kui häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmanda isiku süül. Eeltoodu on ka igati mõistlik, sest nõrkvoolul töötavad seadmed on tundlikud mistahes takistustele ning nende töökindlus sõltub eelkõige just kindlast ja ettenähtud toite-maandussüsteemist. 22. märtsil 2011 kontrollis hageja kostja sellekohase tahte alusel seadmete töökindlust ja tuvastas kostja (või kolmanda isiku) poolse tegevuse, mille tulemis halvenes kaamerate pildi kvaliteet. Töö lõpetamisel allkirjastasid pooled akti väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta nr 002544 ning hageja lähetas kostjale akti alusel arve nr 2110303 summas 30 eurot. Peale telefonivestlust lähetas hageja 29. märtsil 2011 kostjale elektroonselt selgituskirja, milles põhistas töö garantiile mittealluvuse. Kostja lähetas hagejale 16. augustil 2011 dateeritud kirjaliku teate vastavalt 21.01.2011 turvateenuse lepingule. Kirjas möönab kostja omapoolseid teostatud töid ja taotleb aktil märgitu ümbertõlgendamist. Hageja palub hagiavalduse rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 30 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata summalt viivist 3 eurot seisuga 13. juuli 2011 ja alates 14. juulist 2011 0,1 % päevas kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 14.11.2011 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja on oma vastuses hagiavalduses ise kinnitanud, et tegi iseseisvalt muudatusi seadmete ühendamise osas. Häiresüsteemi garantiitingimuste punkti 3 alusel ei rakendu kokkulepitud garantiitingimused. Kostja muud viited, nt kuu peale hagiavalduse esitamist läbiviidud katsete kohta on paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu ei saa neid arvestada. Hageja on seisukohal, et sellekohastel katsetustel objektiivse tulemi saavutamiseks peavad kohal viibima mõlemad osapooled. Hageja on seisukohal, et teostas tööd kvaliteetselt järgides kõiki ohutustehnilisi jms nõudeid ning täitis oma kohustuse täies ulatuses. Hageja jääb kõigi oma nõuete ja väidete juurde ning palub kohtul hagi rahuldada.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei võtnud hagi õigeks ega tunnistanud hagiavalduses kostja vastu esitatud nõudeid. 06.01.2011 tegi OEOÜ F OÜ-le pakkumise number 3/2011-021. Pakkumise sisuks oli videovalvesüsteemi paigaldamine: paigaldatakse 2 kliendi videokaamerat ja 4 kanaliga videosalvesti. 21.01.2011 tegi OEOÜ paigaldustööd vastavalt pakkumisele number 3/2011021, mille kohta on vormistatud 21.01.2011 akt väljastatud seadmete ja tehtud tööde kohta ning selle akti tagaküljel oleva turvateenuste lepingu alajaotuse häiresüsteemi garantiitingimused p. 2 kohaselt OEOÜ annab häiresüsteemi seadmetele 1 (ühe) aastase garantii. 04.02.2011 ühendas OEOÜ videosalvesti võrku, mille kohta on vormistatud 04.02.2011 akt väljastatud seadmete ja tehtud tööde kohta ning selle akti tagaküljel oleva turvateenuste lepingu alajaotuse häiresüsteemi garantiitingimused p. 2 kohaselt OEOÜ annab häiresüsteemi seadmetele 1 (ühe) aastase garantii. Pärast seda avastas F OÜ 2011 märtsikuu alguses juhuslikult, et maandusega pistikute maandused olid isoleerlindiga isoleeritud nii kõigil F OÜ elektriseadmetel (arvut, monitor jne) kui ka OEOÜ poolt paigaldatud F OÜ omanduses olevatel seadmetel (2 videokaamerat ja 4 kanaliga videosalvesti) kogu ruumis, kus seadmed paiknevad. See seab ohtu F OÜ töötajate ning klientide elu ja tervise. Kuna OEOÜ ei informeerinud F OÜ-d, et oli isoleerlindiga isoleerinud maandusega pistikute maandused nii kõigil F OÜ elektriseadmetel kui ka OEOÜ poolt paigaldatud F OÜ omanduses olevatel seadmetel, ei olnud F OÜ-l võimalik seda varem avastada. F OÜ eemaldas 2011 märtsi alguses isoleerlindid pistikute maandustelt ning taastas elektriseadmete maandused, sealhulgas ka 2 videokaameral ja 4 kanaliga videosalvestil teadmata, et need oli paigaldanud OEOÜ. Pärast seda algasid OEOÜ poolt paigaldatud 2 videokaamera ja 4 kanaliga videosalvesti töös häired: videokaamerad hakkasid aeg-ajalt välja lülituma, millega kaasnes süsteemi väljalülitumise häire. F OÜ ei seostanud seda elektriseadmete maanduste taastamisega, kuna elektriseadmete maanduste olemasolu on kohustuslik. F OÜ kontrollis 2011 märtsi alguses 4 kanaliga videosalvesti korrasolekut ka seadme müüja juures, kuid seade osutus korrasolevaks. Seadme transportimisel oli OEOÜ poolt paigaldatud isoleerlint seadme maanduselt maha kukkunud. F OÜ teatas OEOÜ poolt paigaldatud 2 videokaamera ja 4 kanaliga videosalvesti töö häiretest OEOÜ telefonil 610 1000. 22.03.2011 F OÜ ruumidesse Vinkli tn 15 kohale saabunud OEOÜ tehnik N isoleeris uuesti isoleerlindiga kõikide ruumis olevate elektriseadmete pistikute maandused, sealhulgas ka 2 videokaameral ja 4 kanaliga videosalvestil. Pärast seda hakkasid seadmed tööle. 22.03.2011 koostatud akt väljastatud seadmete ja tehtud tööde kohta No 002544 p. 1 “Tööde lühikirjeldus” kirjutas tehnik N omakäeliselt: “Kontrollitud kaamerate toited, lahti ühendatud kaamerate toite maandus ja videosalvesti maandus kaamerate pildid korras”. “Tööde lühikirjeldusest” selgub, et tegelikult ühendas tehnik N ise maandused lahti nii kõigil F OÜ samas ruumis asuvatel elektriseadmetel (arvut, monitor jne) kui ka OEOÜ poolt paigaldatud F OÜ omanduses olevatel seadmetel. F OÜ seaduslik esindaja Andrei Raag allkirjastas akti. Tehnik N selgitas F OÜ seaduslikule esindajale AR ́ile tööde teostamise käigus, et OEOÜ poolt paigaldatud 2 videokaamera ja 4 kanaliga videosalvesti töötavad normaalselt ainult siis, kui kõigi ruumis olevate elektriseadmete maandused on välja lülitatud ning tema on maandused välja lülitanud garantiitööna. Praeguse ajani on kõigi eelpooltoodud seadmete maandused lahti ühendatud ja tehnik N ́i poolt paigaldatud isoleerlindid isoleerivad elektripistikute maanduskontakte.

OEOÜ poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö on juba algselt (21.01.2011) teostatud olulise rikkumisega: OEOÜ on maandusega pistikute maandused isoleerlindiga isoleeritud nii kõigil F OÜ elektriseadmetel (arvut, monitor jne) kui ka OEOÜ poolt paigaldatud F OÜ omanduses olevatel seadmetel kogu ruumis, kus seadmed paiknevad. OEOÜ poolt on garantiiga häiresüsteemi seadmete garantiiremont siiani lõpule viimata, sest ülalnimetatud maandused on siiani isoleeritud ja isoleeritud maandustega seadmetega kokku puutuvad inimesed (ja koduloomad) ei ole küllaldaselt kaitstud elektrilöögi eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata nii 30-eurose põhinõude kui ka kõrvalnõude (viivis) osas. Menetluskulud palub kostja jätta OEOÜ kanda. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja 06.01.2011 pakkumise nr 3/2011-021 (tl 36) alusel paigaldati 21.01.2011 kostjale kaks videokaamerat ja nelja kanaliga videosalvesti; • hageja ja kostja allkirjastasid 21.01.2011 akti väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta (tl 37); • hageja väljastas kostjale 20.01.2011 arve nr XXX (tl 35), mille kostja on tasunud; • hageja ühendas 04.02.2011 videosalvesti vooluvõrku, mille kohta koostati akt väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta, akti alusel esitatud arve on kostja tasunud; • hageja kontrollis 22.03.2011 kostja tahte alusel seadmete töökindlust, mille kohta allkirjastasid pooled akti väljastatud seadmete ja teostatud tööde kohta nr 002544 (tl 34); • hageja saatis kostjale arve nr 2110303 (tl 33), mis koostati akti nr 002544 alusel summas 30 eurot, mida kostja käesoleva ajani tasunud ei ole. Hageja on seisukohal, et kostja on teinud iseseisvalt muudatusi seadmete ühendamise osas, mille tulemusena ei rakendu turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantiitingimused. Kostja leiab, et hageja poolt on garantiiga häiresüsteemi seadmete garantiiremont siiani lõpule viimata, sest maandused on siiani isoleeritud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantiis on määratud, milliseks soorituseks on garant garantii alusel kohustatud (garandi täitmise kohustus). Reeglina on garandi täitmise kohustuse sisuks teatava rahasumma maksmise kohustus soodustatud isikule. Garandi täitmise kohustuse sisuks võivad olla ka muud toimingud, seda eelkõige müügi- ja töövõtugarantiide puhul, mille sisuks võib muu hulgas olla garantiilepingus nimetatud asja parandamise või asendamise kohustus. Garantiijuhtumiks nimetatakse juhtumit või eeldusi, mille esinemise korral muutub sissenõutavaks soodustatud isiku (võlausaldaja) nõue garandi vastu. Millised eeldused garantiijuhtumi toimumiseks ning garandi vastu nõude esitamiseks täita tuleb, sätestab garantiileping. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lõpeb garantii andja garantiist tulenev kohustus, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub

garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. Garantii lõppemise all tuleb mõista garandi garantiist tuleneva täitmiskohustuse lõppemist soodustatud isiku e võlausaldaja ees. Garantii lõppemise alused tulenevad garantiist. VÕS § 155 lg 4 sisaldab näitlikku loetelu kõige sagedamini esinevatest garantii lõppemise alustest. Nimetatud alused kehtivad juhul ja ulatuses, kus garantiilepingust ei tulene teisiti. Turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantii tingimuste (garantii tingimused) punkti 1 kohaselt annab OEOÜ (edaspidi müüja) häiresüsteemi seadmetele garantii vastavalt võlaõigusseadusele, mille alusel mittevastavuse korral on ostjal õigus esitada pretensioon mittevastavuse kõrvaldamiseks. Garantii tingimuste punkti 3 kohaselt toimub garantiiga häiresüsteemi seadmete remont või asendamine müüja kulul, välja arvatud juhul, kui: - häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu; - häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks nende kasutuskorra rikkumise (eiramise) tõttu (näiteks: voolu kõikumisest tingitud aku mahtuvuse vähenemine, mehhaaniline seadme vigastus, seadmele ebasobilik keskkonna muutus jms); - häiresüsteemi seadmete hooldust või remonti on teostanud kolmas isik. Garantii tingimuste punkti 4 kohaselt juhul, kui garantiiajal: - selgub, et häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ühel p 3 loetletud põhjustest, kohustus ostja kandma häiresüsteemi seadmete rikete parandamise või asendamisega seotud kulud (tehniku väljasõidu, häiresüsteemi seadmete ja tööde maksumuse osas); - asendatakse häiresüsteemi seade, antakse asendatud häiresüsteemi seadmele algse garantiiga sama kestusega garantii; - parandatakse häiresüsteemi seade, pikeneb parandatud häiresüsteemi seadme garantii parandamise aja kestuse võrra. Garantii tingimuste punkti 5 kohaselt on garantiist tulenevate õiguste (nõuda häiresüsteemi seadme rikke korral selle parandamist või selle võimatuse korral häiresüsteemi seadme asendamist) kasutamiseks ostjal võimalik pöörduda müüja poole aadressil Tallinn, XXX ja/või telefonil XXX (tl 38). Garantii tingimuste kohaselt pidi garantiijuhtumi saabumisel kostja esmalt (ostja) teavitama hagejat (müüjat). Selleks, et kostja oleks saanud esitada garantiist tuleneva nõude hageja vastu, pidid lisaks eeltoodule täidetud olema ka üks järgmistest garantii tingimuste punktis 3 nimetatud tingimustest: - häiresüsteemi seadmed ei tohtinud olla rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu; - häiresüsteemi seadmed ei olnud rikutud või muutunud vähem töökindlaks nende kasutuskorra rikkumise (eiramise) tõttu (näiteks: voolu kõikumisest tingitud aku mahtuvuse vähenemine, mehhaaniline seadme vigastus, seadmele ebasobilik keskkonna muutus jms); - häiresüsteemi seadmete hooldust või remonti ei teostanud kolmas isik. Seega tuleneb garantii tingimustest, et ainult juhul, kui eelpool nimetatud tingimused olid täidetud, oli kostjal õigus nõuda garantiist tulenevalt hagejalt häiresüsteemi seadmete remonti või asendamist müüja kulul. Hageja on kostjat 29.03.2011 kirjalikult teavitanud, et enne tehniku saatmist räägiti telefonis, et tegemist ei ole garantiitööga, kui viga ei olnud nende paigalduses. Teostatud töö ei kuulunud garantii alla ja arve kuulus tasumisele (tl 39).

Kostja on oma 16. augusti 2011 kirjalikus teates kinnitanud, et tegi iseseisvalt ilma hagejata seadmetele mitteettenähtud töid (eemaldati isoleerlindid pistikute maandustelt ning taastati elektriseadmete maandused, sealhulgas ka kahel videokaameral ja nelja kanaliga videosalvestil), mille tulemusena algasid pärast hageja poolt paigaldatud kahe videokaamera ja nelja kanaliga videosalvesti töös järgmised häired: videokaamerad hakkasid aeg-ajalt välja lülituma, millega kaasnes süsteemi väljalülitumise häire (tl 42). Kostja kinnitas ka kohtuistungil, et ta eemaldas 2011.a. märtsi alguses isoleerlindid pistikute maandustelt (tl 55-58) ning taastas elektriseadmete maandused, sealhulgas kahel videokaameral ja 4 kanaliga videosalvestil. Kohus on seisukohal, et kuna kostja teostas iseseisvalt ja omaalgatuslikult toiminguid seadmetele, on kostja rikkunud hageja ja kostja poolt sõlmitud turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantiitingimuste punkti 3, mille kohaselt toimub garantiiga häiresüsteemi seadmete remont või asendamine müüja kulul, välja arvatud juhul, kui häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ostja või kolmandate isikute süül või vääramatu jõu poolt põhjustatud asjaolude tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal kohustust teostada remontöid garantiikorras. Garantii tingimuste punkti 4 kohaselt juhul, kui garantiiajal selgub, et häiresüsteemi seadmed on rikutud või muutunud vähem töökindlaks ühel p 3 loetletud põhjustest, kohustus ostja kandma häiresüsteemi seadmete rikete parandamise või asendamisega seotud kulud (tehniku väljasõidu, häiresüsteemi seadmete ja tööde maksumuse osas). Kohus leiab, et hageja ei olnud kohustatud turvateenuse lepingu häiresüsteemi garantii tingimuste ja VÕS § 155 alusel garantiist tulenevalt kontrollima seadmete töökindlust ning kostjal oli teostatud tööde eest tasumise kohustus. VÕS § 8 lg 1 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega. Kohustuse rikkumine on objektiivne, st rikkumise tuvastamise tasandil jäävad kõrvale põhjused, miks rikkumine toimus. Oluline on vaid objektiivne fakt, kas rikkumine leidis aset. Rikkumise tuvastamine on vältimatu võlausaldaja jaoks teise poole suhtes õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõenditega on käesoleval juhul tõendamist leidnud, et hagejal ei olnud kohustust teostada remontöid garantiikorras. Seega on kostjal arve nr 2110303 tasumise kohustus, millest tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Turvateenuse lepingu punktis 4.1. on pooled kokkuleppinud, et kohustuse täitmisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivist 0,1 % päevas täitmata kohustuselt (tl 38). Seisuga 13. juuli 2011 on hagejal õigus nõuda viivist 3 eurot (periood 05.04.2011 kuni 13.07.2011). Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine.