Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluse käik Korteriühistu Outokumpu 7 esitas 07.06.2012 .a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. S. vastu 752,48 euro saamiseks ja menetluskulu 47,93 eurot hüvitamiseks. 20.06.2012.a. tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. 10.08.2012 esitas I. S. makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.09.2012.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 20.09.2012 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja kõrvaldas puudused, esitades 02.10.2012.a. Viru Maakohtule hagi I. S. vastu, kus palus kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 723,65 eurot, sh põhivõlgnevus 479,98 eurot ja viivised 243,67 eurot ning riigilõiv summas 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx, omanik ja korteriühistu Outokumpu 7 liige. Kostjal on tekkinud võlgnevus korteriühistu ees. Kostja ei ole arveid korrektselt tasunud. Seisuga 30.09.2012.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 723,65 eurot, sh põhivõlgnevus 479,98 eurot ja viivised 243,67 eurot. Kostja esindaja esitas 22.10.2012 kohtule vastuse, milles teatas, et kostja tunnistab võlanõuet vaid põhjendatud osas, kui hageja seda tõendab. Kostjale jääb ebaselgeks võlgnevuse summa, hagiavalduse esimeses osas on märgitud summas 479,89 eurot, seejuures on märgitud suurem summa. Kostja ei nõustunud viivise nõudega. Kostja märkis, et tema ise antud korteris praegu ei ela, seal elab kostja pere, kus vaid üks isik tagab sissetuleku. Kostja ei välistanud kompromissi sõlmimist. Kostja palus arutada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Maakohus määras 04.02.2013.a. lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses. Hageja esitas 13.02.2013 kohtule teate, mille kohaselt ei ole kostja võlgnevust tasunud ning tema võlgnevus moodustab endiselt 723,65 eurot. Kostja täiendavaid seisukohti või vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude kostjalt võlgnevuse 723,65 eurot, sh põhivõlgnevus 479,98 eurot ja viivised 243,67 eurot, väljamõistmiseks. Kostja ei nõustunud hagiga osaliselt põhivõla ja täielikult viiviste osas, leides, et hageja nõuded ei ole selged. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on korteriomandi asukohaga xxx, omanik ja sellest tulenevalt ka korteriühistu liige (KÜS § 5 lg 1).

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud saldoteatised ja tõendi, millest nähtub, et kostja võlgnevus seisuga 30.09.2012.a on 723,65 eurot, sh põhivõlgnevus 479,98 eurot ja viivised 243,67 eurot (tl 14-5, 16-7,18, 19). Kuna kostja korteriomaniku ja korteriühistu liikmena tarbis KÜS § 15 1 loetletud teenuseid, lasub tal ka tarbitud teenuste eest tasumise kohustus. Kostja on jätnud teenuste eest osaliselt tasumata, seega rikkunud kohustust ning hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist juhul, kui kostja on viivitanud teenuste eest tasumisega. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses, so summas põhivõlgnevus 479,98 eurot ja viivised 243,67 eurot.

723,65 eurot, sh

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.