Hageja XOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Fred Sooläte (JUEV Inkasso OÜ, Teguri 37b, 50107 Tartu, e-post [email protected]) Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
XOÜ hagi AP vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista AP võlgnevus 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja viivis 125,35 (ükssada kakskümmend viis eurot ja 35 senti) eurot XOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista AP menetluskulud 77% ulatuses XOÜ kasuks ning 23% ulatuses jätta menetluskulud X enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
2-12-36538 peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.XOÜ esitas kohtule avalduse AP vastu maksekäsu kiirmenetluses 273,70 euro ja viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 14.11.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.19.11.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ette nähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
3.26.11.2012 esitas XOÜ kohtule hagi AP vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 230 eurot, viivise 229 eurot (tl 21) ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõude hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-12-36538
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Pooled ei vaidle, et: • 23.03.2012 müüs kostja hagejale sõiduauto BMW 730d summas 5550 eurot, millise summa tasus hageja kostja pangakontole, • 04.04.2012 taganes hageja müügilepingust ning tagastas sõiduauto BMW 730d kostjale, • Kostja tagastas hagejale ostuhinnast 4450 eurot sularahas ja 870 eurot hageja arveldusarvele.
11.Pooled vaidlevad selle üle: • Kas 05.04.2012 võlatunnistus (tl 23), millega kostja kohustus tagastama ülejäänud 1000 eurot auto ostuhinnast, on kostja poolt allkirjastatud.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1, mis sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudub vaidlus, et kostja müüs hagejale 23.03.2012 sõiduauto BMW 730d hinnaga 5550 eurot, millise hageja tagastas kostjale 04.04.2012 ja kostja on tagastanud hagejale ostuhinnast 5320 eurot. Kohtule esitatud 05.04.2012 võlatunnistus, millel on kostja allkiri (tl 23) nähtub, et pooled leppisid kokku sõiduauto BMW 730d tagasimüügis ja selles, et võlgnik kohustub tasuma võlgnevuse summas 1000 eurot, siis kui saab auto müüdud, kuid mitte rohkem kui nelja kuu jooksul. Hiljemalt 05.08.2012 peab summa olema tasutud hagejale. Kohus leiab, et kostja isikukoodis olev 1 vale number, ei anna alust arvata, et kostja ei ole tuvastatav. Asjaolu, et võlatunnistuse on andnud just kostja, viitavad ka teised võlatunnistusel olevad kostja isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kodune aadress). Kohus võrrelnud toimikus olevaid materjale, millel on kostja allkiri või käsikirjaline tekst (tl 9, 10, 23, 37) visuaalselt võlatunnistusel oleva allkirjaga, leiab, et allkiri on kirjutatud kostja poolt. Eeltoodu hinnangu andmiseks omab kohtunik eriteadmisi. Kohus leiab, et on tõendatud kostja poolt 05.04.2012 võlatunnistuse allkirjastamine. Kostjale oli võlatunnistuse sisu teada, mida kinnitab asjaolu, et kostja sooritas hagejale viimase makse 4 kuud hiljem, seega makse tähtpäeva järgmisel päeval. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et on hagejale tasunud võlgnevuse 230 eurot. Kostja väited, et hageja tagastas sõiduki puudustega ja pidi tasuma remondiarve ei ole tõendamist leidnud.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlatunnistuse järgi võlasumma mittetasumisel kohustub kostja tagastamata võlasummalt tasuma viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 23). Hageja on arvestanud viivist 06.08.2012-23.11.2012
2-12-36538 perioodi eest määras 0,5% summalt 230 eurot 1253,50 eurot ja palub välja mõista kostjalt 229 eurot. Kohus märgib, et perioodi 06.08.2012-23.11.2012 eest on viivis määras 0,5% summalt 230 eurot 125,35 eurot (0,5 * 230 * 109 / 100), mitte 1253,50 eurot. Seega leiab kohus, et põhjendatud on viivis summas 125,35 eurot. Kostja ei ole viivisele vastuväiteid esitanud, lisaks pidi kostja teadma, et võlgnevuse mitte tasumisel, tuleb kostjal tasuda viivist.
14.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 230 eurot ja viivis 125,35 eurot. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja enda kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.