Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostjate kanda ning mõista kostjatelt O G`lt ja L G`lt solidaarselt AS –i SEB Pank kasuks välja menetluskulude katteks kokku summas 500 (viissada) eurot. Kostjate kulud asjas jätta kostjate endi kanda. Tagastada hagejale AS-ile SEB Pank TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tema poolt 18.09.2012 tasutud riigilõivust (1000 eurot) 1⁄2 (pool), s.o. summas 500 (viissada) eurot, milline summa kanda AS SEB Pank kontole nr 248300. Otsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 01.04.2013 kell 15.00.

Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu ei või apellatsioonkaebust käesolevas asjas esitada (TsMS § 630 lg 2) ning otsus jõustub pooltele kättetoimetamisest. Kohtuotsus kuulub jõustumisel viivitamatult täitmisele. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.09.2012 saabus kohtule AS SEB Pank hagiavaldus O G ja L G vastu võlgnevuse, kokku summas 91 881,15 eurot ja lisanduva viivise solidaarses nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud

Hageja saatis 24.08.2009 Kostjatele kirja milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest lõpetamisest 22.09.2009, kui Kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 21.09.2009.a. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Hageja lõpetas laenulepingu ennetähtaegselt 22.09.2009.a. Laenu tagatiseks seadsid kostjad ühishüpoteegi Hageja kasuks korteriomandile asukohaga xxxx, xxxx ja kinnistule asukohaga xxxx. 03.02.2010 algatas Hageja täitemenetluse laenu tagatiseks olevate varade sundrealiseerimiseks. Kohtutäituril pole õnnestunud laenu tagatiseks olevaid varasid müüa. Lepingust tulenevalt on hagi esitamise seisuga Kostjatel tasumata laenu põhiosa summas 3978,50 eurot ja laenu intress summas 559,05 eurot. Intressi arvutamisel on Hageja lähtunud 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja intressimäärast. Viivis summas 2000,44 eurot. Viivise arvutamisel on Hageja lähtunud Võlaõigusseaduse §-st 113, mille järgi viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär kui see on kõrgem seadusjärgsest viivisemäärast, 360-päevastest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja viivisemäärast. Teenustasud summas 1885,64 eurot. Vastavalt Kostjatega sõlmitud laenulepingule ning hinnakirjale kohustusid Kostjad kindlustama laenu tagatiseks oleva vara. Kostjad ei täitnud seda kohustust ning alates 21.03.2010 on Hageja arvestanud teenustasu summas 31,96 eurot kuus iga laenu tagatiseks oleva kinnisasja kindlustamata jätmise eest. Seega on Kostjate võlgnevus Lepinguga nr. L070033312 võetud kohustuste täitmisel seisuga 18.09.2012 kokku 8423,63 eurot.

Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt laenulepingu nr L070033312 alusel võlgnevuse kokku summas 8423,63 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 3978,50 eurot, intressist - 559,05 eurot, viivisest kuni 17.09.2012 –2000,44 eurot, samuti teenustasust – 1885,64 eurot. Samuti palub hageja nimetatud lepingu järgi välja mõista TsMS § 367 alusel viivise alates 18.09.2012 kuni põhivõla tasumiseni 16% aastas tasumata põhiosa summalt (3978,50 eurolt). Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt laenulepingu nr L070033318 alusel võlgnevuse kokku summas 83 457,52 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 63 078,12 eurot, intressist – 4886,38 eurot, viivisest kuni 17.09.2012 – 15 493,02 eurot. Samuti palub hageja nimetatud lepingu järgi välja mõista TsMS § 367 alusel viivise alates 18.09.2012 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses viivise määras tasumata põhiosa summalt (63 078,12 eurolt). Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8; 76; 94; 100; 113; 397; 398; 401 ning TsMS § 162; 367; 445 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenulepingute ärakirjad, laenulepingute maksete aruanded, ülesütlemiskirjad kostjale I ja kostjale II, viiviste arvestused, hinnakirjad, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, ärakiri esindaja volikirjast.

Kohtumenetluse käik 19.09.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjatele vastuse esitamiseks. II Kostjate vastuväited 10.10.2012 saabus kohtule kostjate vastus. Kostjad teatavad, et soovivad hagejaga probleemi lahendada kohtuväliselt. Laenulepingut sõlmides olid kostjad teadlikud võla intresside ja viivisemääradest ning kuni majanduslike raskuste tekkimiseni täitsid lepinguid korrektselt. Mõlemad kostjad on töötud ning peres kasvab kaks alaealist last. Seega majanduslik olukord on raske. Kostjad on korduvalt pöördunud AS SEB Pank konsultandi poole ning otsinud tekkinud olukorrale lahendust. Kostjad soovivad leida töö ning hakata laenusid tasuma uutel tingimustel. Kostjad on seisukohal, et majandusliku olukorra paranemisel nad paluvad maksepuhkust ning kogunenud intresside tasumist maksegraafiku alusel väikestes osades. Kostjad paluvad lahendada asi kompromissiga. 12.10.2012 saabus kohtule hageja vastus, mille kohaselt hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde. Hageja nõustub, et kostjatega on peetud arvukaid läbirääkimisi ja sõlmitud ka kokkuleppeid, kuid alati on see viinud olukorrani, kus kokkuleppeid pole täidetud. Hageja on aru saanud, et kostjatel on soov olnud oma lepingutega võetud kohustusi täita, kuid kostjate majanduslik olukord pole seda võimaldanud. III. Kohtuistungil 12.03.2013 tuvastatud asjaolud. Hageja palus teha kohtul õigeksvõtul põhinev kohtuotsus, teatades ühtlasi, et hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning juhul, kui kostjad samuti apellatsioonkaebuse esitamisest loobuvad, taotleb hageja TsMSc § 150 lg 2 p 3 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamist. See oleks ka kostjate huvides, sest vastavalt väheneks ka nende kanda jääv riigilõivu summa. Hageja on kostjatega rääkinud, et igakuine tagasimakse summa võiks olla 300 eurot, kuid käesoleval ajal kostjatel selleks võimalus puudub. Selles osas oleks võimalik kokku leppida alles kostjate tegelike võimaluste selgumisel ja

seda ka peale otsuse tegemist. Võlgnevuse tekkimise ja suuruse osas vaidlus poolte vahel puudub ja seetõttu soovib hageja asja sisulise arutamise ka kohtus lõpetada. Makseraskuste korral jääb kostjatele alati võimalus esitada avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Hageja poolt on hagiavalduses arvutatud viivised kuni hagi esitamiseni 17.09.2012. Kohtuotsuse täitmise käigus on hageja kokkuleppe sõlmimise korral edaspidi valmis loobuma viivistest. Hageja on arvutanud lepingujärgset viivist, mis on 16% aastas. Viivisenõue lepingu nr L070033312 järgi on seisuga 11.03.2013 kokku summas 2310,19 eurot ning viivis kasvab põhinõudelt (3978,50 eurolt) 1,77 eurot päevas. Viivisenõue lepingu nr L070033318 järgi on hagiavalduses välja toodud seisuga 17.09. 2012 ning alates 18.09.2012 soovib hageja viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni põhinõude (63 078,12 eurot) täieliku tasumiseni. Kostjad tunnistasid hageja nõuet. Kostjad teatasid, et hetkel neil puuduvad vahendid hageja nõutud võlgnevuse tasumiseks. Kostjatest on O G olnud pikka aega haige. Alles märtsist 2013 sai ta uuesti tööle asuda ja esimese palga saab alles aprillis 2013. Kostjad avaldasid, et soovivad menetluse lõpetada õigeksvõtul põhineva otsusega ja ei soovi otsust ka vaidlustada. Kostjate sooviks oleks, et otsuse tegemise käigus nad saaksid hagejaga kokku leppida, et välistada võla katteks tagatiseks olevate kinnisasjade müümist. Pooled esitasid kohtule taotluse loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. IV. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostjate poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja 1 ja kostja 2 kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud laenulepingutest nr L070033312 ja nr L070033318. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostjate poolt hagi omaksvõtust tulenevalt kuulub hagi kohtuotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses. Vastavalt hagiavalduses ja toodule kuulub otsusega kostjatelt väljamõistmisele hageja kasuks seega laenulepingu nr L070033312 alusel kokku 8770,55 eurot, millest põhiosa

võlgnevus on 3978,50 eurot, intressivõlgnevus summas 559,05 eurot, viivisvõlgnevus kuni 01.04.2013 summas 2347,36 eurot ning teenustasu 1885,64 eurot. Laenulepingu nr L070033318 alusel on hageja nõudeks hagiavalduses TsMS § 367 alusel riigilõivu väljamõistmine alates 18.09.2012 seadusjärgses viivisemääras. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatule, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ametlikes Teadaannetes Eesti Panga poolt avaldatu kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 2012.a 1,0%, st vastavaks seadusjärgseks intressimääraks 1% + 7% = 8% aastas, ehk 0,0219% päevas ja enne 01.01.2013 oli viimane intressimäär 0,75%, s.o. 2013 I poolaastal on vastavaks intressimääraks aastas 1 + 0,75 = 7,75 % aastas ja - 0,0212% päevas. Võlgnetavalt summalt 63 078,12 eurolt moodustab viivis 2012.aastal 8%-se viivisemäära puhul 5046,25 eurot aastas, ehk (0,000219 x 63 078,12) = 13,81 eurot päevas, ning 2013.a. vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale 7,75% aastas moodustab viivis päevas (0,000212 x 63 078,12) = 13,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab põhivõlgnevuselt 63 078,12 eurolt seadusjärgne viivis vastavalt hagiavalduses esitatud nõudele alates hagi esitamisele järgnevast päevast 18.09.2012 kuni 31.12.2012 kokku 105 päeva eest 105 x 13,81 = 1450,05 eurot, ja alates 01.01.2013 kuni 01.04.2013 (kohtuotsuse tegemise päev) viivituses oldud 91 päeva eest (91 x 13,37) = 1216,67 eurot. Seega 01.04.2013 moodustab lepingu nr L070033318 põhivõlgnevuselt 63 078,12 eurot sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis kokku 15 493,02 + 1450,05 + 1216,67 = 18 159,74 eurot. Lepingu nr L070033318 järgi kuulub kokku kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele seega kokku summas 86 124,24 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 63 078,12 eurot, intressivõlgnevus summas 4886,38 eurot, viivisvõlgnevus seadusjärgses määras kuni 01.04.2013 summas 18 159,74 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja taotlus kostjatelt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 02.04.2013 lepingu nr L070033312 järgi lepingujärgses määras 16% aastas tasumata põhisummadelt kuni põhinõuete tasumiseni ja lepingu nr L070033318 järgi seadusjärgses viivisemääras põhisummadelt kuni põhinõuete tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel on hageja AS SEB Pank tasunud 18.09.2012 riigilõivu summas 1000 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „Arve(d): Hagi esitamine G O vastu”. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsust tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas asjas on pooled kohtuistungil avaldanud, et loobuvad hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 1000 : 2 = 500 eurot. TsMS § 174-1 lg 1 ja § 150 lg 2 p 3 alusel on hagi õigeksvõtust tulenevalt põhjendatud seega kostjatelt välja mõista hageja kantud menetluskulude katteks pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 500 eurot. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 174-1, 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 1 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Irma Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.