Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 12.04.2012 esitas Swedbank AS avalduse XXXpankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue võlgniku vastu põhineb XXXja Swedbank AS vahel 16.01.2009 sõlmitud käenduslepingul nr XXX , millega võttis võlgnik kohustuse tagada solidaarselt XXX OÜ-ga (registrikood XXX ) laenulepingust nr XXX ja laenulepingu kõigist lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest) tulenevate XXX OÜ kohustuste täitmine, 08.04.2008 võlausaldaja ja XXX OÜ vahel sõlmitud laenulimiidilepingul nr XXX ja 10.04.2008 võlausaldaja ja XXX OÜ vahel sõlmitud laenulimiidilepingu individuaalsel laenulepingul nr XXX . Pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga on XXX OÜ võlgnevus võlausaldaja Swedbank AS ees 213 862,30 eurot. 13.04.2012 tasus Swedbank AS kohtu deposiitkontole XXXajutise halduri tasu ja kulude katteks ettemaksu 2 000 eurot. 16.04.2012 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse.

10.05.2012 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks halduriks Peeter Allikvere. 24.05.2012 esitas ajutine haldur kohtule arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgnik varatu. Võlgniku omandis on osaühing XXX , mille osa nominaalväärtuseks on 2 556 eurot, kuid mille suhtes on algatatud pankrotimenetlus, mistõttu võib nimetatud osa hinnata kui väärtusetut. Pankrotivara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused puuduvad. Võlgnikul püsiv töökoht ja sissetulek puuduvad, mingeid toetusi ega pensioni võlgnik ei saa, väidetavalt elab ema ülalpidamisel. AS Swedbank nõue võlgniku vastu on 113 100,11 eurot, võlg Tallinna Transpordiametile on 92,04 eurot. Seega ületavad võlgniku kohustused tema vara. Võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis detsembris 2011, põhjuseks - kergemeelsus isiklike kohustuste võtmisel ning võlgnikuga seotud ettevõtte majandustegevuse riskide ebaõige hindamine – seega muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes. Majanduskuriteo või raske juhtimisvea tunnuseid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Aruanne lõpeb ajutise halduri taotlusega lõpetada XXXpankrotimenetlus raugemisega pankrotimenetluse kulude katteks vajaliku vara puudumise tõttu ning määrata ajutisele haldurile tasu ja hüvitis, kokku summas 788 eurot, väljamaksmisega ajutist haldurit teenindava OÜ Parasmäe büroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. 29.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotivalduse juurde. Võlgnik vastuväidet pankrotiavaldusele esitanud ei ole, on nõus ajutise halduri järeldustega. Võlgnikul puudub igasugune kinnisvara, vallasvara ja raha. Temal vahendid puuduvad, kui mindagi välja nõutakse . 29.05.2012 määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi 2 000 eurot ja tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda see summa 14 päeva jooksul kohtu deposiitarvele menetluskulude katteks ning esitada kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi laekumise kontrollimiseks. Teade määruse kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2012. Seisuga 14.06.2012 kohtu deposiiti raha menetluskulude katteks tasutud ei olnud. 14.06.2012 lõpetas Harju Maakohus XXXpankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tuginedes PankrS § 29 lg-tele 1-3. 21.06.2012 esitas võlausaldaja Swedbank AS PankrS § 29 lg 6 alusel maakohtu 14.06.2012 määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu 14.06.2012 määruse tühistamist põhjusel, et võlausaldaja ei ole saanud 29.05.2012 kohtumäärust, ettepanekuga tasuda menetlusekulude katteks kohtu deposiiti 2 000 eurot. 13.04.2012 on võlausaldaja tasunud deposiiti 2 000 eurot, millest määras kohus ajutisele haldurile 788 eurot. Ülejäänud osa deposiidist, ajutises menetluses kasutamata 1 212 eurot, lubas võlausaldaja pankrotimenetluse kulude katteks. Seega oleks saanud pankrotimenetlusega jätkata, kuni nõuded on kaitstud. Kuna võlausaldaja on krediidiasutus, kellel on palju võlgnikke, jäi tal Ametlikes Teadaannetes ilmunud määrus märkamata. Kohus ega ajutine haldur ei teavitanud võlausaldajat määrusest, kuigi oli ilmne, et võlausaldaja oli huvitatud menetluse jätkamisest, lubades deposiiti jäänud raha edasi kasutada ning ka ülejäänud kuludeks raha tasuda. Kohus või ajutine haldur oleks pidanud, arvestades asjaolusid, teavitama võlausaldajat kulude tasumise deposiidi võimalusest või avaldama määruse mitmel korral, et võlausaldaja oleks saanud õigeaegselt raugemise vältimiseks kulude katteks tasuda summa 788 eurot. Ka võlgnik on enda pankroti väljakuulutamisega nõus. Määruskaebusele lisas võlausaldaja maksekorralduse pankrotimenetluse kulude tasumise kohta. Eksituse tõttu tasus võlausaldaja 788 euro asemel 1 212 eurot ning palub enammakstud 424 eurot tagastada Swedbank AS-le. 14.06.2012 määruse tühistamisel palub võlausaldaja tagastada ka Swedbank AS-i poolt tasutud riigilõiv määruskaebuselt, summas 25,56 eurot.

Harju Maakohus võttis Swedbank AS määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus oma 27.09.2012 määruses asus seisukohale, et PankrS § 22 lg 1 p 42 järgi teavitab ajutine pankrotihaldur PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud juhul teadaolevaid võlausaldajaid PankrS § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti kandmise võimalusest. Maakohus 29.05.2012 määruses ajutisele haldurile sellist kohustust ei pannud ja toimiku materjalide kohaselt ei ole ajutine haldur kaebuse esitajat 29.05.2012 määrusest teavitanud. Kuna võlausaldajale ei teatatud deposiidi summat ega maksmise tähtaega, ei olnud võlausaldajal võimalust PankrS § 30 lg 1 järgset summat tasuda ja pankrotimenetluse raugemist vältida. Võlausaldaja on kaebuses selgitanud, et soovib kanda PankrS § 30 lg-s 1 toodud kulusid, mida kinnitab ka tema poolt ajutise halduri kulude katteks vajaminevast 2 000 eurost puuduoleva summa 1 212 eurot tasumine. Kolleegium leidis, et eeltoodu tõttu on maakohus lõpetanud XXXpankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ennatlikult ja maakohtu sellekohane määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tutvunud ajutise halduri 24.05.2013 arvamusega, nõustub kohus, et välja on kujunenud võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku vähemalt 113 192,15 euro ulatuses. Võlgnikul vara puudub, puuduvad ka pankrotivara tagasivõitmise või -nõudmise võimalused. Ajutise halduri hinnangul võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis detsembris 2011. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb ajutise halduri hinnangul lugeda PankrS § 22 lg 5 muu põhjus. Võlgnikul puuduvad püsiv töökoht ja sissetulek, toetusi ega pensioni võlgnik ei saa. Võlgnikul puudub vara ka menetluskulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Võlausaldaja Swedbank AS on tasunud menetluskulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Riigi Tugiteenuste Keskuse 13.03.2013 e-kirja kohaselt on kohtu deposiidis menetluskulude katteks 1 212 eurot. Juhindudes eeltoodust ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 määruses väljendatud seisukohast, PankrS §-dest 29 lg 3 ja § 31 lg 1, XXXajutise halduri 24.05.2012 arvamusest võlgniku maksejõuetuse kohta, Harju Maakohtu 29.05.2012 kohtuistungi protokollis väljendatust, mille kohaselt jäi võlausaldaja pankrotivalduse juurde ning võlgnik nõustus ajutise halduri arvamusega maksejõuetuse kohta, samuti asjaolust, et võlausaldaja poolt on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kokku 2000 eurot ning juhindudes Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2012 määruses väljendatud seisukohast, kohus leiab, et avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega. Kohus leiab, et võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg. 3). Kohus nõustub ajutise halduri hinnanguga selles, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes.

PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja menetluskulud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg PankrS § 23 lg 2. Ajutine haldur Peeter Allikvere on esitanud kohtule menetluskulude tõendamiseks ajutise halduri töö ja kulude aruande ning palub määrata ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasu 8 töötunni eest summas 560 eurot, tunnitasust 70 eurot lähtuvalt. Tasule lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot, kokku 744,80 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste, kokku summas 43,20 eurot, hüvitamist võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha arvelt, väljamaksmisega haldurit teenindava OÜ Parasmäe büroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, tasu suurus halduri ülesannete mahtu, keerukust ning halduri kutseoskusi arvestades põhjendatud. Ajutise halduri tehtud kulutused summas 43,20 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 560 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 184,80 eurot. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused tuleb hüvitada võlausaldaja Swedbank AS poolt 13.04.2012 kohtu deposiitkontole tasutud 2000 euro arvelt ja väljamaksmisega haldurit teenindava OÜ Parasmäe büroo arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, vastavalt Peeter Allikvere taotlusele. 29.05.2012 toimunud kohtuistungil menetlusosalised ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku pankrotihalduriks saab määrata senise ajutise pankrotihalduri Peeter Allikvere.

PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse: enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, samuti määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Swedbank AS on käesolevas menetluses tasunud kohtu deposiiti menetluskulude katteks 13.04.2012 summa 2 000 eurot ja 20.06.2012 summa 1 212 eurot, kokku 3 212 eurot ning taotleb nõutavast enammakstud 424 euro tagastamist maksjale. Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus ettenähtust suuremas osas tasutud deposiidi tagastamiseks on põhjendatud. Kohtu 29.05.2012 määruse kohaselt on pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks vajaminev summa 2 000 eurot. Võlausaldaja Swedbank AS on tasunud 13.04.2012 ja 20.06.2012 kohtu deposiiti menetluskulude katteks kokku 3 212 eurot, millest jääb pärast ajutise halduri tasu ja kulude 788 eurot hüvitamist kohtu deposiiti 2 424 eurot, so 424 eurot nõutavast summast enam. Kohus on seisukohal, et Riigi Tugiteenuste

Keskusel tuleb enammakstud 424 eurot tagastada makse sooritanud võlausaldaja Swedbank AS-i arvelduskontole nr 227000000016. Selgituseks tuleb märkida: “Enammakstud pankrotimenetluse kulude tagastus tsiviilasjas nr 2-12-14758 “. Kohus leiab, et tuginedes PankrS § 150 lg 1 p 5 kuulub võlausaldajale Swedbank AS tagastamisele määruskaebuse esitamisel 21.06.2012 tasutud riigilõiv summas 25,56 eurot (maksekorralduse selgituses: „Swedbank AS määruskaebus XXX - (isikukood XXX) pankrotimenetluses“. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastatav riigilõiv 25,56 eurot kanda makse sooritanud isiku Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXX, maksekorralduse selgitusse märkida: “Riigilõivu tagastus tsiviilasjas nr 2-12-14758“.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.