lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-62445/30

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 27.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-62445/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-62445

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse teatavaks tegemise 27. märts 2013 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht 2-11-62445 Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagi hind

AOÜ hagi ETOÜ vastu võla saamiseks 3195,58 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja AOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja HH (XXX) esindajad Kostja ETOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (OÜ Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-214, 80010 Pärnu, e-post [email protected])

18.03.2013

Kohtuistung Kohtuistungil isikud

osalenud Hageja seaduslik esindaja HH Kostja seaduslik esindaja MM Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista ETOÜ-lt võlgnevus 3195,58 eurot üheksakümmend viis eurot ja 58 senti) AOÜ kasuks.

(kolm

tuhat

ükssada

3.Välja mõista ETOÜ-lt alates 24.03.2012 viivis 0,05% päevas põhinõudelt (3195,58 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni AOÜ kasuks. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses ETOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-11-62445 Menetluse käik

1.AOÜ esitas avalduse ETOÜ-lt maksekäsu kiirmenetluses 3509,09 euro saamiseks. Kohus on avalduse rahuldanud ning teinud määrusega makseettepaneku, mille on edastanud koos vastuväite blanketiga võlgnikule, kes on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Avaldaja ei ole väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, avaldaja on märkinud, et võlgniku vastuväite korral on hagimenetluses pädev Harju Maakohus. 22.02.2012 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
2.27.02.2012 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.29.02.2012 esitas AOÜ hagi ETOÜ vastu võla saamiseks. Hageja nõue ja esitatud asjaolud
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3195,58 eurot ja viivise 0,05% päevas alates 29.02.2012 põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud.
5.Nõude aluseks on T OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 02/12/2008 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (edaspidi PRIA) toetuse taotlemiseks (tlk 31-35, 61-65), millest tulenev nõudeõigus on edasi loovutatud hagejale 15.11.2009 nõudeloovutuslepinguga nr 15/11/2009 (tlk 39-40, 53-55).
6.Töövõtulepingu alusel koostati kostjale PRIA meetmest 3.1 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ toetuse taotlemiseks vaie. Tööd on teostatud ja üle antud (tlk 36, 66), kostja on saanud positiivse rahastamise otsuse ja ettevõttele on eraldatud 1 283 506 krooni toetust (tlk 38, 56).
7.Lepingujärgsest tasust 256 701,20 krooni on kostja ära tasunud 13 003,06 eurot (tlk 41, 52) ja jätnud tasumata 18.12.2011 arve nr XXX summas 3403 eurot (tlk 37, 60), millest hageja nõuab 3195,58 eurot ning viivist 0,05% päevas alates 29.02.2012. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja kinnitusel ei ole kostjale 18.12.2011 arvet nr XXX esitatud. Lisaks puudub alus arve esitamiseks, kuna kostja ei ole PRIA-lt toetust otsuses märgitud mahus saanud. Kostja on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks kelmuse fakti osas, kuna lepingu järgi tasutud summa on üle kantud kostja juhatuse liikme tahte vastaselt. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Käesoleval juhul on 15.11.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tl 39), mille kohaselt on T OÜ talle 02.12.2008 töövõtulepingust tuleneva nõudeõiguse loovutanud hagejale. Nõude loovutamise leping ja kinnitus nõude loovutamise kohta on kostjale edastatud (tlk 40, 53).

2-11-62445

12.Asja materjalidest nähtuvalt on T OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja sõlminud 02.12.2008 töövõtulepingu (tlk 31-35, 61-65), mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostjale taotlustoimiku Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist toetuse saamiseks. Lepingu p 2.1 järgi on tööde lõppresultaadiks hageja poolt kostjale ettevalmistatud ja kokkupandud vaie. Tulenevalt lepingu p 3.1 on töö eest teostatud lepingujärgne tasu 20% toetuseks taotletavast summast + käibemaks.
13.Tõendatud on, et töövõtja on vaide koostanud ja selle kostjale 08.12.2012 tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga üle andnud (tlk 36, 66). Tõendatud on, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on teinud otsuse kostjale toetuse eraldamise kohta summas 1 283 506 krooni (tlk 38, 56) ning summa on kostjale täielikult välja makstud (tlk 127).
14.Kostja on esitanud kohtule 01.06.2012 PRIA otsuse nr XXX, mille alusel nõutakse kostjalt tagasi väljamakstud toetus summas 1 283 506 krooni ehk 82 030,99 eurot (tlk 127-128). Otsuse kohaselt 02.06.2011 esitas toetuse saaja lõplikul kuludeklaratsiooni. Kohapealse kontrolli läbiviimise käigus 01.07.2011 selgus, et väliköök-saun-abihoonel puudus kasutusliba. Kasutusloa esitamise tähtajaks määratu 31.01.2012. Kuna toetuse saaja kasutusluba ei esitanud, siis palus PRIA 26.03.2012 toetuse saajal sellekohast teavet. 03.04.2012 esitas toetuse saaja kirjaliku selgituse, mille kohaselt ehitaja OÜ O eksis hoone mahamärkimisega (hoone püstitatud kaldkaitse ehituskeelualale) ning seetõttu ei väljasta Audru vald hoonele kasutusluba ja teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks. ELM OÜ esitab kahju hüvitamise nõude OÜ O vastu. Kinnistu ja hoonestusõigus on täitemenetluse käigus enampakkumisel võõrandatud OÜ-le F . Määruse nr 20 § 14 lg 2 p 1 näeb ette, et toetuse saaja peab investeeringuobjekti säilitama ja kasutama sihipäraselt vähemalt viie aasta jooksul PRIA poolt toetuse väljamaksmisest. § 14 lg 2 p 2 kohaselt kohustub toetuse saaja saadud toetusraha mittesihipärase kasutamise korral PRIA nõudmisel tagasi maksma. Investeeringuobjekti ei ole võimalik sihipäraselt kasutada. Kohus kostja väitega ei nõustu. Tulenevalt töövõtulepingu p 4.1 kohaselt töövõtja kohustub ette valmistama ja kokku panema avalikult kättesaadava teabe, taotleja esitatud informatsiooni ja dokumentide ning kolmandatelt isikutelt kogutud dokumentide ja andmete alusel vaide. Töövõtulepingu p 4.2 alusel kaasa aitama vaide dokumentide väljastamisele, mille õigus on seaduse alusel antud mistahes haldusorganitele, äriühingutele või muudele isikutele. Taotleja kohustused on toodud töövõtulepingu punktis 5, mille kohaselt taotleja kohustub: p 5.1 õigeaegselt varustama töövõtjat tema lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga, sh esitama hiljemalt viie päeva jooksul vastava nõude esitamisest töövõtja poolt nõutavad dokumendid, mis on vajalikud vaide komplekteerimiseks. Kui taotlejal puuduvad vastavad dokumendid, siis hankima need asjakohastelt äriühingutelt, haldusorganitelt või muudelt isikutelt. Sellisel juhul teavitab taotleja töövõtjat vastava dokumentide väljanõudmise taotluse esitamisest ning nende eeldatavast töövõtjale esitamise tähtajast; p 5.2 järgima määruses taotlejale ja toetuse saajale pandud kohustusi; p 5.3 järgima struktuuritoetuse seadust, kus on sätestatud toetuse taotleja ja saaja kohustused ning selle alusel kehtestatud teisi õigusakte; p 5.4 väljastama vaide koostamiseks vajalikke dokumente, mille seaduslik õigus on taotlejal; p 5.5 allkirjaga kinnitama töövõtja poolt ettevalmistatud vaide; p 5.6 saatma kinnitatud vaide ametile. Poolte vastutus on sätestatud töövõtulepingu punktist 7, mille kohaselt: p 7.1 taotleja vastutab vaides taotleja, taotleja esindajate poolt esitatud andmete õigsuse ja relevantsuse eest; p 7.2 töövõtja kohustus ei ole kontrollida/auditeerida/järele valvata taotleja, poolt vaides esitatavate andmete õigsust ja objektiivsust, mistõttu ei vastuta töövõtja nende andmete sisu ja õigsuse ega kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest vaide koostamisel ja esitamisel; p 7.3 töövõtja ei ole kohustatud kontrollima ka mistahes kolmandate isikute poolt esitatud andmete ja informatsiooni õigsust. Igal ajahetkel on vastavate andmete ja dokumentide õigsuse ja relevantsuse kontrolli kohustus taotlejal; p 7.4 töövõtja ei vastuta tööde mitteõigeaegse valmimise eest kui taotleja ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente töövõtjale viimase poolt nõutud tähtajaks. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta töövõtja kostja poolt esitatud andmete õigsuse ja relevantsuse eest. Samuti ei vastuta töövõtja selle eest, et kostja poolt võetud ehitaja OÜ O on eksinud hoone

2-11-62445 mahamärkimisega (hoone püstitatud kaldkaitse ehituskeelualale) mistõttu ei väljastanud Audru vald hoonele kasutusluba ja tegi ettekirjutuse ehitise lammutamiseks. Kostja ei ole ka esitanud tõendeid, et kostja on teavitanud töövõtjat seoses probleemidega kasutusloa saamisest. Kostja kohustuseks oli järgida määrust ja seadusi ning töövõtja ei saa vastutada asjaolu eest, et kinnistu ja hoonestusõigus on täitemenetluse käigus enampakkumisel võõrandatud, mistõttu tuleb kostjal toetus PRIA-le tagastada. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et kostjal tuleb toetus tagastada oli tingitud töövõtjast tulenevatest asjaoludest. Töövõtja on oma töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitnud, mille osas puudub vaidlus.

15.Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt tööde eest teostatud lepingujärgne tasu on 20% toetuseks taotletavast summast. Summale lisandub käibemaks. PRIA rahuldas taotluse summas 1 283 506 krooni ehk lepingujärgne tasu on 256 701,20 krooni + käibemaks. Töövõtulepingu p 3.2 sätestab, et töövõtja esitab taotlejale arve summas 10% toetuseks taotletavast summast pärast seda, kui amet on teinud otsuse vaide rahuldamise ja toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks ja ülejäänud osa proportsionaalselt pärast seda, kui amet on toetuse ülekandnud taotlejale või teostanud tasaarvelduse taotleja kasuks. Summale lisandub käibemaks. Töövõtulepingu p 3.3 kohaselt kui taotleja ei ole esitanud ametile investeeringutoetuse väljamaksmise aluseks olevaid dokumente 1 aasta jooksul peale ameti poolse aktsepteerigu saamist toetusele (taotluse rahuldamist), kohustub taotleja tasuma töövõtjale arve punktis 3.2 nimetatud summas. Summale lisandub käibemaks. Töövõtulepingu p 3.4 alusel töövõtja esitab taotlejale arve lepingujärgse tasu ulatuses pärast seda, kui amet on teinud otsuse vaide rahuldamisel ja toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. Viimane väljamakse tehti kostjale PRIA poolt 24.10.2011, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Tulenevalt töövõtulepingu p 3.1 kohustus kostja tasuma töövõtjale kokku 256 701,20 krooni, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale 13 003,06 eurot. Kostja väidete kohaselt on OÜ S esitanud Politseija Piirivalveameti 11.01.2012 teatise, et 30.09.2011 algatati kriminaalmenetlus karistusseadustiku 209 lg 1 tunnustel selles, et 16.09.2011 peteti OÜ-lt S välja internetipanga paroolid ja kanti OÜ S kontolt T OÜ kontole 24 621,83 eurot (tlk 74). Kohus märgib, et käesolevas menetluses ei ole pooleks OÜ S , seega kostja väited kriminaalmenetluse algatamise osas ei ole asjakohased.
16.Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata 18.12.2011 arve nr XXX summas 3195,58 eurot (tl 37, 60). Kostja ei ole vaidlustanud, et hagis nõutud 3195,58 eurot ei ole kostja tasunud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3195,58 eurot.
17.Töövõtulepingu p 3.4 kohaselt on kostja kohustatud tasuma arved seitsme päeva jooksul. Tulenevalt lepingu p 3.5 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist arve mittetasutud osalt 0,05 % päevas. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et hageja oleks kostjale arve nr XXX enne kohtumenetlust esitanud. Kostja sai hagimaterjalid kätte 16.03.2012. Materjalides oli ka vaidlusalune arve. Seega pidi kostja tasuma hageja nõutud summa hiljemalt 23.03.2012. Eeltoodust järeldub, et hagejal on õigus nõuda viivist alates 24.03.2012. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,05 % põhivõlalt (s.o 3195,58 eurolt) päevas alates 24.03.2012 kuni põhivõla tasumiseni.
18.Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1 ja 2 oli hagihind 3195,58 eurot. Menetluskulude jaotus

2-11-62445

19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja