Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud ME esitas 08.02.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik abielulise suhte lõppemise ja sellest tingitud töökoha vahetuse tõttu vähenenud sissetulekut, mille tõttu ei suutnud võlgnik enam võetud kohustusi täita. Harju Maakohtu 14.02.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ME ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruanne Oliver Ennok esitas 07.03.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt puudub võlgnikul vara, v.a kasutatud vallasvara väärtusega 250-300 eurot, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisvara. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab käsunduslepingu alusel saadud tasu ja puudega inimese sotsiaaltoetus. Kuivõrd võlgniku sissetulekud on iga kuu muutuva suurusega, siis ei ole ajutisele haldurile teada, kas ja kui suures ulatuses on võlgniku sissetulekust võimalik kinnipidamisi teha. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 10 600 euro ulatuses, mis suurenevad pidevalt intresside ja viiviste näol. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur hooletut finantskäitumist, s.o võlgnik on võtnud kohustusi arvestamata seejuures töökoha ja sissetuleku kaotamise võimalusega. Vara tagasivõitmise võimaluste kohta ajutisel halduril andmed puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlgnik esitab avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb ME pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, mis tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ning esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus ME pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 640 eurot, millele lisandub käibemaks 128 eurot, kokku 768 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 40 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur määrata Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja ME pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 10 600 euro ulatuses ning arvestatav vara ja piisav stabiilne sissetulek puudub.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on kohtuistungil esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus ME pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 640 eurot, millele lisandub käibemaks 128 eurot, kokku 768 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 40 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 768 eurot ja kulutuste hüvitis 40 eurot, kõik kokku 808 eurot, välja mõista võlgnikult, Mario Elvalt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.