Võlaõigus › Muud

Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja vastuse kohaselt on ta kokkuleppe allkirjastanud kolmanda isiku, oma isa HP, poolt toime pandud pettuse mõjul. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja isal HP oli võlg hageja ees ning hageja esitas Pärnu Maakohtusse avalduse HP pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-10-57085. Hageja RÕ, kostja LP ja HP ning KP sõlmisid kohtumenetluses kompromissi, mille Pärnu Maakohus jättis 20.04.2011.a määrusega kinnitamata. Kohus märkis määruses alljärgnevat: Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 11.01.2011 toimunud istungil; Tulenevalt PankrS § 27 lg 5 on kohtul võimalus kas pankrot välja kuulutada, avaldus jätta rahuldamata või lõpetada menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata; Pankrotiseadus ei näe ette käesolevas menetlusstaadiumis kompromissi tõttu menetluse lõpetamist, seetõttu ei kinnita kohus kohtule esitatud kompromissi; TsMS § 430 lg 3 ja 4 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita; Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse, sel juhul asja menetlus jätkub; Kohus leiab, et käesoleval juhul on kompromiss vastuolus seadusega ning rikub avalikku huvi. Hageja RÕ, kostja LP ja HP ning KP sõlmisid sama, kohtule esitatud, kuid kinnitamata jäetud kokkuleppe 29.04.2011.a kohtuväliselt (I kd lk 5-13, II kd lk 5-6). Kokkuleppe kohaselt pooled kohustavad tasuma RÕle 3000 eurot kokkuleppe sõlmimise päeval tsiviilasja nr 2-1057085 menetluskulude katteks; aprillis 2010.a sõlmitud kokkuleppe alusel RÕle võlgnetav 44748 eurot tasutakse alljärgnevalt: HP tasub iga kuus alates maist 2011.a 20.kuupäevaks (välja arvatud esimene makse 1.mail) 600 eurot, LP tasub alates maist 2011.a 20.kuupäevaks (välja arvatud esimene makse 1.mail) igas kuus 150 eurot, KP tasub alates juulist 2011.a 20.kuupäevaks igas kuus 150 eurot; kohustuse täitmata jätmisel on RÕl õigus nõuda viivist 0,5% päevas; HP, LP ja KP vastutavad RÕ ees solidaarvõlgnikena; leping RÕ, LP ja KP suhtes jääb jõusse ka siis, kui HP tahteavaldus kokkuleppe sõlmimiseks osutub tühiseks või tunnistatakse kehtetuks või kui tema kohustused RÕ ees lõppevad mistahes õiguslikul alusel. Hageja väitel LP ei ole tasunud augusti 2011.a kuni märtsi 2012.a osamakseid (kokku 1200 eurot). Kostja LP võla suurusele vastu ei vaielnud. Kostja väitel sõlmis ta kokkuleppe pettuse mõjul. Kostja ei ole oma väite tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas 07.08.2012.a LP suhtes tagaseljaotsuse. LP esitas kaja, taotluse menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks ning taotluse täitemenetluse peatamiseks. Kohus peatas 19.09.2012.a määrusega täitemenetluse. 25.09.2012.a määrusega kohus rahuldas L P taotluse menetlusabi saamiseks, määrates kaja esitamisel tasumisele kuuluva kautsjoni tasumise ositi. Sama 25.09.2012.a määrusega määras kohus Liisa Paasile riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kohtu tegevusest nähtub, et LP poolt esitatud kaja alusel on kohus menetluse taastanud. LP esitas 24.10.2012.a vastuhagi koos taotlusega menetlusabi saamiseks vastuhagiavalduselt riigilõivu tasumisel. Kohus rahuldas 16.11.2012.a määrusega taotluse menetlusabi saamiseks, vabastades LP riigilõivu 1000 eurot tasumisest 500 euro ulatuses ja määrates riigilõivu 500 eurot tasumise osade kaupa alates detsembrist 2012.a iga kuu 25.kuupäevaks summas 50 eurot. LP ei tasunud riigilõivu ja kohus jättis 07.02.2013.a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata. Eeltoodust nähtuvalt on LP aktiivselt menetluses osalenud, kuid käesoleva ajani ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite, et sõlmis kokkuleppe pettuse mõjul, tõendamiseks.

Tsiviilasi nr 2-11-63987

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja 3 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal õiguskaitsevahendina võlgniku-poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on viivise suuruseks kokku leppinud 0,5 %. Hageja on esitanud viivise arvestuse kokku summas 559 eurot ja 21 senti. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Kostja ei ole täitnud hagejaga 29.04.2011.a sõlmitud kokkulepet. Hageja nõue tuleb rahuldada koguulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1200 eurot ja viivis 559 eurot 21 senti. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.