Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ BREM Kinnisvarahooldus ja kostja allüürilepingu nr 78/08, mille punkti 7.1.5 kohaselt oli kostja kohustatud sõlmima hagejaga üüriobjekti kohta hoolduslepingu. Kostja on hoolduslepingu hagejaga sõlminud. Hageja osutas hoolduslepingu alusel kostjale haldus- ja hooldusteenust ning vahendas kommunaalteenuseid (elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonivarustus, küte jne). Kostja on tasunud hagejale kuni 2008 aasta lõpuni oma arveid korrektselt, mida tõendab ka panga väljavõte. Kostja on jätnud 2009 aasta algusest oma arved aga tasumata, kokku summas 902,96 eurot. Üüriobjekt on üürileandjale tagastatud 10.03.2009 akti alusel, seega oli hageja õigustatud esitama kostjale arveid kuni 10.03.2009. Kostja väidetud ühiku hinna erinevus tuleneb asjaolust, et arvel nr M06391 on toodud kogus megavattides 4,700, arvel nr M00833 on koguseks üüripinna ruutmeetrite arv. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja võlgnevus 902,96 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja pakutud kompromissiga hageja ei nõustunud. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja ei nõustunud nõudega summas 759,52 eurot. Nimetatud summa koosneb arvetel M00170, M00833 ning M06391 toodud “soojusenergia” tasust. Kompromissina pakkus kostja poolt arvetel toodud soojusenergia summade maksmist. Hageja ning kostja vahel on puudunud kokkulepe “soojusenergia” nimelise teenuse osutamises ning selle eest tasumises – seda teenust ei käsitleta ka üüripinna hoolduslepingus. Arusaamatud ning täielikult tõendamata on arvetel toodud “soojusenergia” nimelise väidetavalt osutatud teenuse kogus ning segane ja põhjendamatu on ka selle ühiku hind – sealjuures erinevad need arvete lõikes kardinaalselt. Poolte vahel on selle teenuse suhtes olnud üürisuhte algusest peale vaidlusi. Kahes ruumis ei töötanud kogu lepingu kehtivuse ajal radiaatorid üldse. Samuti on kostja esitanud vastuseta jäänud küsimusi “soojusenergia” arvestamise metoodika kohta ning vaielnud vastu põhjendatamatuna näiva ning ebamõistlikult suure teenusemahu kohta. Hageja ei ole tõendanud, et arvetes toodud soojusenergia nimelist teenust on üldse osutatud (puuduvad vastavate arvestite näidud jms). Hageja poolt esitatud tõendid on ebaselged ning nendest ei tulene, kas, mida ning millisel määral on kostjale soojusenergia nimelist teenust osutatud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja OÜ-lt Sunhunter 902,96 OÜ BREM Kinnisvarahooldus kasuks. Menetluskulud jättis kohus OÜ Sunhunter kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus ja kostja sõlmisid 24.04.2008 allüürilepingu nr 78/08. Samuti puudus poolte vahel vaidlus selles, et pooled sõlmisid üüripinna hoolduslepingu. Pooled vaidlesid osutatud teenuste ja võlgnevuse suuruse üle.

2(5)

Allüürilepingu p 7.1.5 kohaselt kohustus kostja sõlmima OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus hoolduslepingu 10 päeva jooksul allüürilepingu sõlmimisest. Nimetatud hoolduslepingu alusel vahendab OÜ BREM Kinnisvarahooldus kostjale kommunaalteenuseid ning esitab arveid kostjale vastavalt tarbimisele ning hagejal on õigus lisada vahendustasu 10%. Kohtule esitatud hoolduslepingu ärakirjast nähtuvalt kinnitas kostja seaduslik esindaja T S, et ta kohustub täitma üüripinna hoolduslepingu tingimusi. Hoolduslepinguga leppisid pooled kokku, et maksetega viivitamisel on täitjal (hageja) õigus nõuda viivist 0,2 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustusi alates 2009 algusest nõuetekohaselt ei täitnud ning kokku on kostja jätnud hagejale tasumata arved summas 902,96 eurot. Kostja nimetatud arveid või arvetel nimetatud teenuste osutamist vaidlustanud ei ole, vaid on jätnud hoolduslepingu alusel osutatud teenuste eest tasumata. Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, so summas 759,52 eurot ning menetluskulude väljamõistmise osas; teha uus otsus ja mõista OÜ-lt Sunhunter välja 143,44 eurot, ülejäänud osas, summas 759,52 eurot jätta hagi rahuldamata; mõista OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus välja menetluskulud OÜ Sunhunter kasuks. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ning põhjendatuse nõuet, samuti TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus on ekslikult määratlenud vaidluse objekti ning jätnud tähelepanuta kostja väited selle kohta, et hageja ning kostja vahel on puudunud kokkulepe “soojusenergia” nimelise teenuse osutamises ning selle eest tasumises ning sellist teenust ei käsitleta ka üüripinna hoolduslepingus. Kohus ei ole hinnanud üürilepingut ning hoolduslepingut tuvastamaks, kas nendes sisaldub kokkulepe soojusenergia nimelise teenuse tasumise kohta. Kohus ei ole analüüsinud esitatud tõendeid ning kujundanud seisukohta selles, kas nendest tulenevalt on kostjale soojusenergiat müüdud. Vastuses apellatsioonikohtu kirjale võttis kostja hagi õigeks summas 523.20 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - Sõlmisid pooled allüürilepingu nr 78/08 ja üüripinna hoolduslepingu. - Hoolduslepingu kohaselt osutas hageja kostjale haldus ja hooldusteenust, vahendas kommunaalteenuseid. Kommunaalteenuste vahendamisele lisandus vahendustasu 10 %. - Kostja jättis 2009 algusest oma arved tasumata. - Üüriobjekti tagastas kostja 10.03.2009 akti alusel. Hageja tugines hagis peamiselt järgmistele väidetele: - Hoolduslepingu kohaselt tuli kostjal tasuda ka soojusenergia eest. - Maksmata arved on hageja osaliselt tasaarvestanud, kuid kostja võlgnevus on 902.96 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes peamiselt järgmistele väidetele:

3(5)

- Vaidlusalustel arvetel märgitud summa 759,52 koosneb „soojusenergia“ tasust, kuid poolte vahel puudus kokkulepe sellise teenuse osutamiseks. Seetõttu ei saa sellelt arvestada ka teenustasu. - arusaamatu ja tõendamata on arvetel toodud soojusenergia kogus ja ühiku hind, arvete lõikes need erinevad. - Poolte vahel on alates üürilepingu sõlmimisest vaidlusi selle teenuse suhtes. Kahes ruumis radiaatorid ei töötanud. - Hageja ei ole selgitanud kostja arupärimistele vaatamata soojusenergia arvestamise metoodikat ning ebamõistlikult suurt teenusemahtu (arve nr M06391 järgi on 75 ruutmeetri soojusenergia kulu 4 815.25 kr kuus. - Puuduvad arvestite näidud ja tõendid, et soojusenergia nimelist teenust on üldse osutatud. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes põhjendamata, millest tulenevalt ta leidis, et pooltel oli kokkulepe soojusenergia vahendamise ja selle eest tasumise osas. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut kostja vastuväidetele soojusenergia tasu põhjendatuse osas. Ringkonnakohus saab maakohtupoolsed menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada. Vaidluse lahendamisel hoolduslepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1), arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Hooldusepingu kohaselt on hageja kohustuseks kommunaalteenuste vahendamine – näitude kogumine ja arvete esitamine tellijale vastavalt tarbimisele, millele on täitjal õigus lisada vahendustasu 10 %. Hoolduslepingus on märgitud köetavaks pinnaks 75 ruutmeetrit. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud lepingut mõista nii, et vahendatavate kommunaalteenuste hulka kuulus ka küte. Nimetatud järelduse saab teha sõnast „köetav pind“, mis selle üldlevinud tähenduses tähendab üüripinnale kütteteenuse vahendamist. Järelikult sõlmisid pooled kokkuleppe ka soojusenergia vahendamises hageja poolt. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja jättis osaliselt arvete eest tasumata. Kostja väidetel on ta jätnud tasumata soojusenergia ning vahendustasu eest ja sellest tulenevad viivisearved. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks hagejale esitanud pretensioone seoses arvetel märgitud soojusenergia kuluga või et vaidlusalusel üüripinnal olid osad radiaatorid külmad. Nimetatu ei tähenda, et hageja ei peaks kohtumenetluses kostja vastava vastuväite korral põhjendama ja tõendama, kuidas on kujunenud arvetel esitatud soojusenergia tasud ja esitatud tasu suurus vastab kostja poolt tarbitud kommunaalteenusele. Hageja pidi käesolevas vaidluses põhjendama muuhulgas soojusenergia arvestamise metoodikat, sest kostja kohustus tasuda tarbitud soojuse eest ei tulene varasemalt esitatud arvete tingimusteta tasumisest. Hageja on selgitanud kohtule, et soojusenergiat arvestatakse ruutmeetri lõikes, kuid millest tuli vahepealne teistsugune ühikuline arvestas, ei saa käesoleval ajal öelda andmete puudumise tõttu. Samuti on hageja selgitanud, et tema nõue koosneb mitmetest komponentidest (prügivedu, vahendustasu, hooldustasu, elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia, gaas, viivised). Tulenevalt asjaolust, et arvele M06391 on tehtud tasaarveldus, ei osanud hageja välja tuua esitatud nõude täpseid komponente. Muuhulgas ei selgitanud hageja, mis osas koosneb tema poolt esitatud hagi põhinõudest, teenustasust või viivisest. TsMS § 5 lg 2 II lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtul ei ole võimalik asjaolusid tõenditest tuletada, kui hageja kohtu küsimustele vastata ei suuda. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kohaselt oma nõuet põhjendanud ning tõendanud. Esitatud andmed on sedavõrd puudulikud, et nende põhjal ei ole võimalik hagi rahuldada osas, milles kostja selle vaidlustab. Kostja on vastuses kohtu küsimusele (tl 98) möönnud, et on viisil või teisel saanud

4(5)

kasu tarbitud soojuse näol ja tunnistab hagi lisaks 379.76 euro osas, seega kokku 523.20 eurot. Kostja õigeksvõtu alusel rahuldab kohus nimetatud osas hageja nõude. Kostja on nimetatut pakkunud hagejale maakohtus ja ringkonnakohtus ka kompromissina, kuid hageja ei ole kompromissettepanekuga nõustunud. Kuivõrd hagi rahuldatakse kostja poolt kompromissina pakutud ulatuses, jäävad poolte menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.