2-12-13237/25 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kõik menetluskulud jätta osaühingu XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 31.03.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) ja osaühing XXX (kostja) 30.10.2006 liisingulepingu sõiduki Lexus IS250, 2.5 suhtes. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara kostja kasutusse ja kostja kohustus selle eest tasuma. 30.10.2006 sõlmisid pooled ka kindlustusleppe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid kindlustusandjale hageja vahendusel. 13.03.2008 sõlmisid pooled lisateenuste kokkuleppe, mille alusel sai kostja kasutada kütuse krediitkaarti. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostja jättis tasumata põhiosa ning intressid, samuti kindlustusmaksed ning kütusekaardimaksed kogusummas 10 065,70 eurot. Lisaks tekkis kostjal viivisevõlgnevus 4059,26 eurot. Seoses võlgnevusega ütles hageja 17.09.2009 liisingulepingu üles. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ XXX poole, kelle abiga saadi sõiduk tagasi 19.10.2009. Hageja võõrandas AS XXXvahendusel sõiduki 10 800 euro eest (käibemaksuta). OÜ XXX ja AS XXXesitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, parkimistasu ja müügiks ettevalmistus) eest arveid kokku summas 445,52 eurot (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 35 760,44 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest 21 189,96 eurot, debitoorsest võlast 10 065,70 eurot, viivistest 4 059,26 eurot ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 445,52 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 10 800 eurot (käibemaksuta). Hageja vähendab nõuet 2 461,67 euro võrra (müügihinna korrektuur). Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 22 498,77 eurot, mis koosneb põhivõlast 18 439,51 eurot ja viivistest 4059,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 22 498,77 eurot ning viivise 0,25 % päevas põhinõudelt (s.o 18 439,51 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja võõrandas sõiduki alla turuhinna. Hageja oleks pidanud võõrandama sõiduki hinnaga, mis oleks võimaldanud katta kogu hageja nõude. Remondikulusid summas 201,59 eurot ei saa pidada ülesütlemisest tingitud lisakuludeks. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 30.10.2006 liisingulepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki Lexus IS250, 2.5 ning kostja kohustus hagejale auto kasutamise eest igakuiselt tasuma. Samuti sõlmisid pooled 30.10.2006 kindlustusleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid hageja arveldusarvele. 13.03.2008 sõlmiti poolte vahel ka kokkulepe liisingulepingu lisateenuste kohta, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada kütuse krediitkaarti. Poolte vahel puudub vaidlus, et seoses kostja võlgnevusega ütles hageja 17.09.2009 liisingulepingu üles. Samuti ei vaielda selle üle, et hageja sai tagasi sõiduki valduse 19.10.2009. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja ei vaidlustanud, et tema debitoorne võlgnevus hageja ees oli 10 065,70 eurot ja viivismaksete võlgnevus 4059,26 eurot. Samuti ei vaidlustanud kostja, et sõiduki jääkmaksumus oli 21 189,96 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste punktist 3.7 on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale eseme võõrandamisest tekkinud kulud (sh eseme valduse ülevõtmine, eseme hoidmine, eseme müügikõlblikuks seadmine). VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja on tasunud OÜ-le XXX ja AS-ile XXX sõiduki tagastusteenuse, parkimistasu ja müügiks ettevalmistamise eest 445,52 eurot (käibemaksuta). Kostja on vaidlustanud sellest 201,59 eurot, mida ta peab remondikuluks ning mis seetõttu ei kuulu hüvitatavate lisakulude hulka. Kohus ei nõustu kostjaga. AS XXX tööde kirjeldusest (toimiku II köide, lk 36) selgub, et tööd summas 201,59 eurot hõlmavad õlifiltri, õlikorgitihendi ja xenon pirni vahetust ning mootoriõli lisamist. Kohus leiab, et neid töid ei saa käsitleda remonditöödena, mis muudaksid sõiduki väärtust ning mis seetõttu ei saa kuuluda lisakulude hulka. Kohus on seisukohal, et nimetatud tööd on sõiduki müügiks ettevalmistamise hulka kuuluvad hooldustööd, millega tagatakse sõiduki elementaarne müügikõlblikus. Seega on neid võimalik käsitleda lisakuludena VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Eeltoodule tuginedes peab kohus lisakulusid kogusummas 445,52 eurot põhjendatuks. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostja on leidnud, et hageja müüs sõiduki alla turuhinna. Kohus sellega ei nõustu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et kuigi liisingueseme müügihinda ei saa samastada selle turuhinnaga, on liisingueseme müügihind siiski üheks tõendiks, mille kaudu

Vara müügiaktist nähtuvalt müüdi sõiduk 02.12.2009.a 202 779,94 krooni eest (koos käibemaksuga) (s.o 10 800 euro eest käibemaksuta). Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud müügihinna korrektuuri summas 2 461,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja hinnangul sõiduki väärtuseks 13 261,67 eurot (käibemaksuta). Hageja 29.10.2009.a teatisest nähtub, et sõiduk pandi müüki hinnaga 300 000 krooni (käibemaksuga). Siit järeldub, et hageja proovis sõidukit müüa ka kõrgema hinnaga, kui 13 261,67 eurot (käibemaksuta), kuid see ei õnnestunud. Kohtule on esitatud ka väljavõte sarnaste sõidukite müügipakkumiste kohta 23.10.2009 seisuga, millest selgub küll, et enamus müügipakkumistest on kõrgemad kui 13 261,67 eurot (käibemaksuta). Samas tuleb arvestada, et tegemist on müügipakkumistega, mitte müügihindadega. Üldteadaolevalt on müügihinnad üldjuhul madalamad kui müügipakkumiste hinnad ning seda kinnitab ka vaidlusaluse sõiduki müük. Tuleb ka märkida, et sarnaste sõidukite müügipakkumistest selgub, et hageja alustas vaidlusaluse sõiduki müüki keskmise müügipakkumise hinnale lähedase hinnaga. Lisaks tuleb arvesse võtta, et sõiduki müüki suunamise akti (toimiku I köide lk 103) kohaselt olid auto rehvid väga kulunud. Ka see vähendab sõiduki hinda. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid, mis annaksid aluse väita, et sõiduki väärtus oli kõrgem kui 13 261,67 eurot (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 13 261,67 eurot (käibemaksuta). Ülaltoodule tuginedes koosneb hageja nõue kostja vastu vara jääkmaksumusest 21 189,96 eurot, debitoorsest võlast 10 065,70 eurot, viivistest 4 059,26 eurot ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest summas 445,52 eurot. Sellest tuleb maha arvata sõiduki väärtus hagejale tagastamise ajal summas 13 261,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 22 498,77 eurot, mis koosneb põhivõlast 18 439,51 eurot ja viivistest 4059,26 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna kostja on viivitanud võlasumma tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Liisingulepingu punktis 5.1 on lepitud kokku viivisemääras 0,25 % päevas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,25 % päevas põhivõlalt (s.o 18 439,51 eurolt) alates 31.03.2012 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud