Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-12-34587

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Julianus Inkasso OÜ esitas 31.08.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 832,87 euro saamiseks ning menetluskulu 45,00 euro hüvitamiseks. Kohus tegi 18.09.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 24.09.2012. Võlgnik O T esitas 05.10.2012 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-34587 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Julianus Inkasso OÜ nõue O T vastu 832,87 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtule 06.02.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt AS Elisa Eesti ja Kostja sõlmisid lepingu(d): Nr. Tasumise tähtaeg Liitumisleping 1642294 28.11.2007 Liitumisleping 1093635 17.01.2004 Liitumisleping 321775 12.12.2001 mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma Kostjale telekommunikatsiooniteenust ning Kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul(tel) kinnitas Kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti esitas Kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest arved, mille alusel Kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. AS Elisa Eesti loovutas 30.09.2010 Kostja vastase nõude põhisummas 629,67 eurot OÜ-le Julianus inkasso koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Vastavalt AS Elisa Eesti lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui Kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub Kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole Kosja kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõignevus 629,67 eurot 2) viivised summas 629,62 eurot (arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,15% : Põhisumma jääk 629,67 viivise algus viivise lõpp Viivise määr Viivise summa 18.10.2009 05.02.2013 0,150% 1139,07 Viivis kokku 1139,07. 2(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.10.2009 . Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 629,62 eurot. Hageja poolt kostjale osutatud teenuste näol on tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega, millest tulenevalt kohustus hageja osutama kostjale teenuseid ning hagejal on õigus nõuda teenuste osutamise eest tasu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse hagejale osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata ning rikkunud seega lepingust tulenevat kohust tasuda ostetud teenuse eest. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg-st 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 ig-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korra! võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades asjaolu, hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS § 144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud kostjalt välja. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45,00 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub mõista kostjalt O T Julianus Inkasso OÜ kasuks välja võlgnevus 629,67 eurot ja viivised 629,62 eurot; mõista kostjalt O T Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud, sealhulgas Julianus Inkasso OÜ poolt tasutud riigilõiv summas 150,00 eurot ja esindajale OÜ Julianuse Õigusbüroo makstud tasu õigusabi eest 166,17 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kiudlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 06.02.2013. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. 3(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Kooskõlas TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Seega antud asja tsiviialasja hind moodustab kokku 1 259,29 EUR (629,67 EUR põhinõue pluss 629,62 EUR kõrvalnõuded).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt kostja ei tunnista hageja nõudeid kogu ulatuses õigeks. Kostja leiab, et hageja nõude aegumistähtaeg on möödunud, hageja ei ole tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu kostja vastu, hageja nõue põhivõla osas on põhjendamata. Hageja nõudel on möödunud nõude aegumise tähtaeg, hageja ei ole tõendanud oma õigust kostjalt võlgnevust välja nõuda Hagiavaldusest ja selle lisadest tuleneb, et hageja nõue kostjalt 629,67 € välja mõista lähtub kostja ja AS Elisa Eesti vahel sõlmitud liitumislepingutest nr 1642294, nr 1093635 ja nr 321775, täpsemalt nende lepingute alusel esitatud arvetest ja nimelt: - arve nr 0815643164 (tasumistähtaeg - 18.07.2009.a) summas 4 404,51 kr / 281,50 € (arve summale on liidetud 1 945,33 kr / 124,33 € suurune võla); - arve nr 0815778916 (tasumistähtaeg - 18.08.2009.a) summas 4 309,19 kr / 275,41 € (arve summale on liidetud 2 104,55 kr /134,51 € suurune võlg); - arve nr 0815915209 (tasumistähtaeg - 18.09.2009.a) summas 4 376,94 kr / 279,74 € (arve summale on liidetud 3 876,94 kr / 247,786 suurune võlg); - arve nr 0816051843 (tasumistähtaeg - 18.10.2009.a) summas 9 876,94 kr / 631,25 € (arve summale on liidetud 4 376.94 kr / 279.74 € suurune võlg). Hagiavalduses on öeldud, et AS Elisa Eesti on loovutanud hagejale nõudeõiguse kostja vastu 30.09.2010.a. Kohtule ei ole esitatud dokumenti mis kinnitaks, et nõudeõigus on AS-ilt Elisa Eesti hagejale üle läinud. Sellest lähtudes on kostja arvamusel, et hageja hagiavalduses esitatud nõue ei oma õiguslikku alust. Kooskõlas Võlaõigusseaduse § 171 lg võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 1 esimeses lauses on öeldud, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 2 nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks talitaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 2 kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. 4(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Hageja pöördus Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda kiirmenetluse avaldusega, st esitas kostja vastu nõude 31.08.2012.a. Hageja nõuded tuginevad muu hulgas ka kahele arvele, mille maksetähtaeg oli 18.07.2009.a (arve nr 0815643164) ja 18.08.2009.a (arve nr 0815778916). Arve maksetähtaja saabumisel muutusid need arved sissenõutavaks. Arvetel olevate andmete kohaselt oli kostjal juba nende arvete esitamise momendil võlgnevus varem esitatud (see tähendab, et ka varasema tasumistähtajaga) arvete järgi. Kooskõlas Tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatuga möödus ülalnimetatud arvete aegumistähtaeg 19.07.2012.a (arve nr 0815643164) ja 19.08.2012.a (arve nr 0815778916). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 teise lause kohaselt pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtudes ülaltoodust, palub kostja kohaldada hageja nõude suhtes nõudeõiguse aegumist ning, arvestades, et hageja on esitanud hagiavalduse võlgnevuse sissenõudmiseks, mille nõudeõiguse tähtaeg on möödunud, palub kostja jätta kohtul rahuldamata hageja haginõue aegunud talitajaga nõude osas. Hageja ei ole põhjendanud nõudeõigust 629,67 € põhivõla ja 629,62 € suuruse viivise nõudes Hageja palub kostjalt välja mõista 629,67 euro suurune põhivõlg. Nagu selgub hagiavalduse lisadest, tekkis kostja võlgnevus 2009.a. Ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a on kostja kandnud hageja arveldusarvele üle kokku 500,92 eurot. Hageja ei ütle oma hagiavalduses, kas ta arvestab neid makseid, ja kui arvestab, siis millises mahus. Hagiavaldusest ei ole võimalik aru saada, millest põhivõla nõue koosneb. Kostja on arvamusel, et hageja nõue kostjalt põhivõlga 629,67 euro suuruses summas välja nõuda on põhjendamata ja seda ei ole kinnitatud dokumentaalsete tõenditega. Kostja ei ole nõus hageja nõudega põhivõla osas, samuti peab ta põhjendamatuks hageja viivise nõuet. Hageja ei ole kohtule esitanud viivisesumma täpset arvestust: milliselt summalt arvestatakse viivist ning kui pikalt viivitatud aja eest on see arvestatud. Kõigest ülaltoodust lähtudes arvab kostja, et hageja nõue kostjalt 629,67 euro suuruse põhivõla ja 629,67 euro suuruse viivise välja mõistmiseks on põhjendamatu ja palub kohtul jätta selle rahuldamata. Kostja on seisukohal, et menetluskulude jaotamisel antud tsiviilasjas tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 ning palub kohtul menetluskulud hagejalt välja mõista.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta hageja ei ole kostja väidetega nõus. Kostja palub kohaldada nõude aegumist. Hageja ei saa sellega nõustuda, kuna TsÜS § 154 näeb ette, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul, AS Elisa Eesti esitas arveid aastal 2009, mis tähendab, et 5(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

nõude aegumise tähtaeg algas 01.01.2010. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.08.2012, mis jäi aegumistähtaja sisse. Nõue oleks aegunud seisuga 31.12.2012 kell 00.01 ehk 01.01.2013.a. Kostja on arvamusel, et hageja nõue ei oma õiguslikku alust, kuna nõude loovutamise dokumenti ei ole esitatud. Hageja ei ole vastuväitega nõus, kuna hagiavalduse esitamisel, lisas ka ärakirja nõude loovutamise teatisest. Kuna kostja ise ka annab teada, et alates 08.01.2011 kuni 19.02.2013 tegi ülekandeid, see tähendab, et kostja tunnistab oma võlgnevusi hageja ees. Kuid kostja jätab märkimata, et ülekanded olid regulaarsed 08.01.2011-12.12.2011 (igakordne kanne summas 32 eurot), kuni 13.06.2012 ei teinud kostja ülekandeid. Järgmine ülekanne oli peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ning enne hagiavalduse esitamist so. 14.06.2012 (summas 42,42 eurot), seejärel 01.10.2012 (summas 32 eurot), 30.11.2012 (summas 32 eurot) ning viimane ülekanne oli 19.02.2013 (summas 32 eurot). Kõik kokku summas 522,42 eurot. Kostja ise märkis, et kandis 500,92 eurot, mis on vähem hageja poolt saadud summast 21,50 eurot võrra. Hageja saatis kostjale 08.12.2010 hagihoiatuse, milles oli märgitud võlgnevuse suurus, maksmise kuupäev, hageja arveldusarve ning viitenumber 705014692. Ülekannete tegemisel kostja ei märkinud viitenumbrit vaid märkis ülekande selgituses hagihoiatuse kirja numbrit 1051172. Seoses sellega tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik kindlaks teha, millise nõude katteks olid kanded tehtud. Tulenevalt sellest hageja arvestab kostja poolt makstud summad viivise katteks ning parandab viivise nõude summat. Uus viivise nõude summa on 107,20 eurot. Hageja peab vajalikuks siinkohal viidata Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.01.2009 kohtuotsusele 3-2-1-132-09, milles kohus oli seisukohal, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega võib võlgnik muuta täitmise järjekorda üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et hageja ei esitanud viivise arvestuse. Hagiavalduses on selgelt kirjutatud viivise arvestus, mis perioodi eest see on arvutatud ning hageja esitas ka vähendatud viivise summa. Arvestades eespool olevaid asjaolusid, hageja teeb ettepaneku kompromissi sõlmimiseks järgmistel tingimustel: kostja tasub hageja põhivõlgnevuse 629,67 eurot, 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75,00 eurot ning 1⁄4 hageja õigusabi kuludest summas 124,62 eurot, kõik kokku 953,91 eurot. Hageja juhib tähelepanu, et viivist summas 107,20 eurot ei nõua. Kompromissi mittesõlmimise korral palub hageja hagiavaldus rahuldada põhivõlgnevuse osas täies ulatuses, mõista kostjalt välja viivised summas 107,20 eurot ning menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA ARVAMUSE KOHTA

Kostja seisukoha kohaselt hageja arvamuse kohta aegumise kohaldamisest hageja arvates ei ole tema nõudel nõudetähtaeg aegunud, kuna aegumistähtaega arvestades tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse Üldosa seaduse § 154 sätestatust. Kostja ei ole hageja sellise seisukohaga nõus.

6(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Kostja on seisukohal, et aegumistähtaja alguse arvestamisel tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse Üldosa seaduse § 147 lg 1 sätestatust. Ja kuna nõue on esitatud peale aegumistähtaja möödumist, tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja väidab oma arvamuses kostja arvamuse peale, et kostja ei näidanud hagejale ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a rahalisi ülekandeid tehes viitenumbrit ja seetõttu ei saanud hageja õigesti kindlaks määrata ja paigutada kostjalt laekuvaid rahasummasid. Hageja eksitab selle väitega kohut, sest koos kostja vastusega hagiavaldusele esitatud kviitungitel ja panga maksekorraldustel on selgelt nähtav, et kostja on kasutanud õiget viitenumbrit 705014692. Kostja on nõutaval viisil vormistanud maksekorraldused, millega ta kandis üle rahasummad oma võla kustutamiseks hagejale ning hagejal ei ole põhjust kostja täidetud kohustust mitte vastu võtta. Võlaõigusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja ei tagastanud kostjalt saadud rahasummasid kostjale, vaid võttis vastu võlakohustuse tasumise täitmise kostja poolt. Samal põhjusel ei ole kostja nõus hageja seisukohaga selles, et ajavahemikus 08.01.2011 kuni 19.02.2013 üle kantud 522,42 eurot tuleb lugeda viivise kustutamiseks. Hagiavaldusest tuleneb, et viivise arvestamisel on aluseks võetud ajavahemik 18.10.2009.a (viivise arvestuse algus) kuni 05.02.2013.a (viivise lõpp). Eeltoodud ajavahemikus laekus kostjalt võla kustutamiseks 522,42 eurot (hageja tunnistab seda oma seisukohas kostja vastusele). Hageja on põhjendamatult jätnud nimetatud summa arvestamata ning tegi ka viivisearvestuse seda summat arvestamata. Seega on viivise summa hagiavalduses arvestatud ebaõigesti seetõttu, et hageja ei arvestanud rahasummadega, mis laekusid võlgnevuse kustutamiseks ajavahemikus alates 08.01.2011.a kuni 19.02.2013.a. Hageja teeb kostjale ettepaneku lahendada see vaidlus kompromisskokkuleppega. Sellistel tingimustel, mis hageja pakub, kostja käesolevas tsiviilasjas kompromisskokkulepet sõlmida ei saa. Samas peab kostja võimalikuks sõlmida kompromisskokkulepe järgmistel tingimustel: kostja tasub hagejale 107,25 euro suuruse põhivõla (629,67 - 522,42), hageja poolt tasutud riigilõivust 1/2, mis on 75.- € ning hageja poolt juriidilise abi eet tasutud (hageja esitatud suuruses) summast 1/4 osa, mis on 41,54 € (166,17 * 1/4). Kokku maksab kostja hagejale 223,79 eurot. Kostja maksab nimetatud summa hagejale igakuiste 40.- euro suuruste maksetena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 7(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hagi vastuses palus kostja kohaldada nõude aegumist. Hageja esitas oma seisukoha taotluse kohta, kus leiab, et nõue ei ole aegunud. Mõlemad pooled on nõus tsiviilasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 452 lg 3 teisest lausest tulenevalt, mille kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja, teatas kohus menetlusosalistele, et kohtulahend taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) kantselei kaudu aadressil 1. Mai 2, kab 133, 20308 Narva, 26. märtsil 2013.a kell

8(9)

Tsiviilasi nr 2-12-34587

Kõigest ülaltoodust lähtudes jätab kohus vaheotsusega aegumise kohaldamata ja menetlus tsiviilasjas nr 2-12-34587 jätkab peale vaheotsuse jõustumist. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.