lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-8440/59

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 03.04.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-8440/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
9067
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

03. aprill 2013.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-8440

Tsiviilasi

Korteriühistu Sinivoore 9 hagi S V vastu võla nõudes

Menetlusosalised, esindajad

HAGEJA

Korteriühistu Sinivoore 9, reg.kood 80170226, asukoht Sinivoore 9-23, 30327 Kohtla-Järve, Ida-Virumaa; lepinguline esindaja Condor Inkasso OÜ, e-post: [email protected]

KOSTJA

S V, ik xxxx, elukoht xxxx. Suuline menetlus - istung 11.03.2013 Hagi hind 616.28 eurot

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista kostja S V’lt hageja korteriühistu Sinivoore 9 kasuks põhinõude ja kõrvalnõuete katteks 460 (nelisada kuuskümmend) eurot ja 70 senti (sh põhivõlgnevus 327.61 eurot ja viivis kuni 31.01.2013 summas 133.09 eurot). Välja mõista S V’lt hageja korteriühistu Sinivoore 9 kasuks viivis põhinõudelt (327.61 eurot) määraga 0,07% päevas alates 09.02.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Jätta hageja menetluskulud 86,36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13,64% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Condor Inkasso OÜ esitas 28.02.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 640,78 euro saamiseks. Kohus tegi 09.03.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.03.2012. Võlgnik S V esitas 10.04.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 15.05.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.05.2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse (I kd, tl 20-24) S V’i vastu võla nõudes. Vastuseks kohtu nõudmisele esitas hageja esindaja 05.06.2012 hagiavalduse täpsustuse (I kd, tl 41-57) ja menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on xxxx asuva korteriomandi nr 21 omanikuna kantud kinnistusraamatusse S V. xxxx korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, kes väljastab ka korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. Hageja ja kostja võlasuhte aluseks on KOS § 13 lg 1 tulenev korteriomaniku kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud ja kanda kaasomandi majandamise kulutused. Kostjal tekkis korteriomandi majandamiskulude võlg, mis pidevalt kasvas. Võlgnikku hoiatati, et juhul kui ta jätab oma kohustused täitmata, siis on hageja sunnitud pöörduma kohtusse nõudega kostja vastu. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. 08.02.2012 loovutas KÜ Sinivoore 9 talle kuuluva nõude kostja vastu Condor Inkasso OÜ-le summas 490,48 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Peale nõude loovutamist teavitas Condor Inkasso OÜ S V’t nõude omandamisest posti teel, telefoni teel. Vesteldes võlgnikuga telefoni teel, võlgnik lubas kontrollida võlajääki ja seejärel võtta meiega ühendust, tegelikult ta seda ei teinud. Condor Inkasso OÜ edaspidistele kõnedele võlgnik ei vastanud. Korteriühistu andmetel kuuluvad kostjale ka teised korterid, mida ta kasutab väljaüürimise eesmärgil, hooldusarveid tasub kostja ebaregulaarselt ja lubadusi ei täida. Vaatamata Condor Inkasso OÜ püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Condor Inkasso OÜ tegi kõik endast sõltuva (helistas telefoni teel ja saatis kirjad e-posti teel), et astuda läbirääkimistesse võlgnikuga ja leppida kokku võlasumma tagastamises, kuid võlgnik ei reageerinud Condor Inkasso OÜ nõuetele. Hageja nõue koosneb 24.05.2012 seisuga põhivõlgnevusest summas 332.56 eurot (347.64 eurot + 57.72 eurot – 72.80 eurot) ning viivis alates 01.06.2009 kuni 01.05.2012 summas 232.10 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Samuti taotleb hageja mõista kostjalt välja TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0.07 % päevas) põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskäik Kohtu edastatud hagimaterjalid koos kirjaliku vastamise nõudega hagile materjalide kättesaamisest alates 20 päeva jooksul on kostja 18.06.2012 TsMS § 322 lg-s 1 ettenähtud korras (abikaasa kaudu) kätte saanud. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. 11.07.2012 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas kohus hagi täielikult ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku 564.66 eurot, viivise alates 12.07.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni määraga 0.07% päevas, menetluskulud 76.69 eurot ning viivise menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. 16.08.2012 esitas kostja kohtule kaja Viru Maakohtu 11.07.2012 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-12-8440. Esitatud kajas märgib kostja, et hagimenetlusest käesolevas tsiviilasjas sai kostja teada alles kohtuotsuse kättesaamisel 02.08.2012 Eesti Post AS’i kaudu, samal ajal ja samal viisil sai kostja teada ka tema suhtes algatatud täitemenetlusest. Kuivõrd kostja ei ole isiklikult antud asjas hagiavaldust ja selle lisasid kätte saanud, puudus tal võimalus tähtaegselt esitada asjakohased vastuväited, mille esitamise eeldamiseks oli alust, sest kostja oli need esitanud tema suhtes samas asjas algatatud maksekäsu kiirmenetluse raames. Lisaks puudus kostjal võimalus enda huve kaitsta kohtus isiklikult vastavalt vajadusele. 03.09.2012 määrusega jättis kohus esitatud kaja käiguta ning andis kostja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kautsjoni tasumiseks ning kohtule tasumist kontrollida võimaldavate andmete esitamiseks. Tähtaegselt tasus kostja kautsjoni. 26.09.2012 määrusega rahuldas kohus kostja kaja ning taastas menetluse. Hageja täiendatud hagiavaldus

08.veebruaril 2013 esitas hageja esindaja kohtule täiendatud hagiavalduse (I kd, tl 181-187) S V’i vastu võlgnevuse 533.48 euro nõudes, sh põhivõlg 327.62 eurot ja viivised 205.86 eurot ning viivise nõudes põhinõudelt (327.62 eurot) alates 09.02.2013 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,07% päevas. Täiendatud hagiavalduse kohaselt 26.09.2012 taastatud kohtumenetluse jooksul jätab kostja KÜ arveid osaliselt tasumata uuesti, mistõttu võlg suureneb pidevalt. Hageja märgib, et kostja nentis 21.01.2013 kohtuistungil, et 20.01.2013 on tasutud KÜ-le mingi osa võlast. Tegelikult ei ole kostja tasunud hagejale jaanuaris midagi. 01.02.2013 seisuga koosneb hageja nõue ajavahemiku 01.11.2009 kuni 01.02.2013 eest: põhivõlg summas 327.62 eurot (681.19 eurot (tasumisele kuulub 31.01.2013 seisuga) – 205.86 eurot (viivised 31.01.2013) – 97.81 eurot (jooksev arve jaanuari eest, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks) – 49.90 eurot (summa, mis on laekunud KÜ arveldusarvele kohtutäiturilt veebruaris 2013)) ning viivis alates 01.11.2009 kuni 31.01.2013 summas 205.86 eurot. Juhindudes KOS § 13 lg 1, KÜS § 7 lg 4, VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, p3 ja p 6, § 108 lg 1,§113 lg 5, § 115 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, TsMS § 162 ja § 376 lg 5 palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 327.62 eurot ja viivis 205.86 eurot, TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt alates 09.02.2013 (hagi esitamise päevale järgnevast päevast) kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.

Kostja vastus täiendatud hagiavaldusele

28.veebruaril 2013 esitas kostja kohtule vastuse täiendatud hagiavaldusele (II kd, tl 40-42), mille kohaselt on kostja seisukohal, et kuigi hageja esindaja on suutnud edukalt kopeerida kehtivate õigusnormide teksti, on ta asjaolude kirjeldamisel meelevaldselt tõlgendanud fakte, püüdes jätta kostjast muljet kui kasumit teenivast ettevõtjast, kes meelega jätab oma kohutused kõik täitmata. Tegelikult, mis nähtub ka hageja enda esitatud tabelist, on nõudesse puutuval perioodil enamik arveid siiski makstud, näiteks 2010 ja 2012 enne hagi esitamist põhinõude osas lausa 100% pluss isegi juurde makstud. Kui arveid oleks makstud vaid kohtulahendite alusel, oleks võlasumma mitte paarsada, vaid paar tuhat eurot. Kostjale jääb arusaamatuks ka see, miks ei ole hageja selgelt välja toonud summat, mille osas algselt nõue esitati ja mis vähenes täitemenetluse tulemusel. Viivisearvestusega võlasummalt hetkeseisuga ja arvestatuna ühe aasta kohta ei saa üldse nõus olla, see ei saa olla viivise arvestamise aluseks möödunud perioodi eest. Hageja peaks olema hagis arvestanud viivist siiski nendelt summadelt, mis on olnud võlas ja selle arvuliselt välja tooma koos põhjendusega. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kostja on kohustatud hüvitama kahju, mis on tekkinud täitemenetluse tulemusel hagejale. Kuivõrd hagejale olid teada kõik kostja kontaktandmed, oleks hageja pidanud kostjat kohtulahendist teavitama ja andma võimaluse kas selle alusel võlg ilma lisakuludeta likvideerida, selle osas kokku leppida või kaja esitada. Hageja aga isegi ei teavitanud täiturit kostja kontaktandmetest, ka ei oodanud ta ära kohtuotsuse jõustumist, millega hageja ise võttis endale riski, et tekitab endale põhjendamatuid lisakulusid. Hageja on endale palganud professionaalse esindaja, kes oma töö tegemise käigus peaks hagejat teavitama kõikidest õiguslikest tagajärgedest ja selgitama nendega seotud kulutuste tekkimise võimalusi nagu ka seda, kuidas neist hoiduda. Käesoleval ajahetkel on hoopis kostja saanud kahju, kuivõrd kostjal on krediidiasutuste ees kohustusi, mille täitmist takistas täitemenetlus, mis tõi kaasa viiviseid ja mitmeid lisakulusid. Hetkeseisuga on ka kõik summad peetud kinni kostja arvelt, mitte KÜ arvelt, seega neil ei ole veel mingit alust kahjust rääkida. Kuigi täitemenetlus ei ole kohtu poolt peatatud, on see ebaseaduslik käesoleval ajal kehtivate õigusnormide kohaselt ja avaldaja ise oleks pidanud esitama täiturile avaldus menetluse lõpetamiseks, sest kohtulahend ei jõustunud. Analüüsides hageja poolt esitatud andmeid, on kostja jõudnud järeldusele, et hageja on juba saanud kätte rohkem raha, kui oli põhivõlgnevus täitmisele antud jõustumata kohtuotsuse kohaselt. Arvestades, et 2009 jäi maksmata vaid ühe kuu arve summas 959.08 krooni, 2010 sai hageja hoopis pluss 18.08 krooni, 2011 oli põhivõlg 205.83 eurot enne hagi esitamist ja 2012 enne hagi esitamist jäi maksmata vaid 0.01 senti, aga kohtutäitur on juba kinni pidanud 370.62. Lisaks on arestitud arveid, mida ei saa kasutada. Kuigi pangad ei ole sealt täiturile raha üle kandnud, on hageja teadlikult tekitanud kahju, mille korvamiseks oleks elementaarne loobuda täielikult viivisenõudest. Kuivõrd selle aasta jaanuari eest arve tasumise tähtaeg nõude esitamise ajaks ei olnud veel saabunud, ei saa aktsepteerida ka esitatud põhivõla nõuet. Kostja leiab, et arvestades hageja poolt esitatud nõudeid, alusetut viivisearvestust ja tõendamata väiteid ei saa asja lahendada kirjalikus menetluses ja kostja loodab, et kohtu kaasabil õnnestub hiljemalt määratud kohtuistungil sõlmida kompromiss, mitte enam tekitada põhjendamatuid kulutusi nii mõlemale poolele kui ka riigile. Hageja seisukoht kostja vastusele
08.märtsil 2013 esitatud seisukohas kostja vastusele (II kd, tl 49-53) rõhutab hageja, et kõik arved ja nende tasumised on mitmekordselt esitatud kostjale. Arvestusega seotud küsimustele on valmis igal ajal vastama hageja juhatuse esimees Raissa Vares. Kostja ei ole esitanud juhatuse esimehele küsimusi arvestuse kohta, kuid palub või nõuab viimases kolmes kirjas viivistest ja õigusabikuludest keelduda kompromissi sõlmimise eesmärgil. Hageja selgitab, et koondtabelist, mis on tehtud hagi aluseks olevate arvete alusel, on näha, et kostja võlgnes alates 01.11.2009 raamatupidamise andmete (01.2013 arvestusperiood) järgi hagi esitamise päeval 327,62 (kohtutäiturilt laekumine 49,90 eurot arvestades ehk 377.51 – 49.90) eurot ning viivis oli kokku 205.86 eurot. Võlgnevust arvestab raamatupidamise programm, milles on järgmine arvestuskäik. Tulbas lõppsaldo on toodud kostja põhivõlg eelmiste arvestusperioodide eest summas 377.51 eurot. Seejuures märgib hageja, et viivise kogusumma on esitatud tabelis “arvestatud viivis kokku”. Lõplik viivise summa suurust võlgnevuse perioodi eest saadakse igakuiste viiviste summeerimisel. Võlgnevuse arvestamisel hageja arvestab maha põhivõlga ja seejärel viiviseid. KÜ arvestab laekuvaid summasid põhivõla katmiseks. Näiteks kui vaadelda 01.2013 arvestusperioodi, siis arveldusperioodil kommunaalmaksetena oli arvestatud 97.81 eurot, nimetatud summa on toodud real “arvestatud kokku”. Tulbas “viivis” on arvestatud viivis summas 8.19 eurot, mis on saadud eelmiste arveldusperioodide põhivõlgnevuse summalt arvelduskuu jooksul (377.51 eurot *0,07 % päevas * 31 päeva = 8.19 eurot). Tulbas “ makstud” on toodud summad, mis on kostja tasunud arveldusperioodil ja kohtutäiturilt tuli. Võttes arvesse ülaltoodut, saadakse jaanuaris tasumisele kuuluv summa järgmiselt: 377.51 (võlg) + 97.81 (jooksev arve jaanuari eest) + 205.86 (viivis) = 681.18 eurot (jaanuari arve summa). Eelnevate kuude võlgnevust ja viivist arvestati analoogselt eeltoodule ning saadud summa lisati võlasaldo summale. Hageja ei saa loobuda viivistest, kuna hagejal on oma laenukohustused, ta peab maksma nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Tal tuleb rikkuda oma kohustusi ja kanda lisakulutusi (viivised ja leppetrahvid), kui kostja ei maksta talle nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Oma käitumisega tekitab kostja kahju teistele korteriühistuliikmetele, kes tasuvad kõrgendatud liikmemakseid ja kannavad lisakulutusi viiviste tõttu, mida arvestavad kommunaalettevõtjad ja laenuandjad hagejale viivitatud päevade eest tasumata jäänud summadest. Hageja märgib, et teiste korteriühistu liikmete hulgas on inimesed, kellel on minimaalne sissetulek või puudub üldse sissetulek, pensionärid ja inimesed füüsiliste puuetega, kes maksavad oma jooksvaid arveid õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Pensionäridel ja inimestel füüsiliste puuetega ei ole juriidilist haridust ja kohtus käimise 20 aastast kogemust, need isikud ei tea, kuidas võib kokku hoida oma kulutusi ja nõuda KÜ-lt keeldumist raha nõudest ning kasutada KÜ-t laenuandjana järelmaksuga tasumisel. Samuti ei soovi hageja loobuda viivistest ja õigusabikuludest lähtudes oma kogemusest ts asjas nr 209-62738, kui ta juba tegi selles kompromissi. Kostja oma lubadusi ei täitnud õigeaegselt ja nõuetekohaselt ning rikkus kompromissi tingimusi. Hagejal tuli kompromissi ts asjas nr 2-09-62738 üle anda kohtutäiturile sissenõudmiseks, kuna kostja ei maksnud vabatahtlikult. Hageja pakub välja, et kostja tasub 9 kuu jooksul alates aprillist igakuiste maksetena 84.60 eurot hageja arveldusarvele Swedbank 221032412160 või SEB 10220025804019. Võlgnevuse kogusumma 761.40 eurot, sh põhivõlg 327.62 eurot (08.02.13 seisuga), viivis summas 205.86 eurot (01.02.13 seisuga), kahju 71.22 eurot VÕS § 115 lg 1 alusel, õigusabikulud 106.70 eurot, pool riigilõivu 50 eurot. Nimetatud tingimustel kompromisse sõlmimisel annab hageja kostjale võimalus võlgnevuse ajatada. Hageja pöörab kostja tähelepanu asjaolule, et kompromiss ei eelda mingist rahast keeldumist. Kompromiss sõlmitakse võla ajatamise eesmärgil. Võlgnevuse ajatamine on hageja vastutulek, mitte hageja kohustus. Lisaks sellele, ei nõuaks hageja kostjalt TsMS § 367 alusel viivis protsendina (0,07 % päevas) põhinõudelt (327.62 eurot) alates 09.02.2013 (hagi esitamise päevale järgnevast päevast)

kuni põhinõude täitmiseni ning viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kui kostja ei nõustu sõlmima kompromissi hageja poolt pakutud tingimustel, siis hageja palub kostjalt välja mõista kõik, mis on esitatud hagiavalduse 08.03.2013 täpsustuses.

11.märtsil 2013 toimunud kohtuistung Kostja oli nõus tasuma põhinõude ja ka viivised, kui hageja katab viivistega ka oma õigusabikulud. Vastasel juhul leiab kostja, et õige oleks mõista kostjalt välja viivised 1/3 hageja nõutud viiviste summast, täpset summat öelda ei oska, ei ole ise viiviseid välja arvestanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, olles ära kuulanud poolte selgitused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt taotletud ulatuses. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomandiks omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja S V on Kohtla-Järvel, aadressil Sinivoore 9 asuva korteri nr 21 omanik ning seega ka korteriühistu Sinivoore 9 liige. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 7 lg 4 tuleneb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0.07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ühistu põhikirjas.

Korteriühistu Sinivoore 9 21.04.2002 vastuvõetud põhikirja punktide 3.2.7 – 3.2.11 (tl 195) kohaselt on ühistu liige kohustatud:  tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektri avariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas;  tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijate poolt kehtestatud korras;  tasuma ühekordseid erakorralisi makseid, elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks, juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras;  maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras;  käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumisest võib ühistu liikme vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Viru Maakohtu 21.06.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-62738 lõpetas kohus menetluse poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega (II kd, tl 4-6). Kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 200 eurot oma võlgnevuse katteks. Nimetatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse (II kd, tl 1-3) kohaselt esitas hageja Korteriühistu Sinivoore 9 kostja S V’i vastu hagi võlgnevuse kokku 8 836.66 krooni nõudes seisuga oktoober 2009, s.o 2009 oktoobrikuu eest esitatud arve ei olnud kompromissi kinnitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning seega lõppes hageja nõue 2009 septembrikuu arvega. Hageja on täpsustatud hagiavalduse esitamisel esitanud kohtule ka vaidlusaluse perioodi eest kostjale esitatud arved (II kd, tl 22-31), milledelt nähtub nii arve summa kui ka eelneval kuul kostja poolt hagejale laekunud summad, mida kostja vaidlustanud ei ole. Kohtu põhivõlgnevuse arvestused, lähtuvalt esitatud arvetest, on järgmised:

























2009 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 859.38 krooni ehk 54.92 eurot, mis nähtub kostjale 2009 novembrikuu eest esitatud arvel (II kd, tl 22), märgituna võlg kuu algul. Samuti nähtub kostjale 2009 novembrikuu eest esitatud arvelt, et novembrikuu jooksul kostjalt hagejale 2009 oktoobrikuu arve katteks raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 54.92 eurot. 2009 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 959.08 krooni ehk 61.30 eurot (II kd, tl 22). 2009 detsembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et detsembrikuu jooksul kostjalt hagejale 2009 novembrikuu arve katteks raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 116.22 eurot (54.92 + 61.30). 2009 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1 257.64 krooni ehk 80.38 eurot (II kd, tl 22). 2010 jaanuarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et jaanuarikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 1 283 krooni ehk 82 eurot 2009 detsembrikuu arve katteks. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 114.60 eurot (116.22 + 80.38 – 82). 2010 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 1 477.28 krooni ehk 94.42 eurot (II kd, tl 22). 2010 veebruarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et veebruarikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 1 470 krooni ehk 93.95 eurot 2010 jaanuarikuu arve katteks. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 115.07 eurot (114.60 + 94.42 – 93.95). 2010 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 1 538.47 krooni ehk 98.33 eurot (II kd, tl 22). 2010 märtsikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et märtsikuu jooksul kostjalt hagejale 2010 veebruarikuu arve katteks raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 213.40 eurot (115.07 + 98.33). 2010 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 1 307.75 krooni ehk 83.58 eurot (II kd, tl 23). 2010 aprillikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et aprillikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 2 903.48 krooni ehk 185.57 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 111.41 eurot (213.40 + 83.58 – 185.57). 2010 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 1 045.93 krooni ehk 66.85 eurot (II kd, tl 23). 2010 maikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et maikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 1 046 krooni ehk 66.85 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 111.41 eurot. 2010 maikuu eest esitati kostjale arve summas 441.76 krooni ehk 28.23 eurot (II kd, tl 23). 2010 juunikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juunikuu jooksul 2010 maikuu arve katteks raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 139.64 eurot (111.41 + 28.23). 2010 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 538.28 krooni ehk 34.40 eurot (II kd, tl 23). 2010 juulikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juulikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 441.75 krooni ehk 28.23 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 145.81 eurot (139.64 + 34.40 – 28.23). 2010 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 461.31 krooni ehk 29.48 eurot (II kd, tl 24). 2010 augustikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et augustikuu jooksul laekus kostja poolt hagejale 999.59 krooni ehk 63.89 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 111.40 eurot (145.81 + 29.48 – 63.89). 2010 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 441.56 krooni ehk 28.22 eurot (II kd, tl 24). 2010 septembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et septembrikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 139.62 eurot (111.40 + 28.22). 2010 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 363.73 krooni ehk 23.25 eurot (II kd, tl 24). 2010 oktoobrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 441.56 krooni ehk 28.22 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 134.65 eurot (139.62 + 23.25 – 28.22).







       

   

2010 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 982.85 krooni ehk 62.82 eurot (II kd, tl 24). 2010 novembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et novembrikuus laekus kostjalt hagejale 1 346.58 krooni ehk 86.06 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 111.41 eurot (134.65 + 62.82 – 86.06). 2010 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1 168.62 krooni ehk 74.69 eurot (II kd, tl 25). 2010 detsembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et detsembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 1 168.62 krooni ehk 74.69 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 111.41 eurot. 2010 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 1 484.98 krooni ehk 94.91 eurot (II kd, tl 25). 2011 jaanuarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et jaanuarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 95 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 111.32 eurot (111.41 + 94.91 – 95). 2011 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 85.15 eurot (II kd, tl 25). 2011 veebruarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et veebruarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 85.15 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 111.32 eurot. 2011 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 94.80 eurot (II kd, tl 25). 2011 märtsikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et märtsikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 94.80 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 111.32 eurot. 2011 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 78.12 eurot (II kd, tl 26). 2011 aprillikuu ees kostjale esitatud arvelt nähtub, et aprillikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 189.44 eurot (111.32 + 78.12). 2011 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 58.62 eurot (II kd, tl 26). 2011 maikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et maikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 248.06 eurot (189.44 + 58.62). 2011 maikuu eest esitati kostjale arve summas 34.05 eurot (II kd, tl 26). 2011 juunikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juunikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 25.18 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 256.93 eurot (248.06 + 34.05 – 25.18). 2011 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 28.33 eurot (II kd, tl 26). 2011 juulikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juulikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 285.26 eurot (256.93 + 28.33). 2011 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 31.88 eurot (II kd, tl 27). 2011 augustikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et augustikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 317.14 eurot (285.26 + 31.88). 2011 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 33.25 eurot (II kd, tl 27). 2011 septembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et septembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.26 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 317.13 eurot (317.14 + 33.25 – 33.26). 2011 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 26.23 eurot (II kd, tl 27). 2011 oktoobrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 26.23 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.13 eurot. 2011 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 55.04 eurot (II kd, tl 27). 2011 novembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et novembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 55.04 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.13 eurot. 2011 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 61.31 eurot (II kd, tl 28). 2011 detsembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et detsembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 61.31 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.13 eurot. 2011 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 66.55 eurot (II kd, tl 28). 2012 jaanuarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et jaanuarikuus laekus kostjalt hagejale 66.55 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.13 eurot.

        



 

2012 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 77.40 eurot (II kd, tl 28). 2012 veebruarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et veebruarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 77.40 eurot Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.13 eurot. 2012 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 94.28 eurot (II kd, tl 28). 2012 märtsikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et märtsikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 94.27 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 317.14 eurot (317.13 + 94.28 – 94.27). 2012 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 72.80 eurot (II kd, tl 29). 2012 aprillikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et aprillikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 72.80 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.14 eurot. 2012 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 57.72 eurot (II kd, tl 29). 2012 maikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et maikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 57.72 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 317.14 eurot. 2012 maikuu eest esitati kostjale arve summas 83.46 eurot (II kd, tl 29). 2012 juunikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juunikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.46 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 367.14 eurot (317.14 + 83.46 – 33.46). 2012 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 33.11 eurot (II kd, tl 29). 2012 juulikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et juulikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.12 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 367.13 eurot (367.14 + 33.11 – 33.12). 2012 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 33.31 eurot (II kd, tl 30). 2012 augustikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et augustikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.32 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 367.12 eurot (367.13 + 33.31 – 33.32). 2012 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 33.70 eurot (II kd, tl 30). 2012 septembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et septembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.70 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale jätkuvalt 367.12 eurot. 2012 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 33.19 eurot (II kd, tl 30). 2012 oktoobrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 194.56 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 205.75 eurot (367.12 + 33.19 – 194.56). 2012 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 57.68 eurot (II kd, tl 30). 2012 novembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et novembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 38.23 eurot. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 225.20 eurot (205.75 + 57.68 – 38.23). 2012 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 64.04 eurot (II kd, tl 31). 2012 detsembrikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et detsembrikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 289.24 eurot (225.20 + 64.04). 2012 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 88.27 eurot (II kd, tl 31). 2013 jaanuarikuu eest kostjale esitatud arvelt nähtub, et jaanuarikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega moodustas kostja võlgnevus hagejale 377.51 eurot (289.24 + 88.27).

Kuivõrd hageja märgib täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl 184) põhinõude nõudeperioodiks 01.11.2009 kuni 01.02.2013, siis jätab kohus 2013 jaanuarikuu eest kostjale esitatud arve arvestamata, kuivõrd 2013 jaanuarikuu arve tasumise tähtaeg on 25.02.2013 ning seega ei ole jaanuarikuu arve 01.02.2013 veel sissenõutavaks muutunud. Samuti märgib hageja täpsustatud hagiavalduses (I kd, tl 184), et korteriühistu arveldusarvele on veebruaris 2013 laekunud 49.90 eurot, mistõttu on põhjendatud arvata veebruaris 2013 kostjalt hagejale laekunud 49.90 eurot põhivõla katteks ning seega moodustab kostja põhivõlgnevus hagejale 327.61 eurot (377.51 – 49.90).

Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue põhivõlgnevuse osas summas 327.61 eurot perioodi 01.11.2009 kuni 01.02.2013 eest rahuldamisele täies ulatuses. Täiendatud hagiavalduses (tl 181-187) palub hageja kostjalt välja mõista lisaks põhivõlgnevusele ka viivis alates 01.11.2009 kuni 31.01.2013 summas 205.86 eurot. Täpset viivise arvestuse käiku hageja välja toonud ei ole. Kostja viivisesummaga ei nõustu. Hageja on täiendatud hagiavalduses märkinud, et arvestab tasutud summad kõigepealt põhivõla ja seejärel viivise katteks. VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kuna korteriühistu põhikirjast ega hagiavaldusest ei nähtu teisiti kokkulepitud kohustuste täitmise järjekord, arvestab kohus laekunud summadest kõigepealt maha laekumise hetkeks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse, seejärel jooksva kuu arve ning kõige viimasena viivise. Korteriühistu Sinivoore 9 põhikirja punkti 3.2.11 ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel korteriühistu liige (korteri omanik) maksma viivist 0.07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Arvete tasumise tähtaeg on arvele järgneva kuu 25. kuupäev. Seega muutub arve sissenõutavaks alates arvele järgneva kuu 26. kuupäevast, kuid viivisearvetus algab arve tasumise kuupäevale järgneva kuu

1.kuupäevast. Hagimenetluses peab TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud küll arved nõudeperioodi eest, milledelt nähtub ka kostja poolt hagejale tasumised, kui konkreetset kuupäeva, millal kostja hagejale midagi tasus või kohtutäiturilt laekus, arvetelt ei nähtu ning seda ei ole hageja ka muudmoodi tõendanud. Seetõttu arvestab kohus viivise kostja kasuks, st loeb arvel märgitud laekumise summa kostja poolt laekunuks arvel märgitud kuu 1. kuupäevast. Kohtu poolt arvestatud viivise arvestus:  2009 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 54.92 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.11.2009. Kostja esitatud arvet ei tasunud. Seega muutus 2009 oktoobrikuu arve sissenõutavaks 26.11.2009, kuid viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.12.2009.  2009 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 61.30 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.12.2009. Kostja arvet ei tasunud. Seega muutus 2009 novembrikuu arve sissenõutavaks 26.12.2009. Viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.01.2010.  2009 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 80.38 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.01.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.01.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.02.2010. Detsembrikuu jooksul tasus kostja hagejale 82 eurot, mida kohus VÕS § 88 lg 6 alusel arvestab kõigepealt 2009 oktoobrikuu arve katteks ning seejärel järelejäänud osas 2009 novembrikuu arve katteks. 2009 oktoobrikuu arve sai täielikult tasutud 01.12.2009, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2009 oktoobrikuu arve eest. 2009 novembrikuu arvest sai tasutud 27.08 eurot, peale mida jäi 2009 novembrikuu võlgnevuseks alates 01.12.2009 järelejäänud 34.22 eurot.  2010 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 94.42 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.02.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.02.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.03.2010. Jaanuarikuu jooksul tasus kostja hagejale 93.95 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2009 novembrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2009 detsembrikuu võlgnevuse katteks. 2009 novembrikuu arve sai täielikult tasutud 01.01.2010, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2009 novembrikuu arve eest. 2009







 



 

detsembrikuu arvest sai tasutud 59.73 eurot, peale mida jäi 2009 detsembrikuu võlgnevuseks alates 01.01.2010 järelejäänud 20.65 eurot. 2010 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 98.33 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.03.2010. Veebruarikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Seega muutus 2010 veebruarikuu arve sissenõutavaks 26.03.2010. Viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.04.2010. 2010 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 83.58 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.04.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.04.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.05.2010. Märtsikuu jooksul tasus kostja hagejale 185.57 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2009 detsembrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2010 jaanuarikuu ja 2010 veebruarikuu võlgnevuse katteks. 2009 detsembrikuu arve sai täielikult tasutud 01.03.2010, mistõttu arvestab kohus 2009 detsembrikuu eest viivist summas 0.43 eurot (alates 01.02.2010 kuni 01.03.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 20.65 eurot, määraga 0.07% päevas). 2010 jaanuarikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.03.2010, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2010 jaanuarikuu eest. 2010 veebruarikuu arvest sai tasutud 70.50 eurot, peale mida jäi 2010 veebruarikuu võlgnevuseks alates 01.03.2010 järelejäänud 27.83 eurot. 2010 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 66.85 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.05.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.05.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.06.2010. Aprillikuu jooksul tasus kostja hagejale 66.85 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 veebruarikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2010 märtsikuu võlgnevuse katteks. 2010 veebruarikuu arve sai täielikult tasutud 01.04.2010, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2010 veebruarikuu eest. 2010 märtsikuu arvest sai tasutud 39.02 eurot, peale mida jäi 2010 märtsikuu võlgnevuseks alates 01.04.2010 järelejäänud 44.56 eurot. 2010 maikuu eest esitati kostjale arve summas 28.23 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.06.2010. Maikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks 26.06.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.07.2010. 2010 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 34.40 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.07.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.07.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.08.2010. Juunikuu jooksul tasus kostja hagejale 28.23 eurot, mida kohus arvestab 2010 märtsikuu võlgnevuse katteks. 2010 märtsikuu arve järelejäänud osast sai tasutud 28.23 eurot, peale mida jäi 2010 märtsikuu võlgnevuseks alates 01.06.2010 järelejäänud 16.33 eurot. 2010 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 29.48 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.08.2010, arve muutus sissenõutavaks 26.08.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.09.2010. Juulikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 63.89 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 märtsikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2010 aprillikuu võlgnevuse katteks. 2010 märtsikuu arve sai täielikult tasutud 01.07.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 märtsikuu eest viivist summas 1.28 eurot (alates 01.05.2010 kuni 01.06.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 44.56 eurot, viivis 0.94 eurot ning 01.06.2010 kuni 01.07.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 16.33 eurot, viivis 0.34 eurot). 2010 aprillikuu arvest sai tasutud 47.56 eurot, peale mida jäi 2010 aprillikuu võlgnevuseks alates 01.07.2010 järelejäänud 19.29 eurot. 2010 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 28.22 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.09.2010. Augustikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks alates 26.09.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.10.2010. 2010 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 23.25 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.10.2010, arve muutus sissenõutavaks alates 26.10.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.11.2010. Septembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 28.22 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 aprillikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel









järelejäänud osas 2010 maikuu võlgnevuse katteks. 2010 aprillikuu arve sai täielikult tasutud 01.09.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 aprillikuu eest viivist summas 2.21 eurot (alates 01.06.2010 kuni 01.07.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 66.85 eurot, viivis 1.40 eurot ning 01.07.2010 kuni 01.09.2010, s.o 60 päeva, viivis 0.81 eurot). 2010 maikuu arvest sai tasutud 8.93 eurot, peale mida jäi 2010 maikuu võlgnevuseks alates 01.09.2010 järelejäänud 19.30 eurot. 2010 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 62.82 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.11.2010, arve muutus sissenõutavaks alates 26.11.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.12.2010. Oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 86.06 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 maikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2010 juunikuu võlgnevuse katteks. 2010 maikuu arve sai täielikult tasutud 01.10.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 maikuu eest viivist summas 1.60 eurot (alates 01.07.2010 kuni 01.09.2010, s.o 60 päeva, tasumata summalt 23.28 eurot, viivis 1.19 eurot ning 01.09.2010 kuni 01.10.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 19.30 eurot, viivis 0.41 eurot). 2010 juunikuu arvest sai tasutud 2.04 eurot, peale mida jäi 2010 juunikuu võlgnevuseks alates 01.10.2010 järelejäänud 32.36 eurot. 2010 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 74.69 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.12.2010, arve muutus sissenõutavaks alates 26.12.2010, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.01.2011. Novembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 74.69 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 juunikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2010 juulikuu katteks ja järelejäänud osas 2010 augustikuu katteks. 2010 juunikuu arve sai täielikult tasutud 01.11.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 juunikuu eest viivist summas 2.21 eurot (alates 01.08.2010 kuni 01.10.2010, s.o 60 päeva, tasumata summalt 34.40 eurot, viivis 1.44 eurot ning 01.10.2010 kuni 01.11.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 32.36 eurot, viivis 0.68 eurot). 2010 juulikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.11.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 juulikuu eest viivist summas 1.24 eurot (alates 01.09.2010 kuni 01.11.2010, s.o 60 päeva, tasumata summalt 29.48 eurot). 2010 augustikuu arvest sai tasutud 12.85 eurot, peale mida jäi 2010 augustikuu võlgnevuseks alates 01.11.2010 järelejäänud 15.37 eurot. 2010 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 94.91 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.01.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.01.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.02.2011. Detsembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 95 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 augustikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2010 septembrikuu ja järelejäänud osas 2010 oktoobrikuu võlgnevuse katteks. 2010 augustikuu arve sai täielikult tasutud 01.12.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 augustikuu eest viivist summas 0.91 eurot (alates 01.10.2010 kuni 01.11.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 28.22 eurot, viivis 0.59 eurot ning 01.11.2010 kuni 01.12.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 15.37 eurot, viivis 0.32 eurot). 2010 septembrikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.12.2010, mistõttu arvestab kohus 2010 septembrikuu eest viivist summas 0.49 eurot (alates 01.11.2010 kuni 01.12.2010, s.o 30 päeva, tasumata summalt 23.25 eurot). 2010 oktoobrikuu arvest sai tasutud 56.38 eurot, peale mida jäi 2010 oktoobrikuu võlgnevuseks alates 01.12.2010 järelejäänud 6.44 eurot. 2011 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 85.15 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.02.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.02.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.03.2011. Jaanuarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 85.15 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 oktoobrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2010 novembrikuu ja järelejäänud osas 2010 detsembrikuu võlgnevuse katteks. 2010 oktoobrikuu arve sai täielikult tasutud 01.01.2011, mistõttu arvestab kohus 2010 oktoobrikuu eest viivist summas 0.14 eurot (alates 01.12.2010 kuni 01.01.2011, s.o 30 päeva, tasumata summalt 6.44 eurot). 2010 novembrikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.01.2011, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2010 novembrikuu eest. 2010 detsembrikuu arvest sai



  

  





tasutud 4.02 eurot, peale mida jäi 2010 detsembrikuu võlgnevuseks alates 01.01.2011 järelejäänud 90.89 eurot. 2011 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 94.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.03.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.03.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.04.2011. Veebruarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 94.80 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2010 detsembrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 jaanuarikuu võlgnevuse katteks. 2010 detsembrikuu arve sai täielikult tasutud 01.02.2011, mistõttu puudub alus viivise arvestamiseks 2010 detsembrikuu eest. 2011 jaanuarikuu arvest sai tasutud 3.91 eurot, peale mida jäi 2011 jaanuarikuu võlgnevuseks alates 01.02.2011 järelejäänud 81.24 eurot. 2011 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 78.12 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.04.2011. Märtsikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks alates 26.04.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.05.2011. 2011 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 58.62 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.05.2011. Aprillikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks alates 26.05.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.06.2011. 2011 maikuu eest esitati kostjale arve summas 34.05 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.06.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.06.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.07.2011. Maikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 25.18 eurot, mida kohus arvestab 2011 jaanuarikuu võlgnevuse katteks. 2011 jaanuarikuu arvest sai tasutud 25.18 eurot, peale mida jäi 2011 jaanuarikuu võlgnevuseks alates 01.05.2011 järelejäänud 56.06 eurot. 2011 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 28.33 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.07.2011. Juunikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks alates 26.07.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.08.2011. 2011 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 31.88 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.08.2011. Juulikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks alates 26.08.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.09.2011. 2011 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 33.25 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.09.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.09.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.10.2011. Augustikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.26 eurot, mida kohus arvestab 2011 jaanuarikuu võlgnevuse katteks. 2011 jaanuarikuu arvest sai tasutud 33.26 eurot, peale mida jäi 2011 jaanuarikuu võlgnevuseks alates 01.08.2011 järelejäänud 22.80 eurot. 2011 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 26.23 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.10.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.10.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.11.2011. Septembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 26.23 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 jaanuarikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 veebruarikuu võlgnevuse katteks. 2011 jaanuarikuu arve sai täielikult tasutud 01.09.2011, mistõttu arvestab kohus 2011 jaanuarikuu eest viivist summas 7.42 eurot (alates 01.03.2011 kuni 01.05.2011, s.o 60 päeva, tasumata summalt 81.24 eurot, viivis 3.41 eurot; 01.05.2011 kuni 01.08.2011. s.o 90 päeva, tasumata summalt 56.06 eurot, viivis 3.53 eurot ning 01.08.2011 kuni 01.09.2011, s.o 30 päeva, tasumata summalt 22.80 eurot, viivis 0.48 eurot). 2011 veebruarikuu arvest sai tasutud 3.43 eurot, peale mida jäi 2011 veebruarikuu võlgnevuseks alates 01.09.2011 järelejäänud 91.37 eurot. 2011 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 55.04 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.11.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.11.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.12.2011. Oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 55.04 eurot, mida kohus arvestab 2011 veebruarikuu võlgnevuse katteks. 2011 veebruarikuu arvest sai tasutud 55.04 eurot, peale mida jäi 2011 veebruarikuu võlgnevuseks alates 01.10.2011 järelejäänud 36.33 eurot.

 2011 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 61.31 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.12.2011, arve muutus sissenõutavaks alates 26.12.2011, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.01.2012. Novembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 61.31 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 veebruarikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 märtsikuu võlgnevuse katteks. 2011 veebruarikuu arve sai täielikult tasutud 01.11.2011, mistõttu arvestab kohus 2011 veebruarikuu eest viivist summas 12.63 eurot (alates 01.04.2011 kuni 01.09.2011, s.o 150 päeva, tasumata summalt 94.80 eurot, viivis 9.95 eurot; 01.09.2011 kuni 01.10.2011, s.o 30 päeva, tasumata summalt 91.37 eurot, viivis 1.92 eurot ning 01.10.2011 kuni 01.11.2011, s.o 30 päeva, tasumata summalt 36.33 eurot, viivis 0.76 eurot). 2011 märtsikuu arvest sai tasutud 24.98 eurot, peale mida jäi 2011 märtsikuu võlgnevuseks alates 01.11.2011 järelejäänud 53.14 eurot.  2011 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 66.55 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.01.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.01.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.02.2012. Detsembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 66.55 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 märtsikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 aprillikuu võlgnevuse katteks. 2011 märtsikuu arve sai täielikult tasutud 01.12.2011, mistõttu arvestab kohus 2011 märtsikuu eest viivist summas 10.96 eurot (alates 01.05.2011 kuni 01.11.2011, s.o 180 päeva, tasumata summalt 78.12 eurot, viivis 9.84 eurot ning 01.11.2011 kuni 01.12.2011, s.o 30 päeva, tasumata summalt 53.14 eurot, viivis 1.12 eurot). 2011 aprillikuu arvest sai tasutud 13.41 eurot, peale mida jäi 2011 aprillikuu võlgnevuseks alates 01.12.2011 järelejäänud 45.21 eurot.  2012 jaanuarikuu eest esitati kostjale arve summas 77.40 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.02.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.02.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.03.2012. Jaanuarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 77.40 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 aprillikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 maikuu võlgnevuse katteks. 2011 aprillikuu arve sai täielikult tasutud 01.01.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 aprillikuu eest viivist summas 8.34 eurot (alates 01.06.2011 kuni 01.12.2011, s.o 180 päeva, tasumata summalt 58.62 eurot, viivis 7.39 eurot ning 01.12.2011 kuni 01.01.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 45.21 eurot, viivis 0.95 eurot). 2011 maikuu arvest sai tasutud 32.19 eurot, peale mida jäi 2011 maikuu võlgnevuseks alates 01.12.2012 järelejäänud 1.86 eurot.  2012 veebruarikuu eest esitati kostjale arve summas 94.28 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.03.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.03.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.04.2012. Veebruarikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 94.27 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 maikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2011 juunikuu, 2011 juulikuu ja järelejäänud osas 2011 augustikuu võlgnevuse katteks. 2011 maikuu arve sai täielikult tasutud 01.02.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 maikuu eest viivist summas 4.33 eurot (alates 01.07.2011 kuni 01.01.2012, s.o 180 päeva, tasumata summalt 34.05 eurot, viivis 4.29 eurot ning 01.01.2012 kuni 01.02.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 1.86 eurot, viivis 0.04 eurot). 2011 juunikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.02.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 juunikuu eest viivist summas 3.57 eurot (alates 01.08.2011 kuni 01.02.2012, s.o 180 päeva, tasumata summalt 28.33 eurot). 2011 juulikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.02.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 juulikuu eest viivist summas 3.35 eurot (alates 01.09.2011 kuni 01.02.2012, s.o 150 päeva, tasumata summalt 31.88 eurot). 2011 augustikuu arvest sai tasutud 32.20 eurot, peale mida jäi 2011 augustikuu võlgnevuseks alates 01.02.2012 järelejäänud 1.05 eurot.  2012 märtsikuu eest esitati kostjale arve summas 72.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.04.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.04.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.05.2012. Märtsikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 72.80 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 augustikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2011











septembrikuu ja järelejäänud osas 2011 oktoobrikuu võlgnevuse katteks. 2011 augustikuu arve sai täielikult tasutud 01.03.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 augustikuu eest viivist summas 2.81 eurot (alates 01.10.2011 kuni 01.02.2012, s.o 120 päeva, tasumata summalt 33.25 eurot, viivis 2.79 eurot ning 01.02.2012 kuni 01.03.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 1.05 eurot, viivis 0.02 eurot). 2011 septembrikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.03.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 septembrikuu eest viivist summas 2.20 eurot (alates 01.11.2011 kuni 01.03.2012, s.o 120 päeva, tasumata summalt 26.23 eurot). 2011 oktoobrikuu arvest sai tasutud 45.52 eurot, peale mida jäi 2011 oktoobrikuu võlgnevuseks alates 01.03.2012 järelejäänud 9.52 eurot. 2012 aprillikuu eest esitati kostjale arve summas 57.72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.05.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.05.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.06.2012. Aprillikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 57.72 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 oktoobrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 novembrikuu võlgnevuse katteks. 2011 oktoobrikuu arve sai täielikult tasutud 01.04.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 oktoobrikuu eest viivist summas 3.67 eurot (alates 01.12.2011 kuni 01.03.2012, s.o 90 päeva, tasumata summalt 55.04 eurot, viivis 3.47 eurot ning 01.03.2012-01.04.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 9.52 eurot, viivis 0.20 eurot). 2011 novembrikuu arvest sai tasutud 48.20 eurot, peale mida jäi 2011 novembrikuu võlgnevuseks alates 01.04.2012 järelejäänud 13.11 eurot. 2012 maikuu eest esitati kostjale arve summas 83.46 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.06.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.06.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.07.2012. Maikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.46 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 novembrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2011 detsembrikuu võlgnevuse katteks. 2011 novembrikuu arve sai täielikult tasutud 01.05.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 novembrikuu eest viivist summas 4.14 eurot (alates 01.01.2012 kuni 01.04.2012, s.o 90 päeva, tasumata summalt 61.31 eurot, viivis 3.86 eurot ning 01.04.2012 kuni 01.05.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 13.11 eurot, viivis 0.28 eurot). 2011 detsembrikuu arvest sai tasutud 20.35 eurot, peale mida jäi 2011 detsembrikuu võlgnevuseks alates 01.05.2012 järelejäänud 46.20 eurot. 2012 juunikuu eest esitati kostjale arve summas 33.11 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.07.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.07.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.08.2012. Juunikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.12 eurot, mida kohus arvestab 2011 detsembrikuu võlgnevuse katteks. 2011 detsembrikuu arvest sai tasutud 33.12 eurot, peale mida jäi 2011 detsembrikuu võlgnevuseks alates 01.06.2012 järelejäänud 13.08 eurot. 2012 juulikuu eest esitati kostjale arve summas 33.31 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.08.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.08.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.09.2012. Juulikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.32 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2011 detsembrikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2012 jaanuarikuu võlgnevuse katteks. 2011 detsembrikuu arvest sai täielikult tasutud 01.07.2012, mistõttu arvestab kohus 2011 detsembrikuu eest viivist summas 5.43 eurot (alates 01.02.2012 kuni 01.05.2012, s.o 90 päeva, tasumata summalt 66.55 eurot, viivis 4.19 eurot; 01.05.2012 kuni 01.06.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 46.20 eurot, viivis 0.97 eurot ning 01.06.2012 kuni 01.07.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 13.08 eurot, viivis 0.27 eurot). 2012 jaanuarikuu arvest sai tasutud 20.24 eurot, peale mida jäi 2012 jaanuarikuu võlgnevuseks alates 01.07.2012 järelejäänud 57.16 eurot. 2012 augustikuu eest esitati kostjale arve summas 33.70 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.09.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.09.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.10.2012. Augustikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 33.70 eurot, mida kohus arvestab 2012 jaanuarikuu võlgnevuse katteks. 2012 jaanuarikuu arvest sai tasutud









33.70 eurot, peale mida jäi 2012 jaanuarikuu võlgnevuseks alates 01.08.2012 järelejäänud 23.46 eurot. 2012 septembrikuu eest esitati kostjale arve summas 33.19 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.10.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.10.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.11.2012. Septembrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 194.56 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2012 jaanuarikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel 2012 veebruarikuu, 2012 märtsikuu ja järelejäänud osas 2012 aprillikuu võlgnevuse katteks. 2012 jaanuarikuu arve sai täielikult tasutud 01.09.2012, mistõttu arvestab kohus 2012 jaanuarikuu eest viivist summas 8.19 eurot (alates 01.03.2012 kuni 01.07.2012, s.o 120 päeva, tasumata summalt 77.40 eurot, viivis 6.50 eurot; 01.07.2012 kuni 01.08.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 57.16 eurot, viivis 1.20 eurot ning 01.08.2012 kuni 01.09.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 23.46 eurot, viivis 0.49 eurot). 2012 veebruarikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.09.2012, mistõttu arvestab kohus 2012 veebruarikuu eest viivist summas 9.90 eurot (alates 01.04.2012 kuni 01.09.2012, s.o 150 päeva, tasumata summalt 94.28 eurot). 2012 märtsikuu arve sai samuti täielikult tasutud 01.09.2012, mistõttu arvestab kohus 2012 märtsikuu eest viivist summas 6.12 eurot (alates 01.05.2012 kuni 01.09.2012, s.o 120 päeva, tasumata summalt 72.80 eurot). 2012 aprillikuu arvest sai tasutud 52.35 eurot, peale mida jäi 2012 aprillikuu võlgnevuseks alates 01.09.2012 järelejäänud 5.37 eurot. 2012 oktoobrikuu eest esitati kostjale arve summas 57.68 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.11.2012, arve muutus sissenõutavaks alates 26.11.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.12.2012. Oktoobrikuu jooksul laekus kostjalt hagejale 38.23 eurot, mida kohus arvestab kõigepealt 2012 aprillikuu järelejäänud võlgnevuse katteks ning seejärel järelejäänud osas 2012 maikuu võlgnevuse katteks. 2012 aprillikuu arve sai täielikult tasutud 01.10.2012, mistõttu arvestab kohus 2012 aprillikuu eest viivist summas 3.75 eurot (alates 01.06.2012 kuni 01.09.2012, s.o 90 päeva, tasumata summalt 57.72 eurot, viivis 3.64 eurot ning 01.09.2012 kuni 01.10.2012, s.o 30 päeva, tasumata summalt 5.37 eurot, viivis 0.11 eurot). 2012 maikuu arvest sai tasutud 32.86 eurot, peale mida jäi 2012 maikuu võlgnevuseks alates 01.10.2012 järelejäänud 50.60 eurot. Kuivõrd kostjalt hagejale enam nõudeperioodi lõpuni raha ei laekunud, arvestab kohus välja viivise seni arvutamata kuude tasumata arvetelt arvete sissenõutavaks muutumisest kuni nõudeperioodi lõpuni 01.02.2013. Kohus arvestab 2012 maikuu eest viivist summas 9.51 eurot (alates 01.07.2012 kuni 01.10.2012, s.o 90 päeva, tasumata summalt 83.46 eurot, viivis 5.26 eurot ning 01.10.2012 kuni 01.02.2013, s.o 120 päeva, tasumata summalt 50.60 eurot, viivis 4.25 eurot). Kohus arvestab 2012 juunikuu eest viivist summas 4.17 eurot (alates 01.08.2012 kuni 01.02.2013, s.o 180 päeva, tasumata summalt 33.11 eurot). Kohus arvestab 2012 juulikuu eest viivist summas 3.50 eurot (alates 01.09.2012 kuni 01.02.2013, s.o 150 päeva, tasumata summalt 33.31 eurot). Kohus arvestab 2012 augustikuu eest viivist summas 2.83 eurot (alates 01.10.2012 kuni 01.02.2013, s.o 120 päeva, tasumata summalt 33.70 eurot). Kohus arvestab 2012 septembrikuu eest viivist summas 2.09 eurot (alates 01.11.2012 kuni 01.02.2013, s.o 90 päeva, tasumata summalt 33.19 eurot). Kohus arvestab 2012 oktoobrikuu eest viivist summas 2.42 eurot (alates 01.12.2012 kuni 01.02.2013, s.o 60 päeva, tasumata summalt 57.68 eurot). 2012 novembrikuu eest esitati kostjale arve summas 64.04 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.12.2012. Novembrikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks 26.12.2012, viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.01.2013. Seega arvestab kohus 2012 novembrikuu eest viivist summas 1.34 eurot (alates 01.01.2013 kuni 01.02.2013, s.o 30 päeva, tasumata summalt 64.04 eurot). 2012 detsembrikuu eest esitati kostjale arve summas 88.27 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 25.01.2013. Detsembrikuu jooksul kostjalt hagejale raha ei laekunud. Arve muutus sissenõutavaks 26.01.2013. Viivis nimetatud arvelt hakkas kogunema alates 01.02.2013.

Kuivõrd hageja nõudeperiood on kuni 01.02.2013, seega puudub alus viivise arvestamiseks 2012 detsembrikuu eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja viivis alates 01.11.2009 kuni 01.02.2013 moodustab kokku 133.09 eurot (2009 detsembrikuu eest viivis 0.43 eurot + 2010 märtsikuu eest viivis 1.28 eurot + 2010 aprillikuu eest viivis 2.21 eurot + 2010 maikuu eest viivis 1.60 eurot + 2010 juunikuu eest viivis 2.12 eurot + 2010 juulikuu eest viivis 1.24 eurot + 2010 augustikuu eest viivis 0.91 eurot + 2010 septembrikuu eest viivis 0.49 eurot + 2010 oktoobrikuu eest viivis 0.14 eurot + 2011 jaanuarikuu eest viivis 7.42 eurot + 2011 veebruarikuu eest viivis 12.63 eurot + 2011 märtsikuu eest viivis 10.96 eurot + 2011 aprillikuu eest viivis 8.34 eurot + 2011 maikuu eest viivis 4.33 eurot + 2011 juunikuu eest viivis 3.57 eurot + 2011 juulikuu eest viivis 3.35 eurot + 2011 augustikuu eest viivis 2.81 eurot + 2011 septembrikuu eest viivis 2.20 eurot + 2011 oktoobrikuu eest viivis 3.67 eurot + 2011 novembrikuu eest viivis 4.14 eurot + 2011 detsembrikuu eest viivis 5.43 eurot + 2012 jaanuarikuu eest viivis 8.19 eurot + 2012 veebruarikuu eest viivis 9.90 eurot + 2012 märtsikuu eest viivis 6.12 eurot + 2012 aprillikuu eest viivis 3.75 eurot + 2012 maikuu eest viivis 9.51 eurot + 2012 juunikuu eest viivis 4.17 eurot + 2012 juulikuu eest viivis 3.50 eurot + 2012 augustikuu eest viivis 2.83 eurot + 2012 septembrikuu eest viivis 2.09 eurot + 2012 oktoobrikuu eest viivis 2.42 eurot + 2012 novembrikuu eest viivis 1.34 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse osas täies ulatuses summas 327.61 eurot ning viivise osas osaliselt summas 133.09 eurot, seega kokku 460.70 eurot. Samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis alates 09.02.2013 määraga 0,07% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on jätta hageja menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega 86,36% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 13,64% ulatuses hageja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ärakirir õige Nooremreferent

/digitaalselt allkirjastatud/

Marika Leimann

/allkirjastatud digitaalselt/

Irina Golubev

Kohtuotsus jõustus 21. mail 2013.a Nooremreferent

Irina Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja