Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. märts 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-49948
Tsiviilasi
Abi Kapital Grupp OÜ hagi Reimo Luksepa vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
307,41 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Reimo Luksepa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Reimo Luksepp (ik: XXX) Vastustaja (hageja) – Abi Kapital Grupp OÜ (rk: 11308362), esindaja Margus Rebane Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Reimo Luksepa kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Abi Kapital Grupp OÜ esitas 18.10.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Reimo Luksepalt võlgnevuse 374,01 eurot saamiseks. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite. Maakohus lõpetas 18.01.2012 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Abi Kapital Grupp OÜ palus 09.02.2012 maakohtule R. Luksepa vastu esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 307,41 eurot ja viivis 7% põhivõlast aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Erahariduskeskus 14.07.2006 õppelepingu nr tar-0691/2006, mille alusel asus kostja õppima infotehnoloogia erialale. Kostja kohustus osalema õppes ning tasuma iga-aastast õppemaksu. Lepingu p 3.4 järgi kohustus kostja tasuma iga õppeaasta alguses õppeaasta alustamise tasu. 11.07.2008 esitas AS Erahariduskeskus kostjale arve summas 274,82 eurot õppeaasta alustamise eest. Arve tasumise tähtaeg oli 10.09.2008. Kostja ei ole arvet tasunud. 01.10.2008 esitas AS Erahariduskeskus kostjale arve õppeaasta osamakse eest summas 958,67 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 10.10.2008. Arvest on tasumata 32,59 eurot. AS Erahariduskeskus eksmatrikuleeris kostja 19.11.2010 käskkirjaga õppemaksu tasumata jätmise tõttu. AS Erahariduskeskus ja hageja sõlmisid 03.02.2010 nõuete loovutamise raamlepingu nr 1002/18. Vastavalt raamlepingule loovutas AS Erahariduskeskus 26.04.2011 nõude kostja vastu hagejale. Hageja teavitas kostjat võlgnevusest ning nõudis võlgnevuse tasumist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõude loovutamist toimunud ja kostja ei ole nõude loovutamise teadet saanud. Hagi aegus 01.01.2012. Kuigi õppeleping nr tar-0691 ei ole seotud 2008/2009 õppeaastaga, pidanuks analoogia alusel 2008/2009 õppeaasta eest tasumise tähtajad olema järgmised: õppeaasta alustamise tasu
31.augustiks 2008. a 3000 krooni, õppemaks 10. oktoobriks 2008. a 14 000 krooni ja õppemaks 10. märtsiks 2009. a 6000 krooni. Hagile lisatud arvete kohaselt oli õppeaasta alustamise tasu 4300 krooni maksetähtajaga 10.09.2008 ja õppeaasta osamaks 15 000 krooni maksetähtajaga 10.10.2008. Õppeaasta alustamise tasus 2008/2009 õppeaastaks ning õppemaksu asemel õppeaasta osamaksu kehtestamises ja maksete suuruses ei ole kokku lepitud. Samuti ei ole kokku lepitud, et õppeleping kehtib ka 2008/2009 õppeaasta osas. Arvete kuupäevad viitavad, et arvete aluseks ei ole õppeleping nr tar-0691. Seega esitatud arvetel puudub alus. Kostja ei jätkanud 2008/2009 õppeaastal õpinguid ega sooritanud arvestust aines „Klienditeeninduse alused“. Kostja ei soovinud tervislikel põhjustel 2008/2009 õppeaastast õpinguid jätkata, kuid tulles vastu õppekeskuse soovile, esitas ta 07.11.2008 avalduse akadeemilisele puhkusele alates 15.11.2008.
03.07.2012 tegi kohus vaheotsuse, millega jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõudele rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. oktoobri 2012 otsusega hagi ning mõistis välja R. Luksepalt põhinõude 307,41 eurot ja viivise 4. oktoobri 2012 seisuga 87,31 eurot, kokku 394,72 eurot, ning alates 5. oktoobrist 2012 viivise 7% aastas põhinõudelt (summalt 307,41 eurot) kuni põhinõude täieliku täitmiseni Abi Kapital Grupp OÜ kasuks. Poolte menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 14.07.2006 sõlmitud õppelepingust nr tar-0691/2006. Lepingu järgi on õppe maht 120 ainepunkti, mis jaotuvad kuuele õppesemestrile. See tähendab, et vastavalt lepingule oli õpingute aeg kolm aastat. Lepingu p 3.4 kohaselt pidi üliõpilane alates teisest õppeaastast tasuma iga õppeaasta alguses hiljemalt jooksva aasta 31. augustiks õppeaasta alustamise tasu 3000 krooni. AS Erahariduskeskus nõude loovutamise teatega (tl 51) ja väljavõttega nõuete loovutamise raamlepingust nr 1002/18 (tl 22-23) luges kohus tõendatuks, et AS Erahariduskeskus loovutas nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud 2008/2009 õppeaasta alustamise tasu (arve nr 200805842 summas 274,82 eurot, tl 17) ja õppeaasta osamakset ühe ainepunkti ulatuses (arve nr 200809630 summas 958,67 eurot, tasumata 32,59 euro ulatuses, tl 18). Kostja esitas avalduse akadeemilisele puhkusele lubamiseks 07.11.2008 (tl 110). 16.11.2010 e-kirjas kinnitas kostja, et tal pole võimalik õpinguid jätkata (tl 111). Kostja eksmatrikuleeriti 19.11.2010 käskkirjaga nr õ671-MK (tl 19). Kostja ei ole tõendanud, et ta katkestas õpingud enne 2008/2009 õppeaasta algust. Seega tekkis tal vastavalt õppelepingu nr tar-0691/2006 p-le 3.4 kohustus tasuda õppeaasta alustamise tasu. Vastavalt AS Erahariduskeskus nõukogu 21.04.2008 koosoleku protokolli lisale 6 oli õppeaastal 2008/2009 õppeaasta alustamise tasu infotehnoloogia üliõpilasele 4300 krooni, s.o 274,82 eurot. Vastavalt akadeemilisele õiendile ja e-matrikli väljavõttele läbis kostja 09.10.2008 aine „Klienditeeninduse alused“ mahuga 1 ainepunkt (tl 106-109). Kohtul puudub alus kahelda nendes tõendites esitatud teabe ehtsuses. Aine „Klienditeeninduse alused“ olemasolu kostja matriklis tähendab ainele registreerumist. Kui kostjal ei olnud tervisliku seisundi tõttu võimalik ainel osaleda, oleks ta pidanud sellest kooli teavitama. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks aine õppimisest tervislikel põhjustel loobunud või katkestanud õpingud enne õppeaasta algust. Kostja esitatud tõenditest tema tervisliku seisundi kohta ei nähtu, et kostja tervislik seisund oleks takistanud tal koolile õppe katkestamise avalduse esitamist enne 2008/2009 õppeaasta algust. Kuna aine „Klienditeeninduse alused“ 2008/2009 õppeaastal sisaldub kostja matriklis, siis olenemata aines saadud tulemusest, tuleb kostjal selle aine õppimise eest hagejale tasuda. Vastavalt AS Erahariduskeskus nõukogu 21.04.2008 koosoleku protokolli lisa 6 p-le 7 pidi 2006/2007 õpinguid alustanud üliõpilane tasuma ühe ainepunkti eest 510 krooni, s.o 32,59 eurot. Õppelepingu üldtingimuste p 4.9 kohaselt kohustus üliõpilane maksma tähtaegselt tasumata õppemaksult ja muude lepingujärgsetelt maksetelt viivitusintressi 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on täidetud. Järelikult on viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel põhjendatud.
Viivis arve nr 200805842 summas 274,82 eurot tasumisega viivitamise eest alates 11.09.2008 kuni otsuse tegemiseni on 78,23 eurot ja arve nr 200809630 summas 32,59 eurot tasumisega viivitamise eest alates 11.10.2008 kuni otsuse tegemiseni 9,08 eurot, kokku 87,31 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista põhinõue 274,82 + 32,59 = 307,41 eurot, viivis 04.10.2012 seisuga 87,31 eurot ja alates 05.10.2012 viivis 7% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Luksepp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 4. oktoobri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Abi Kapital Grupp OÜ hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid valesti ja ei võtnud seisukohta kõigi hageja esitatud tõendite ning nende suhtes kostja poolt esitatud vastuväidete osas. Kohus luges vääralt nõude loovutamise tõendatuks nõude loovutamise teatega ja väljavõttega nõuete loovutamise raamlepingust nr 1002/18. Kostjale ei edastatud AS Erahariduskeskus 26.04.2011 nõude loovutamise teadet ning kohtule ei ole tõendatud selle edastamist. Teatele alla kirjutanud Tauno Õunapuu ei omanud AS Erahariduskeskus iseseisvat esindusõigust. Äriregistri andmetel on AS-i Erahariduskeskus õigus esindada kahel juhatuse liikmel ühiselt. Teate fiktiivsusele osundab ka asjaolu, et teate väljastamise kuupäeval, 26.04.2011, ei olnud äriregistri andmetel hageja aadressiks teates märgitud Kaupmehe 6-41. Väljavõte 03.02.2010 nõuete loovutamise raamlepingust ei sisalda nõuet kostja vastu. Kohus jättis tähelepanuta ka hageja prokuristi Timm Ritari 15.11.2011 kinnituse (tl 43), et AS Erahariduskeskus ei ole nõudest loobunud ehk seda ka loovutanud. Lisaks on võlanõuete üleandmise akt (tl 24) koostatud 26.04.2011, kuid kohtule esitatud väljavõtte õigsust on tõestanud Martin Meier 08.02.2011 ehk ca 2,5 kuud enne dokumendi loomist (?!). Seega on dokument fiktiivne ja nõude üleandmine ei saanud selle dokumendi alusel toimuda; 2) palus kostja kohtul kontrollida Margus Rebase volitusi hageja esindajana. M. Rebane kinnitas 16.05.2012 istungil, et „olen Vulpinus Õigusbüroo ainuke juhatuse liige ja omanik. Siin menetluses olen volitatud esindajana“, kuigi Vulpinus Õigusbüroo ei ole menetlusosaline. Kohus lubas ilma õigusnormile tuginemata M. Rebasel hagejat menetluses esindada, lähtudes volikirja sisust ja hagiavalduse allkirjastamise vormist. Samuti ei ole praeguseni TsMS § 226 lg 3 kohast menetlusosalise heakskiitu; 3) ei olnud õppekeskusel nõuet kostja vastu. Kostja ei alustanud ega jätkanud 2008/2009 õppeaastal õpinguid. Kostja esitas 2007/2008 õppeaasta lõpus (2008 mai lõpus) AS Erahariduskeskus Tartu õppekeskusele avalduse (teate) tervislikel põhjustel edasisest õppetööst loobumise kohta (15.06.2012 istungi protokolli lk 3). Vastavalt õppekeskuse soovile ja soovitustele esitas kostja 15.11.2008 ka avalduse akadeemilisele puhkusele lubamiseks alates 02.12.2008 kuni 02.12.2009. Kohtu etteheide, et kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks aine õppimisest tervislikel põhjustel loobunud või katkestanud õpingud enne 2008/2009 õppeaasta algust, on kohatu. Konkreetseid tervislikke põhjuseid ei olnud võimalik tõendada enne, kui olid sooritatud põhjalikud meditsiinilised uuringud. Uuringute põhjal selgus, et haiguse sümptomid ilmnesid varem uuringutest. Õpingute katkestamise tingisid juba 2007/2008 õppeaasta lõpupoole kostja haiguse primaarsed avaldused XXX, mille tagajärjel õppeedukus kõikus ja langes järsult õppeaasta lõpus. Haiguse iseloomu ja jätkumise kohta esitab apellant 19.10.2012 XXX teatise. Kostja ütlusega koos teiste tõenditega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja katkestas õpingud enne 2008/2009 õppeaasta algust. Kostja lähtus hea usu põhimõttest. Kuna akadeemilise puhkuse avaldusele ei järgnenud õppekeskuse poolt mitte mingisuguseid akadeemilist puhkust puudutavaid teateid,
siis sai kostja sellega õigustatud ootuse kohase kinnituse, et õppekeskusele mais 2008 esitatud õppest loobumise avaldus oli arusaadav, vastuvõetav ja piisav. Õppekeskus esitas alles novembris 2010 (s.o 2,5 aastat pärast õppest loobumise teadet ja kaks aastat pärast akadeemilise puhkuse avalduse esitamist) kostjale nõude õpinguid jätkata. Kostja ei pidanud seda tervislikel põhjustel võimalikuks, millest teatas 16.11.2010 e-kirjaga; 4) ei ole hageja esitatud väidetavalt kostja avalduse alusel 31.05.2012 õppekorralduse spetsialisti Liina Oja poolt koostatud allkirjastamata AS Erahariduskeskus Ettevõtluskõrgkooli Mainor akadeemiline õiend nr 10.4.1/584 tõene, kuna kostja ei ole sooritanud 09.10.2008 aines „Klienditeeninduse alused“ arvestust ega avaldanud soovi akadeemilise õiendi saamiseks; 5) põhjendas kostja 15.06.2012 kirjalikes selgitustes, miks tõenditena esitatud arved on fiktiivsed. Arvete fiktiivsust kinnitab hageja ise sellega, et esitas 31.05.2012 kaks 2008. a kuupäevadega arvet parandatud kujul ja lisaks esmakordselt ka 2008. a kreeditarve; 6) ei ole vastavalt 14.07.2006 õppelepingule nr tar-0691/2006 õppemaksude sissenõutavus seotud arve esitamisega ega õppemakse reguleeritud korduva perioodilise kohustusena. 14.07.2006 sõlmitud õppelepingust lähtudes on nõuded sissenõutavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 alusel alates 14.07.2006 ja aegumistähtaeg on 31.12.2009. Seega on nõue aegunud ning kostja taotleb aegumise kohaldamist.
5.Abi Kapital Grupp OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas hageja nõude loovutamise tõendamiseks nõude loovutamise teate, millega AS Erahariduskeskus on kinnitanud nõude loovutamist hagejale. Lisaks esitas hageja ka muid tõendeid nõude loovutamise kohta, kuigi nõude loovutamise tõendamiseks on vastavalt VÕS §-le 170 piisav ka üksnes võlgnikule esitatud teade. Seega on nõude loovutamine tõendatud endise võlausaldaja (AS Erahariduskeskus) poolt vastava teatise väljastamisega; 2) kontrollis kohus kohtuistungil hageja lepingulise esindaja volitusi. Volitused on tõendatud hagiavaldusele lisatud volikirjaga; 3) on kostja väited AS-ga Erahariduskeskus sõlmitud lepingu lõpetamise kohta 2008. a tõendamata ja vastuolulised. Kostja 07.11.2008 avaldusega, millega kostja soovis minna akadeemilisele puhkusele alates 15.11.2008, on ümber lükatud väide, et kostja oli lepingu enne 2008/2009 õppeaasta algust lõpetanud. 16.11.2010 e-kirjas teatas kostja esmakordselt, et ei soovi õpinguid jätkata. AS Erahariduskeskus käsitles nimetatud e-kirja kui lepingu lõpetamise soovi ja 19.11.2010 käskkirjaga kostja eksmatrikuleeriti. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostja lõpetas või soovis lõpetada lepingut kostja viidatud ajal, ei ole esitatud; 4) ei ole nõue aegunud. Kostja leidis varasemalt, et hageja nõudeõigus aegus 01.01.2012. Selles osas võttis kohus seisukoha 03.07.2012 vaheotsuses, leides, et nõue ei ole aegunud. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et nõue aegus 31.12.2009, kuid ei selgita oma väidet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4.oktoobri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
7.1.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et nõude loovutamine Erahariduskeskuse AS-lt hagejale ei ole tõendatud. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 esimesele lausele võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega ei ole nõude loovutamiseks vajalik võlgniku nõusolek ning nõude loovutamisest ei tule ka võlgnikule teatada. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on 21.04.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-05 asunud seisukohale, et VÕS § 170 eesmärgiks on võlgniku kaitse. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta kohustuse täita uuele võlausaldajale ning sel juhul ei saa senine võlausaldaja enam võlgniku vastu nõuet esitada. 26.04.2011 nõude loovutamise teade (t.l 51) tõendab, et senine võlausaldaja on võlgnikku nõude loovutamisest hagejale teatanud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta loovutamisteadet kätte saanud. Vastavalt VÕS §-le 172 võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Nimetatud sättes märgitu annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest nõude omandanud võlausaldajale, kui uus võlausaldaja ei esita talle loovutamisdokumenti või kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikule nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Vaidlusalusel juhul on võlgnik loovutamisteate saanud kätte vähemalt kohtumenetluse käigus ning seega isegi juhul, kui võlgnik 26.04.2011 teadet koheselt kätte ei saanud, ei riski võlgnik sellega, et kohustuse täitmine toimuks valele isikule. VÕS § 171 lg-s 1 sätestatu kohaselt on võlgnikul õigus esitada vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud T. Õunapuul, kes on allkirjastanud senise võlausaldaja nimel nõude loovutamise lepingu, võlanõuete üleandmise akti ja nõude loovutamise teate, iseseisvat esindusõigust, kuna AS-i Erahariduskeskust on õigus esindaja kahel juhatuse liikmel ühiselt. Apellandi selline väide on ebaõige. 25.01.2010 volikiri (t.l 50) tõendab, et AS-i Erahariduskeskus teine juhatuse liige K. Tuulik volitas T. Õunapuud esindama end tehingute tegemisel Abi Kapital Grupp OÜ-ga (hagejaga), sh sõlmima nõude loovutamise raamlepinguid, nõude üleandmise akte ja allkirjastama nõuete loovutamise teateid. Sellise sisuga volituse andmine on kooskõlas TsÜS §-s 122 ning TsÜS § 34 lg-s 2 märgituga ning kostja viide TsÜS § 31 lg-le 6 ei ole asjakohane. Hageja 15.11.2011 e-kiri (t.l 43) ei kinnita, et endine võlausaldaja poleks nõuet loovutanud. Apellandi vastupidine väide on ekslik. Apellandi seisukoht, et nõude loovutamise kehtetusele viitab nõude loovutamise teates (t.l 51) märgitud hageja ebaõige aadress (Kaupmehe 6 asemel märgitud Kaupmehe 6-41), ei ole põhjendatud. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (t.l 66) nähtuvalt oli hageja aadressiks
Kaupmehe 6-41 kuni 15.03.2010 ning Kaupmehe 6 alates 15.03.2010 ning asjaolust, et senine võlausaldaja märkis 26.04.2011 nõude loovutamise teatele hageja endise aadressi, ei saa järeldada loovutamise kehtetust. Võlanõuete üleandmise akti kehtetusele ei viita ka see apellandi väide, et nimetatud akti (t.l 24) väljavõtte õigsust on kinnitanud hageja juhatuse liige väidetavalt enne akti koostamist 08.02.2011. Nimetatud eksliku kuupäeva märkimise asjaolusid on selgitanud hageja esindaja maakohtu istungil (t.l 70 pöördel) ning ringkonnakohus peab neid selgitusi usutavaks (08.02.2012 asemel ekslikult märgitud 08.02.2011).
7.2.M. Rebase esindusõigus tulenes hageja 15.08.2011 antud volitusest (t.l 32) ning apellandi väide, et M. Rebasel puudus õigus esindada hagejat on põhjendamatu. Asjaolu, et hagiavaldusel (t.l 11) on hageja esindaja märkinud enda nime järel veel Vulpinus Õigusbüroo OÜ, ei tähenda, et menetlusosaline oleks Vulpinus Õigusbüroo OÜ, mitte Abi Kapital Grupp OÜ.
7.3.Ebaõige on ka see apellandi seisukoht, et nõude loovutajal polnud tema vastu nõuet, kuna ta katkestas õpingud juba enne 2008/2009 õppeaasta algust. Maakohus on apellandi nimetatud vastuväite kohta esitatud tõendeid õigesti hinnanud ning põhjendatult leidnud, et apellandi sellekohane seisukoht ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks. Kuna hageja on vastu vaielnud kostja seletusele (t.l 138), et kostja tegi 2008. a maikuus õppekeskusele avalduse õpingute lõpetamise kohta, siis on kostja sellekohane seletus paljasõnaline. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja 07.11.2008 ja 16.11.2010 avaldus ja e-kiri lükkavad kostja eelmärgitud seletuse ümber. Maakohus on põhjendatult leidnud, et akadeemiline õiend ja e-matrikli väljavõte tõendavad, et kostja on läbinud õppeaine „Klienditeeninduse alused“ mahuga 1 ainepunkt 2008/2009 õppeaastal. Apellandi väide, et nimetatud tõendid ei ole tõesed, on tõendamata.
7.4.Ebaõige on ka apellandi see väide, et esitatud arved (t.l 17, 18) on fiktiivsed. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja kohustus maksta õppeaasta alustamise tasu ja tasu ühe ainepunkti eest, ei tulene mitte arvetest, vaid õppelepingust nr tar-0691/2006 ja õppelepingu üldtingimustest.
7.5.Tartu Maakohtu 03.07.2012 jõustunud otsusega (t.l 141-143) jäeti kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Selles tulenevalt ei ole asjakohane apellandi apellatsioonkaebuses esitatud taotlus aegumise kohaldamiseks.
8.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud teatise oma tervisliku seisundi kohta.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.