Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

kontole laekuva sissetuleku arvelt elatist saada. Kuna avaldaja kohtutäituri otsusega ei nõustu vaidlustab ta selle TMS § 218 alusel kohtus. Asjas on keskseks õiguslikuks küsimuseks see, kas TsMS § 132 lg 1 või mõni teine õigusnorm lubab lapse elatisest ilma jätta, viidates teise lapse elatisnõude maksmapanekuks alustatud täitemenetlusele. Avaldaja arvamuse kohaselt on vastus eitava. Ekslik on kohtutäituri otsuse seisukoht, justkui ei võimalda seadus elatisnõude sundtäitmise korral mittearestitavat summat suurendada teisele lapsele elatise maksmiseks vajaliku summa võrra. TMS § 132 lg 2 tuleb tõlgendada põhiseadusega konformselt. Põhiseadus tagab põhiõiguse nii võrdsele kohtlemisele (§ 9) kui ka vanema põhiõiguse (ja ka –kohustuse) hoolitseda laste eest (§ 27). Vaidlustatud otsuses sisalduv tõlgendus seab lapsed ebavõrdsesse seisundisse ning takistab vanemal lapsele vajaliku elatise andmist. Meelevaldne ja diskrimineeriv on TMS § 132 lg 2 kohaldamine, mille tulemusena saab elatist ainult see laps võlgniku mitmest lapsest, kelle seaduslik esindaja esitas täitmisavalduse teiste laste seaduslikest esindajatest kiiremini, st ajalisest varem. Kui kohus leiab, et seaduse sõnastus ei võimalda selle kohaldamist laste võrdset kohtlemist tagaval viisil, palub avaldaja tunnistada TMS § 132 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see norm asja lahendamisel kohaldamata. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ning jääb oma 20.02.2013 otsustes avaldatud seisukohtade juurde ja palub kohtul avaldaja kaebus täies ulatuses jätta rahuldamata. Kohtutäituri vaidlustatud otsuses toodud seisukohad rajanevad selgelt ja ühemõtteliselt täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 grammatilisel tõlgendusel. Vastav muudatus täitemenetluse seadustikku viidi sisse 01.01.2008 jõustunud elatisabi seadusega, et muuta elatisnõuete sissenõudmine senisest efektiivsemaks. Elatisabi seaduse seletuskirjas on eelnõu väljatöötaja selgitanud seaduse muudatust järgmiselt Põhiseadus ütleb, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Lapsel on õigus saada ja vanemal kohustus tagada ülalpidamine. Lapse õiguse kaitseks sätestab eelnõu, et elatisraha nõude sundtäitmisel on õigus arestida ka sissetuleku osa, mida seadus üldjuhul võlgniku toimetuleku tagamiseks ei luba. Kui lapsevanem saab kuus sissetulekut alammääras, siis sellele vaatamata peab ta üleval pidama oma perekonda, sh lapsi, mistõttu on õigustatud miinimumpalga arestimine, kui isik vabatahtlikult seda kohustust ei täida. Eelnõu kohaselt on arestitav pool palga alammäärast (TMS § 132 täiendused). Samad sätted kehtivad ka teiste ülalpidamiskohustuste täitmise osas kohtuotsuse alusel. Seetõttu on kohtutäiturile ka arusaamatu avaldaja väide, et kohtutäituri vaidlustatud otsuses sisalduv tõlgendus seab lapsed ebavõrdsesse seisundisse ning takistab vanemal lapsele vajaliku elatise andmist. Kuivõrd avaldaja mõlema lapse suhtes on kohus tuvastanud õiguse elatisele põhjusel, et avaldaja ise ei ole vabatahtlikult täitnud perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja avaldaja on seda fakti ka ise kaebuses kinnitanud, siis jääb kohtutäiturile arusaamatuks avaldaja hinnang, et kohtutäituri otsus on meelevaldne ja diskrimineeriv ning takistab avaldajal lapsele vajaliku elatise andmist. Seetõttu on seadusandja õigustatult sätestanud erikorra elatisraha nõude sundtäitmisel ja võimaldanud arestida ka sissetuleku osa, mida seadus üldjuhul võlgniku toimetuleku tagamiseks ei luba. Seaduse mõttega ei saaks olla kooskõlas olukord, kus ülalpidamise kohustust rikkunud vanemal (täitemenetluses võlgnikul) võimaldatakse mittearestitava summa suurendamine ülalpeetava arvelt, kelle suhtes vanem ise (täitemenetluses võlgnik) ülalpidamiskohustust ei täida. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht

Puudutatud isik II on seisukohal, et avaldus on avaldaja järjekordne püüdlus oma igakuisest sissetulekust võimalikult väike summa elatisvõla tasumiseks ära anda, kusjuures igakuist elatist ta nagunii oma esimesele lapsele ei maksa juba aastaid. Puudutatud isik II esitas kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avalduse 14.09.2012 (parandusega 19.09.2012) avaldaja enda esimese lapse (AT(end.V )) pikaajalisel pealekäimisel, kelle vajadused teismelisena on suuremad ja puudutatud isik II ei suutnud talle alati kõike vajalikku tagada või toimus see suure viivitusega. Puudutatud isiku II ülalpidamisel on veel kaks last. Avaldaja palus 18.10.2012 kohtutäiturilt arestimisele mittekuuluva summa suurendamist ülalpeetavate (temaga elava teise lapse (MLV), töötu abikaasa ja ema, kes elab eraldi ja on pensionär) jaoks. Oma kirjas ta ei viidanud teisele lapsele elatise maksmise vajadusele ja ei esitanud kohtumäärust, mis määrab tema teisele lapsele elatisraha. Seda lihtsalt ei olnud sel ajal veel määratud. Kohtutäitur tema palvet rahuldada ei saanud. 11.11.2012 esitas avaldaja abikaasa kui MLV seaduslik esindaja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatise saamiseks põhjusel, et avaldaja ei osale lapse ülalpidamises. Avaldaja elab oma abikaasa ja teise lapsega koos, mitte eraldi ja kuna on alust arvata, et avaldaja varjab kohtutäituri eest oma kogu igakuist sissetulekut, siis on antud maksekäsu kiirmenetluse avaldus tehtud muul põhjusel ehk mittearestitava summa suurendamise eesmärgil. Kohtumäärus makseettepaneku näol anti välja 14.11.2012. Avaldaja taotles 22.11.2012 ja 31.01.2013 kohtutäiturilt oma konto arestimise alt vabastamist ulatuses, mis tagab talle võimaluse täita tsiviilasjas nr 2-12-46120/2 tehtud lahendiga tuvastatud kohustust maksta oma teisele lapsele (MLV) elatist summas 191,72 eurot kuus. Mõlemale taotlusele tegi kohtutäitur eitava vastuse/otsuse, vastavalt 22.11.2012 ja 20.03.2013. Avaldaja taotlustes on viidatud laste võrdse kohtlemise printsiibile ja põhiseaduses toodud vanema põhiõigusele (ja ka –kohustusele) hoolitseda laste eest. Harju Maakohtule 04.03.2013 esitatud kaebuses kohtutäituri 20.02.2013 otsuse peale, on toodud, et vaidlustatud otsuses sisalduv tõlgendus seab lapsed ebavõrdsesse seisundisse ning takistab vanemal lapsele vajaliku elatise andmist. Need on otsitud põhjused kohtutäituri süüdistamiseks, kuna avaldaja on ise alates juulist 2005 kuni tänaseni vabatahtlikult ise rikkunud nii põhiseadusega kui perekonnaseadusega ette nähtud õigusi ja kohustusi oma esimese lapse (AT) suhtes. Rääkimata elatise maksmisest ei ole ta kogu see aeg osa võtnud oma lapse kasvatamisest. Mingit kontakti ei ole olnud, ei helistamist ega kirjutamist jne. Selle kohta esitas puudutatud isik II novembris 2012 politseile avalduse mõjutamaks isa oma esimese lapse suhtes täitma talle põhiseaduses ja perekonnaseaduses pandud kohustusi. Avaldaja esimese lapse ülalpidamiseks määras Tallinna Ringkonnakohus juba 21.04.2005 igakuise elatisraha maksmise 2330 krooni ehk 148,92 euro suuruses. Avaldaja maksis kohtuotsusel alusel oma esimese lapse jaoks elatist viimati 2005 juulikuu eest. Avaldaja ei täida oma põhiseadusest ja perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi lapse ees ligi 8 aastat. Avaldaja ise tekitab endale takistusi elatise maksmiseks ja seab lapsed ebavõrdsesse seisu. Äärmiselt solvav ja silmakirjalik on viidata avaldajal põhiseadusele ja nõuda oma teise lapse jaoks igakuist elatise summat võrdse kohtlemise printsiibi all kui esimene laps ei ole saanud oma isalt elatisraha juba ligi 8 aastat. Hetkel on lastel võrdne seis, kummalgi ei ole igakuist elatisraha. Kohtutäitur nõuab avaldajalt vaid aastatega kogunenud elatise võlga, mitte ei nõua igakuist elatist tema esimesele lapsele. Viimast ei saa tema esimene laps praegu nagunii. Seega on laste ebavõrdsusele rõhumine alatu ja otsitud põhjus. Avaldaja teine laps, kes elab temaga koos, saab oma isa poolt iga kuu kulud kaetud, seda kohtutäituri eest varjatava sissetuleku osast. Kohtutäituri poolt on puudutatud isikule II elatise võlga november 2012 - märts 2013 iga kuu üle kantud keskmiselt 237 eurot. Juba kolmandat kuud see summa aina väheneb. Märtsis on üle kantud vaid 203 eurot. Kohtutäitur jätab iga kuu avaldaja kontole 320 eurot. Selle summa eest peab ta üleval oma peret, maksab kodulaenu ja palkab advokaate: novembrist alates Imbi Seimar Niguliste Advokaadibüroost, kes esindab IV tsiviilasjas nr 2-12-43801 (järjekordne näide, mil viisil isa üritab oma põhiseadusest tulenevast kohustusest ehk oma esimesest lapsest lahti saada), jaanuarist Denis Piskunov ja Helen Hääl Concordia Advokaadibüroost kohtutäiturit puudutavas.

Ilmselge, et avaldaja sissetulekud (sh 3 töökohta: nõukogu liige AS-is E, osanik ja juhatuse liige MMT MT OÜ-s ja juhatuse liige MTG OÜ-s, mis registreeriti alles 11.02.2013) kokku ei ole iga kuu vaid ca 550-600 eurot. M TMT OÜ on suhteliselt edukas firma, mis laieneb ja toodab piisavalt osanikele kasumit. Ta on ka MTG OÜ üks osanikke, kuigi varjatult, st mitte ametlikult registris olevana. Seega ilmselgelt üritab avaldaja skeemitada ja oma sissetulekut teisiti kätte saada kui pangakonto kaudu. Seega tal on olemas vahendid oma teise lapse ülal pidamiseks olukorras, kus tal on 3 töökohta, kus ta ilmselgelt varjab oma sissetulekuid, kus ta on suutnud pangakonto aresti all oleku ajal ülal pidada oma peret juba pool aastat, kus ta maksab pangalaenu ja suudab palgata omale advokaate. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 20.03.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäituri 20.02.2013 otsuse (lk 11-14) tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele (kaebusena on kohtutäitur käsitlenud avaldaja 31.02.2013 taotlust kontole kantava sissetuleku aresti alt vabastamiseks) (lk 9-10). Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastada TMS § 132 lg 2 kohaldatavus. Avalduse kohaselt on avaldajalt erinevate kohtulahenditega väljamõistetud elatised kahe lapse ülalpidamiseks. Avaldaja leiab, et laps, kellele elatise saamiseks on kohtulahendi täitmiseks algatatud täitementelus on eelistatumas olukorras, kui laps, kelle ülalpidamiseks on ka elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendit ei ole esitatud sundtäitmiseks. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Avaldaja peab seda sätet põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus avaldajaga ei nõustu. Avaldajal on põhiseadusest (§ 19 2.lause) tulenevalt kohustus oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ja kohustuste täitmisel austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Põhiseaduse § 27 5.lause kohaselt on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. TMS § 132 lg 2 eesmärk on tagada lapsele elatise andmine kohtulahendi täitmise kaudu ning see on kooskõlas põhiseadusega ja lastekaitselise eesmärgiga. Juhul, kui avaldaja arvab, et tema teine laps on varaliselt vähem kindlustatud, on õigeks õiguskaitsevahendiks elatise suuruse vähendamise hagi esitamine, mitte kaebuse esitamine kohtutäituri otsusele. TMS ei võimalda kohtutäituril sellise olukorraga arvestamist ja TMS § 132 lg 2 eiramist. Täitemenetluse eesmärk on võlausaldaja nõude rahuldamine ja seda võimalikult efektiivselt. Seda eesmärki silmas pidades on kohtutäitur täitemenetlust läbi viinud vastavalt TMS-le. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Puudutatud isiku II poolt esitatud taotlused erinevate andmete väljanõudmiseks rahuldamisele ei kuulu, andmed ei ole vajalikud avalduse lahendamiseks.

Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikul II õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.