Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
26.märtsil 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
2-12-5607 TR hagi AS F vastu võlgnevuse nõudes 35 938,47 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TR(sünd. XXX.a., elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: AS F (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
05.12.2012.a., edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Polman
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista AS F TR’i kasuks 36 829,30 eurot, millest põhivõlgnevus on 35 938,47 eurot ja viivis 890, 83 eurot.
3.Välja mõista AS F TR’i kasuks viivis põhinõudelt, s.o 35 938,47 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 09.02.2012.a. kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja AS F kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.TR esitas 08.02.2012.a. Harju Maakohtule hagi AS F vastu võlgnevuse summas 35 938 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TR ja AS F 01.05.2010.a. müügiesindaja lepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegutsema kostja müügiesindajana, korraldades kostja toodangu müüki Ühendkuningriigis, välja arvatud Iirimaal. Lepingu punkti 1.4. kohaselt kohustus kostja lepingu kehtivuse esimesel kuuel kuul maksma hagejale igakuist tasu 3 000 eurot ning alates lepingu kehtivuse seitsmendast kuust kohustus kostja maksma hagejale igakuist tasu 7 500 eurot kuus. Lepingu punkti 6 kohaselt oli leping sõlmitud tähtajaga 5 aastat. Lepingu punkti 1.5. kohaselt pidi hageja kandma ise kõik oma reisikulud Ühendkuningriigi territooriumil. Kostja pidi aga kandma kõik hageja kulud, mis seonduvad kostja tehaste külastamisega ning kostja poolt taotletud näitustel osalemisega. Hageja on täitnud kõiki lepingust tulenevaid müügiesindaja kohustusi nõuetekohaselt. Kostja seevastu on alates 2011.a. juulist jätnud lepingust tulenevad maksekohustused nõuetekohaselt täitmata. 22.09.2011.a. saatis hageja kostjale kirja, milles andis lepingu punkti 7.3. kohase 20-päevase täiendava tähtaja rikkumiste lõpetamiseks ja võlgnevuste tasumiseks. 11.10.2011.a. vastas kostja hagejale, et ta on kõik rikkumised likvideerinud ning võlgnevused tasunud. Tegelikkuses mistahes tasumisi kostja poolt ei toimunud ehk hoolimata kostja kirjas väidetust rikkumisi tegelikkuses ei likvideeritud. Kõnealuses kirjas teavitas kostja hagejat ka sellest, et ta ei ole rahul hageja tööga lepingu täitmisel, mistõttu kostja hoiatas hagejat, et ta lõpetab lepingu, kui hageja 20 päeva jooksul ei näita, et hageja on võimeline genereerima kostjale Ühendkuningriigis vajalikku käivet. Kostja ei olnud hagejat mingil moel varasemalt informeerinud oma rahulolematusest. Kostja ei olnud hagejale üldse mingeid etteheiteid teinud. Samuti ei olnud kostja hagejat teavitanud, missuguse käibe tekitamist kostja hagejalt ootab. Küll aga oli kostja kõnealuse kirja saatmise hetkeks juba 3 kuud olnud lepingu kohaste tasumistega viivituses. 14.10.2011.a. saatis hageja kostjale uue kirja, kus ta informeeris kostjat, et viimane ei ole hoolimata oma varasemast kirjalikust lubadusest mistahes osas oma võlgnevust tasunud. Samuti kinnitas hageja, et ta ei ole mingil moel lepingut rikkunud. Lisaks nõudis hageja lepingu punkti 7.4. kohast leppetrahvi summas 15 000 eurot. 27.10.2011.a. saatis hageja esindaja kostjale kirjaliku nõude, milles nõudis kõigi ülalnimetatud tasumata arvete, millest on maha arvestatud 1 606,50 GBP tasumist. Lisaks informeeris hagejat esindav advokaadibüroo kostjat kõnealuses kirjas, et kuna kostja hoolimata hageja poolt 22.09.2011.a. saadetud lepingu punkti 7.3. kohasest hoiatusest ei likvideerinud võlgnevust 20 päeva jooksul, siis loetakse leping kõnealuse 27.10.2011.a. kirjaga lõppenuks. Sellest tulenevalt nõuti kõnealuses 27.10.2011.a. kirjas tuginedes Lepingu punktile 7.4. kostjalt ka 15 000 euro suuruse leppetrahvi tasumist. 02.12.2011.a. laekus hageja kontole kostjalt 9860,33 GBP ehk 11 462,83 eurot, kusjuures kostja on jätnud täpsustamata, missuguse kostja võlgnevuse katteks vastav tasumine on tehtud. Hageja palub kostjalt välja mõista 35 938,47 eurot, millest 34 251,30 eurot moodustavad tasumata arved, 15 000 eurot leppetrahv, ning millest on maha arvatud hageja poolt kostja võlgnevusest tehtud tasaarvestus 1 850 eurot ja kostja poolne 02.12.2011.a. tasumine 11 462,83 eurot. Samuti palub hageja välja mõista 08.02.2012.a.
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 890,83 eurot ning lisanduva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja rikkus oluliselt pooltevahelist müügiesindaja lepingut. Lepingurikkumine väljendus selles, et hageja ei teinud mitte midagi. Müügiesindaja lepingu p. 3.2 alapunkt 2 sätestas, et hageja pidi aktiivselt edendama kostja kaupade müüki kokkulepitud territooriumil. Lepingu kehtivuse ajal ei loonud hageja kostjale ühtegi uut kontakti. Hageja ei suutnud hoida ka olemasolevaid kliente: müügiesindaja lepingu kehtivuse ajal kaotas kostja 2 olemasolevat klienti. Samuti heidab kostja hagejale ette tegevusplaanide puudumist, kostja võlgnike ning laovarude likvideerimisega mittetegelemist ja aruandluse mitteesitamist. Müügiesindaja lepingu p 3.2 alapunkt 4 sätestas hageja kohustuse leppida kokku kostja müügijuhiga sihtklientide nimekiri ning nende külastamise. Hageja ei ole müügijuhile pakkunud ühtegi sihtklienti, rääkimata vastavate nimekirjade koostamisest ja sihtklientide külastamisest. Müügiesindaja lepingu p 3.2 alapunktide 5 ja 6 kohaselt pidi hageja tegelema kostja võlgnikega ning laovarude likvideerimisega. Hageja ei ole selles osas sooritanud ühtegi toimingut ja seda vaatamata kostja korduvatele palvetele. Kuna hageja ei sooritanud müügiesindaja lepingu järgi mingeid konkreetseid toiminguid, siis ei olnud tal võimalik esitada ka vastavaid aruandeid tehtud tööst. Hageja ei ole kostjale ühtegi aruannet esitanud. Kirjeldatud rikkumiste tõttu saatis kostja hagejale 11.10.2011.a. teatise, milles informeeris hagejat, et kui ta ei kõrvalda omapoolseid rikkumisi, siis pooltevaheline Müügiesindaja leping tuleb lugeda ülesöelduks 20 päeva möödumisel. Kostja tasaarvestas müügiesindaja lepingust tulenevad nõuded ning tegi 30.11.2011.a. selle alusel lõpliku ülekande ülekanne summas 11 860 eurot. Ülekande selgituses olid esitatud tasaarvestuse positsioonid. Tasaarvestuse manifisteerimiseks kirjutas ning allkirjastas kostja ka vastava teatise, kuid sekretäri eksituse tõttu ei läinud see posti. Kuna formaalset tasaarvestusavaldust ei ole hageja kätte saanud, siis esitab kostja selle hagejale käesoleva tsiviilkohtumenetluse raames. Kostja esitas 12.01.2013.a. menetlusdokumendis leppetrahvi mõistliku suuruseni vähendamise taotluse. Juhul kui kohus asub seisukohale, et müügiesindaja lepingut rikkus mitte hageja vaid kostja ning et kehtiv on mitte kostja vaid hageja ülesütlemisavaldus, siis palub kostja vähendada leppetrahvi suurust mõistliku suuruseni kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja hinnangul oli hageja teadlik, mis põhjustel peatas kostja lepingujärgsete tasude maksmise ning poolte vahel käisid läbirääkimised. Läbirääkimiste ajal initsieeris hageja ülesütlemist eesmärgiga saada kostjalt kätte rohkem raha ning pretendeerida ka leppetrahvile. Hageja sai võrreldes oma panusega igakuiselt ebaproportsionaalselt kõrge summa – 7 500 eurot kuus. Oma tegevusega seoses ei kulutanud hageja oma inventari ega kandnud muid kulusid. Kostja võimaldas hagejal töötada samaaegselt ühe suure Saksa mööblitootja agendina. Enamuse ajast oli hageja hõivatud Saksa suurfirma huvide esindamisega. Seega kostjaga lepingu lõppemisel sai hageja keskenduda oma suurkliendile ning eeldatavasti vahendada ka rohkem tehinguid. Hageja jaoks on nõutav leppetrahv hõlpsa lisatulu tähendusega, kostja jaoks on see majandusliku jätkusuutlikkuse küsimus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et AS F ja TR sõlmisid 01.05.2010.a. müügiesindaja lepingu, mille kohaselt hageja kohustus müügiesindajana korraldama äriühingu toodete müüki (t/l 8-13). Ka ei ole vaidlust selles, et kostja ei tasunud hagejale lepingus kokkulepitud summasid alates juunist 2011.a. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja andis 22.09.2011.a. kirjaga kostjale tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks, kostja omakorda andis hagejale tähtaja rikkumise kõrvaldamiseks 11.10.2011.a. (t/l 20-21, 22-23). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5.Poolte vahel on vaidlus selles, kumb lepingupool on lepingut rikkunud ning kelle lepingu ülesütlemine on kehtiv. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud lepingut sellega, et ei ole alates juunist 2011.a. tasunud hagejale lepingus kokkulepitud igakuist tasu. Kostja leiab, et hageja on lepingut rikkunud sellega, et ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, edendanud müüki, leidnud kliente ega esitanud aruandlust. Mõlemad pooled on lepingu teisele poolele üles öelnud.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 670 lg 1 järgi agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel.
7.Seega vajab lepingu erakorraline ülesütlemine eraldi ülesütlemise põhjust. Mõjuvaks põhjuseks loetakse üldjuhul lepingu rikkumist. Kui mõjuvaks põhjuseks oli lepingu oluline rikkumine, ei pea küll järgima etteteatamistähtaega kuid kestuslepingu võib üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Müügilepingu p. 7.1 kohaselt on äriühingul õigus lõpetada leping ennetähtaegselt siis kui esindaja rikub aineesinduse nõuet, esindaja rikub äriühingu hinnakujunduspoliitikat või alustab läbirääkimisi klientidega, kelle kohta ta pole saanud äriühingult eelnevat nõusolekut või rikub muid lepingus sätestatud kohustusi, mis mõjutab negatiivselt äriühingu tulemusi. Lepingu p 7.2 järgi on esindajal õigus lõpetada ennetähtaegselt kui äriühing ei tasu esindajale käesoleva lepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu, äriühing ei toeta esindaja tegevust territooriumil ega edasta talle vajalikke hinnakirju, CD plaate või turundusmaterjale või äriühingu tooted ei vasta territooriumil nõutavatele kvaliteedi või sobivusstandarditele. Lepingu p 7.3 on pooled kokku leppinud selles, et lepingu punktides 7.1 ja 7.2 kirjeldatud juhul on poolel õigus lõpetada leping üksnes pärast seda, kui ta on andnud teisele poolele vähemalt 20 päeva aega rikkumise kõrvaldamiseks ning teine pool pole rikkumist lõpetanud (t/l 13).
8.Järgnevalt kohus kontrollib, kas pooltel esinesid mõjuvad põhjused lepingu ülesütlemiseks. Hageja on müügilepingu pärast rikkumise kõrvaldamiseks antud 20-päevase tähtaja möödumist ülesöelnud 27.10.2011.a. põhjusel, et kostja ei ole hagejale maksnud käesoleva lepingu alusel maksmisele kuuluvat tasu ega kõrvaldanud rikkumist ka täiendava tähtaja möödumisel (t/l 26-30). Lepingu p 1.4 leppisid pooled kokku, et esindajale tasutakse tema
poolt osundatud teenuste eest fikseeritud igakuist tasu summas 7 500 eurot kuus. Sõltumata käesolevast tingimusest nõustub esindaja, et esimese kuue kuu jooksul on igakuise teenuse tasu suuruseks 3 000 eurot (t/l 8, 11).
9.VÕS § 101 lg 1 p 2 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
10.Kohtu hinnangul on hagejapoolne lepingu ülesütlemine toimunud õiguspäraselt. Kostja on raha maksmisest keeldumisel tuginenud sellele, et hageja on olnud passiivne, ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, edendanud müüki, leidnud kliente ega esitanud aruandlust. Ka on kostja menetluses korduvalt esitanud väiteid, et hageja ei täitnud oma lepingus p 5 5 tulenevat aruandluskohustust ega esitanud kostjale ühtegi aruannet. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Hageja on kohtule esitanud erinevaid kostjale esitatud aruandeid ja kohtumiste memosid, millest nähtub, et hageja kohtus müügilepingu täitmiseks erinevate klientidega ning pidas nendega läbirääkimisi (t/l 84-175, 210-269). Ka kinnitavad kohtule esitatud e-kirjad ja aruanded, et kostjale on aruandeid ja memosid esitatud ning kostja on need ka kätte saanud. Kohus ei saa eeltoodud aruannetest tulenevalt nõustuda kostja seisukohtadega, et hageja oli passiivne ega teinud midagi klientide saamiseks ja hoidmiseks. Kostja vastuväited selle kohta, et viidatud kliendid ei ole hageja poolt leitud kontaktid ei oma antud asjas tähendust.
11.Lisaks märgib kohus, et lepingust ei tulene, et hagejale igakuise tasu maksmise kohustus oleks seatud sõltuvusse hageja tulemustest. Lisaks fikseeritud tasu suurusele on pooled kokku leppinud, et esindajale makstakse tema poolt osutatud teenuste eest täiendavat tasu vastavalt äriühingu ja esindaja vahel aeg-ajalt kirjalikus vormis käesoleva lepingu lisana sõlmitavatele vastastikustele kokkulepetele. Täiendavat tasu makstakse kord aastas 6 nädala jooksul pärast äriühingu majandusaasta lõppemist, lähtudes äriühingu ja sellega seotud ühingute käibest territooriumil, ent seda tingimusel, et äriühing ja esindaja lepivad kokku graafikus, mille alusel pärast seda, kui äriühingu käive territooriumil on ületanud 10 miljonit eurot tasutakse osa täiendavast tasust ettemaksuna. Seega saab vastavalt kostja rahulolule hageja tööga ja müügitulemustele maksta hagejale täiendavat tasu. Fikseeritud kuutasu osas ei ole pooled kokku leppinud mingeid piiranguid ega lisatingimusi.
12.Ka ei ole kostja esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejale esitanud konkreetseid kavasid või tingimusi müügi arendamise osas. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokkuleppinud hagejalt eeldatud mõõdetavates müüginumbrites. Ka ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et hagejale tasu maksmise eeltingimus oleks kindla arvu uute klientide juurde toomine või võlgnevuste sissenõudmise tulemuslikkus. Kohus märgib ka, et lepingu p 3.3 järgi on esindaja kohustuseks muuhulgas pärast äriühingult vastava nõude saamist kaupade eest tasumata summade sissenõudmise aitamine (t/l 9, 12). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks vastava nõudega hageja poole pöördunud ja hageja ei oleks asunud võlgade sissenõudmisega tegelema. Samas on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et ta on pöördunud võlgnike poole, kuid võlgnevus on tekkinud kostja enda tegevuse tagajärjel või pole võlgnevust olnudki (t/l 93, 94).
13.Kostja on tuginenud ka sellele, et koostöö kestel vähenes kostja müük ning kostja kaotas kaks juba olemasolevat klienti. Kohus leiab, et kostja ei ole millegagi põhistanud, et väidetud
klientide kaotus või müüginumbrite vähenemine oleks hageja tegevuse või tegevusetuse tagajärg, seega oleks hagejale lepingu rikkumisena etteheidetav tegu. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastav väide asjakohane ega ka tõendamist leidnud. Kuigi kostja on tuginenud sellele, et kliendi esindaja palus hageja välja vahetada vaevalise ning üleoleva suhtlusstiili tõttu, ei ole kostja selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus on pooltele selgitanud tõendamise ja tõendite esitamise kohustust sealhulgas TsMS § 5, § 230 ja § 231 sätteid nii oma 28.05.2011.a. kohtumääruses (t/l 71) kui ka 05.12.2012.a. kohtuistungil (t/l 201).
14.Vaidlust ei ole käesoleval juhul selles, et kostja ei maksnud hagejale tasu alates juunist 2011.a. ning hageja pöördus pretensiooniga kostja poole (t/l 20, 21). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks enne tasu maksmise lõpetamist kirjalikus vormis teinud hagejale etteheiteid vähese tulemlikkuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja selline käitumine kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 1 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Seega on mõistlik teise lepingupoole tähelepanu juhtimine temapoolsetele kohustuste rikkumistele või vähesele panusele lepingu täitmisel. Kui kostjal oli hagejale pretensioone lepingu täitmisel, oleks kostja pidanud seda õigeaegselt ka väljendama. Antud juhul kostja nimetatud viisil käitunud ei ole.
15.Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks enne tasu maksmise katkestamist pöördunud hageja poole konkreetsete etteheidetega tema väidetava passiivsuse tõttu. Kostja on kohtule esitanud 25.09.2011.a. kostja seadusliku esindaja e-kirja hagejale, milles kostja viitab, et ta oli hagejale juunis rääkinud, et tema hinnangul ei saa kostja vajalikku impulssi ning selgitas, et ta ei saa hagejale maksta täistasu olukorras, kus nad ei saa mingit tulemust (t/l 278, 279). Samas on see vastus hageja pöördumisele, milles hageja andis kostjale tähtaja 20 päeva kostjapoolse lepingu rikkumise kõrvaldamiseks. Seega on etteheited esitatud tagantjärele. Kohtu hinnangul ei ole piisav väidetav juunikuine kostja suuline tähelepanu juhtimine hageja vähestele tulemustele müügitöös, et keelduda sellel alusel lepingus kokkulepitud omapoolsete kohustuste täitmisest.
16.Ka kostja 11.10.2011.a. kirjas hagejale viitab kostja seaduslik esindaja sellele, et on 28. juuni suulisel kohtumisel teatanud hagejale, et saaks jätkata lepingu täitmist väiksema tasu eest, kuna lepingu täitmist pole toimunud (t/l 22, 23). Samas jättis kostja hageja poolt esitatud arved täies mahus tasumata nelja kuu vältel ega maksnud hagejale tasu ka osas, mis tema hinnangul oleks kuulunud tasumisele. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kostja ei nõustunud tasu maksmisega kokku lepitud summas, pidades seda ebamõistlikuks võrreldes hageja panusega, oli kostjal võimalus juba juunis anda hagejale tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks ning selle rikkumise kõrvaldamata jätmisel leping ka üles öelda. Kostja seda teinud ei ole, vaid on asunud tagantjärele õigustama omapoolsete kohustuste mittetäitmist.
17.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja on lepingu kostjale õiguspäraselt üles öelnud, kuivõrd lepingu ülesütlemiseks on täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ega ole rikkumist talle antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldanud. Seega on leping lõppenud 27.10.2011.a. hagejapoolse ülesütlemise tulemusena. Kostja poolt esiletoodud väited hagejapoolsetele rikkumistele ei ole tõendamist leidnud.
18.VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt arvete nr 11/0705, 11/0805, 11/0901, 111001
ja 11/1002 tasumist. Viidatud arvete sisuks on igakuine lepingutasu a 7 500 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summad tuleb kostjalt välja mõista.
19.Hageja nõuab kostjalt ka arve nr 11/0702 summas 501,30 eurot tasumist. Arve sisuks on hageja poolt lepingu täitmisel kostja eest tasutud arvete maksumus. Hageja on kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et hageja on kostja huvides kulusid kandnud (t/l 183-197). Ka leiab hageja poolt esitatud e-kirjadest kinnitust, et kostja esindaja on kulutused heaks kiitnud (t/l 186-187,193-194). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja kuluarvetele esitanud ei ole, seega tuleb hageja nõue ka selles osas rahuldada.
20.Hageja on lisaks põhivõlgnevuse sissenõudmisele esitanud kohtule nõude kostjalt leppetrahvi summas 15 000 eurot ning viivisvõlgnevuse 08.02.2012.a. seisuga summas 890,83 eurot sissenõudmiseks. Samuti taotleb hageja kostjalt TsMS § 367 alusel viiviste väljamõistmist. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p 7.4 järgi on lepingu lõpetamisel punkti 7.3 alusel rikkunud pool kohustatud tasuma teisele poolele leppetrahvi, mille suurus on 15 000 eurot (t/l 10, 13). VÕS § 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine.
21.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab leppetrahvi vähendamise lepingupoolte huve kaaludes. Nagu nähtub normi sõnastusest, on tegemist lahtise loeteluga. Võlaõigusseadus ei sea piiranguid kohtule, milliste asjaoludega võib kohus leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada. Kohus leiab, et kostja nõue leppetrahvi vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostjale esitatud pretensioonis on hageja selgelt väljendanud kavatsust tasu maksmisega viivitamisel rakendada viivisintressi ja leppetrahvi nõuet. Seega on hageja kostjat sanktsioonide rakendamisest mõistliku aja jooksul teavitanud.
22.Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on leppetrahvi summas kokku leppinud enda äritegevusest tulenevalt ning nimetatud summa 15 000 eurot ei ole ebamõistlikult suur summa arvestades, et leppetrahvi suuruseks on kahe kuu lepingutasu. Leppetrahv kahe kuu lepingutasu ulatuses on tavapärane suurus. Kohus leiab, et kostja esiletoodud väited leppetrahvi vähendamiseks ei ole asjakohased. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja oli teadlik lepingujärgsete tasude mittemaksmise põhjustest ning et poolte vahel käisid läbirääkimised. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hagejale teinud etteheiteid juba enne tasude maksmise lõpetamist või poolte vahel toimusid läbirääkimised lepingutasu suuruse vähendamiseks. Kõik etteheited või viited väidetavatele etteheidetele on esile toodud tagantjärele, siis kui hageja oli juba kostjale andnud täiendava tähtaja rikkumiste kõrvaldamiseks. Kostja viited hageja väidetavale pahatahtlikkusele ei ole seega kinnitust leidnud.
23.Ka oli kostja müügilepingut sõlmides teadlik, et hageja esindab ka teist mööblitootjat ja andis sellele oma heakskiidu, et hageja vastavaid kohustusi täidab (t/l 8, 11). Etteheited selle kohta, et hagejal puudus oma meiliserver ja domeen ning kostja oli sunnitud hagejale tegema oma meiliserveris e-posti aadressi on kohtu hinnangul samuti põhjendamatud. Kuivõrd hageja esindas müügitehingutes kostjat, oli loomulik, et ta tegi seda kostjaga seotud e-posti aadressilt. Oma võimalike makseraskuste kohta kostja ühtegi tõendit kohtule esitanud ei ole.
Kostja väited leppetrahvi ebamõistliku suuruse kohta ei ole leidnud tõendamist.
24.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on kohustusi rikkunud, tuleb kostjalt viivis välja mõista.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 36 829,30 eurot, millest võlgnevus 20 938,47 eurot (34 251,30 eurot - 13 312,83 eurot s.o. kostja poolt varem tasutud summa), leppetrahv summas 15 000 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 890,83 eurot. Samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 367 hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 35 938,47 eurot alates 09.02.2012.a. kuni põhinõude täitmiseni kuid mitte üle põhivõlgnevuse VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 35 938,47 eurot. Menetluskulude jaotamine
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagi rahuldab tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
29.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.