Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-7731 õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

64.90

eurot

pankrotivara

arvelt.

Summa

kuulub

tasumisele

Advokaadibüroo Paas & Partnerid arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

2-13-7731 pankrotihalduri arvamus kinnitab võlgniku maksejõuetust. Võlgnikul on kohustusi teadaolevalt kokku 15 727.27 eurot. Võlgnikul on vara 803.30 eurot. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et varana märgitud sõiduauto (mille väärtusena ajutine haldur märkis 500 eurot) on müüdud 2007.a või 2008.a. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Seega on kohus tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selliseid tagasivõitmise võimalusi käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohus tegi 18.03.2013 määrusega ettepaneku RL’e pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude deposiit. Võlausaldajad kohtu poolt määratud summat kohtudeposiiti ei tasunud. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks PankrS § 2 järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada TsMS § 171 lg 2 tulenevalt. Eeltoodust tulenevat kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 7 tunni ja 15 minuti eest kokku summas 696 eurot ja kulude eest 64.90 eurot (bürookulu 63.98 eurot, transpordikulud 0.92 eurot). Võlgnik ei vaidle tasu ega kulutuste suurusele vastu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 696 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 64.90 eurot. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad

2-13-7731 isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Seega on pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks põhjendatud TsMS § 183 lg 2 alusel määrata menetlusabi andmine, sest pankroti väljakuulutamist ei saa teha sõltuvaks sellest, kas võlausaldajad tasuvad deposiiti. Kohus rahuldab taotluse ning riigi vahenditest kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 9 lg 1 p 2 järgi).

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.