Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-4869 Tartu mnt 85, Tallinnas, 24. aprillil 2013.a, kell 11.00, saalis nr 1.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

30.01.2013 esitasid MG ja AG Harju Maakohtule AG’i pärandvara pankrotiavalduse. Pärandvara väärtus ei kata kohustusi. Pärijad paluvad kuulutada välja AG’i pärandvara pankrot. 07.02.2013.a. määrusega on Harju Maakohus algatanud pärandvara suhtes pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pilden’i.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

AG on sündinud XXX. AG oli alates 25.09.1986 kuni 02.06.1992.a. abielus AG’iga, isikukood XXX. Abielust on sündinud poeg AG, isikukood XXX. AG’i ja JF kooselust on sündunud poeg MG, isikukood XXX. Viimasel ajal pärandaja ei töötanud ning on saanud töövõimetuspensioni. Tema viimaseks elukohaks on XXX, Tallinn, kus ta elas koos oma emaga. AG on surnud XXX.a. Surma põhjuseks on haigus. Võlgniku kohustused Ajutise halduri poolt on tuvastatud järgmised kohustused: Võlausaldajad

Nõude suurus

Alus

2(6)

2-13-4869

Kokku

32290,55

Muid kohustusi ajutine haldur ei tuvastanud. Täitemenetlused on peatatud ning pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Võlgniku varad Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et AG’i nimele on avatud konto XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-s, mille saldo seis on 0,00 eurot ning Swedbank AS-s konto nr XXXXXXXXXXX, mille saldoseis on 1,50 eurot. Swedbank AS kogumispensionikontol on 4993,338 osakuid, turuväärtuses 5 125,57 eurot. Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pärijalõigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Samuti omas A. G maksekontot ja kasutushoiuskontot Krediidpank AS-s, mis on seisuga XXX.a. suletud. Kinnistu: Registrikeskuse andmete kohaselt kuulub AG’i pärandvara hulka korteriomand, registrinumber XXX, asukohaga XXX, Tallinn, üldpinnaga 42,4 ruutmeetrit. Inventuuriakti järgi on nimetatud vara väärtuseks hinnanguliselt 35 000 eurot. Maa-ameti hinnastatistika järgi oli eelmise aasta jooksul Mustamäe linnaosas asuvate taoliste korteriomandite müügitehingute keskmine hind 936,18 eurot/rm. Käesoleva aasta statistika järgi 1 010,65 eurot/rm. Seega aruande koostamise kuupäeva seisuga on antud vara orienteeruv väärtus 42 851,58 eurot. Vallasvara: Maanteeameti andmetel oli sõiduk Volkswagen Passat, reg. numbriga XXX, esm. reg. aasta 1999.a. automaat, 1,9 TDI, võõrandatud AG’ile juba 18.03.2010.a., kuid too ei olnud oma nimele sõidukit registreerinud. Sõiduk asub Kärberi Säästumarketi parklas. Müügiportaalis www.auto24.ee olevate müügikuulutuste järgi on taolise sõiduki minimaalne müügihind 1950 eurot, ning maksimaalne 2650 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et sõidukil puudub tehnoülevaatus ning seda ei kasutanud 2 aasta jooksul, siis on halduri arvates võimalik võõrandada sõidukit 1000-1200 euro eest või müüa sõidukit vanametallina, nt. Kuusakoski pakkumine 225 eurot/tonn, millest mahaarvamisele tulevad transpordikulud 58 eurot (Tallinna piires). Äriregistri teabesüsteemi andmetel puudub võlgnikul osalus äriühingutes.

3(6)

2-13-4869 Maksu ja Tolliameti ettemaksukontol olev raha summas 0,13 eurot. Analüüsides võlgniku kontoväljavõtet on haldur seisukohal, et A. G võivad olla ka debitoorsed võlgnevused, kuna “kiirlaenuna” saadud rahasummad olid enamasti üle kantud kolmandatele isikutele. Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Eespooltoodud andmete alusel on ajutine haldur seisukohal, et pärandvara katab olemasolevaid kohustusi. Pärimisseaduse § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Inventuuriaktis kajastatud andmete alusel on võimalik teha järelduse, et pärandvarast jätkub tuvastatud nõuete rahuldamiseks. Halduril puuduvad andmed, mille pinnalt tuleks võtta arvesse pärijate subjektiivset hinnangut korteriomandi väärtuse (20 000 eurot) kohta, arvestades seda, et käesoleval ajal on kinnisvara hinnad Eestis tõusutendentsis. Ajutine haldur Svetlana Pilden palub määrata ajutise halduri tasuks 320 eurot (4 tundi x 80 eurot/tund). Ajutine haldur on teinud järelepärimise pärijatele, erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara ja kohustuste kohta ning teostanud vastuste analüüsi. Ajutine haldur koostas ka ajutise pankrotihalduri aruande, arvamuse maksejõuetuse tekkimise kohta ja osales kahel kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Ajutise halduri tasule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

4(6)

2-13-4869 PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Ajutise haldur hinnangul ei ületa kohustused võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja vaielnud korteri väärtusele kohtuistungil vastu. Avaldaja esindaja tõi 12.03.2013 kohtuistungil välja korteri väärtusega seotud asjaolusid, mis avaldaja seisukohalt pankroti tingivad. Korteri väärtust langetab oluliselt see, et seal elab pärandaja vanaema, kes on kinnitanud, et ta sealt ei lahku. Kui pankroti kuulutamise järgselt hakatakse korterit müüma, siis see asjaolu langetab korteri hinda kuna tulevane omandaja peab selle inimese välja kolimise korraldama. Üks pärijatest on alaealine, see tähendab, et ta peab kohtus käima, et saada luba korteri võõrandamiseks. Ajutine haldur leidis, et hetkel puudub alus pankroti väljakuulutamiseks ning korter on hüpoteegist puhas ja seda võib kasutada selleks, et võtta laenu. 19.03.2013 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja seisukohale, et pankroti peab välja kuulutama, avaldaja esitas tõendi oma sissetulekute kohta, millest nähtus, et välistatud on laenu võtmine ning teine pärija on alles saanud 18 aastaseks ning ei tööta. Ajutine pankrotihaldur ei vaielnud vastu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvarast ei pruugi jätkuda kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku reaalseteks varadeks on: Swedbank AS-s konto nr XXXXXXXXXXX, mille saldoseis on 1,50 eurot; Swedbank AS kogumispensionikonto, millel on osakuid turuväärtuses 5 125,57 eurot. (Kogumispensionide seaduse § 28 lg 1 osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale); korteriomand, registrinumber XXX, asukohaga XXX, Tallinn, üldpinnaga 42,4 ruutmeetrit. Inventuuriakti järgi on nimetatud vara väärtuseks hinnanguliselt 35 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on antud vara orienteeruv väärtus 42 851,58 eurot; sõiduk Volkswagen Passat, reg. numbriga XXX, esm. reg. aasta 1999.a. automaat, 1,9 TDI ,halduri arvates võimalik võõrandada sõidukit 1000-1200 euro eest või müüa sõidukit vanametallina, nt. Kuusakoski pakkumine 225 eurot/tonn, millest mahaarvamisele tulevad transpordikulud 58 eurot (Tallinna piires). Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud võlgniku vara hinnangulises väärtuses 48 178,78 (1,50 + 5 125,57 + 42 851,58 + 200) eurot ning rahalisi kohustusi kokku 32 290,55 eurot. Ajutise haldur hinnangul ei ületa kohustused võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud ja vaielnud korteri väärtusele kohtuistungil vastu. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt kohtuistungil teatavaks saanud pärandvara osaks oleva korteri müümisest tulenevate ilmselgete raskustega ning asjaoluga, et pärijad ei saa korterit ka laenu võtmise tagatiseks kasutada, ei ole korteri väärtus hinnanguliselt nii suur, kui ajutise halduri aruandes pakutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja seega tuleb AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrot välja kuulutada, PankrS § 31 lg 1 alusel.

5(6)

2-13-4869 Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrotihalduriks. Svetlana Pilden tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 24. aprillil 2013.a, kell 11.00. Kuna tulenevalt PankrS § 31 lg 1, tuleb AG’i (surnud XXX, isikukood XXX) pärandvara pankrot välja kuulutada ja arvestades, et PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, leiab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, sest need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.

Hannes Olev Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.