lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-46547/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-46547/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1010
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 2-12-46547

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 21.03.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: IS hagi AK vastu võla nõudes Hagihind: 8 948,66 eurot Asja läbivaatamine: kirjalikus menetluses Hageja: IS(sünniaeg XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: advokaat Valeriy Gimaev (e-post [email protected]) Kostja: AK(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438 ja § 444 lg 1, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.IS hagis AK vastu: 1.1 Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista AK IS kasuks 8 388,79 eurot. 1.2 Välja mõista AK IS kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.11.2012 kuni põhinõude 7 669,40 eurot täieliku tasumiseni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta AK kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, kostja seisukohad ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõue Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7 669,40 eurot, viivise 719,39 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduses on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 103 lg 1, § 113 lg 1, § 94 lg 1 ja 2.
2.Kostja seisukohad Kostja võtab hagi põhivõlgnevuse osas õigeks. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele. Kostja soovib asja lahendada kompromissiga.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Pooled on andnud nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kirjalikult. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Hageja, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, ja kostja, Eesti Vabariigi kodanik, sõlmisid 11.08.2010 laenulepingu. Lepingus kohtualluvuse kokkulepe puudub. Kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 p 1, kuna kostja elukoht on Eestis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Laenulepingu p 4.5 sätestab, et kõiges ülejäänus, mis pole sätestatud käesoleva lepingu tingimustega, juhinduvad lepingupooled Venemaa Föderatsiooni kehtivatest õigusaktidest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kohus leiab, et p 4.5 ei ole tõlgendatav kokkuleppena lepingule kohalduva õiguse kohta, kuna see ei määra kindlaks lepingutingimustele kohaldatavat õigust. REÕS § 33 lg 1 alusel kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. REÕS § 33 lg 2 järgi eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kostja vastusest nähtuvalt oli 11.08.2010 laenulepingu sõlmimise eesmärgiks pooltevahelise muu võlakohustuse ümberkujundamine laenuks. Seega laenulepingu sõlmimisega ei tekkinud laenuandjal vaatamata lepingus sätestatule kohustust raha üle anda, kuid kostja võttis kohustuse 7 669,40 eurot määratud tähtajaks tagasi maksta. Vastavalt REÕS § 33 lg 6 mõttele tuleb hindamaks, millise riigiga on leping kõige tugevamalt seotud, kaaluda asjaolusid nende kogumis. Laenuleping on sõlmitud Tallinnas, vastavalt kostja vastusele sai ta hagejalt algselt raha, et viimasele osta kinnisvara Eestis. Hagiavaldus on esitatud Eesti õiguse alusel ning kostja ei ole Eesti õiguse kohaldamisele vastu vaielnud, millest nähtub poolte nõusolek asja lahendamiseks Eesti õiguse alusel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaidluse lahendamiseks tuleb kohaldada Eesti õigust. Kostja on õigeks võtnud, et võlgneb hagejale 7 669,40 eurot. Selles osas kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele.

Vastavalt täpsustatud viivisenõudele nõuab hageja 719,39 euro viivise väljamõistmist. Laenulepingu p 1.2 ja võlakirja kohaselt pidi kostja tagastama laenusumma 01.08.2011. Kostja väitel oli tal hageja esindajaga sõlmitud suuline kokkulepe võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks ning see tähtaeg ei ole veel saabunud. Selle asjaolu kinnitamiseks pole aga kostja ühtegi tõendit esitanud. Tuginedes laenulepingule ja võlakirjale asub kohus seisukohale, et võlasumma muutus sissenõutavaks 01.08.2011. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled ei vaidle, et kohustus on käesoleva ajani täitmata. Laenulepingu p 2.3 kohaselt juhul kui laenuvõtja ei tagasta laenusummat käesoleva lepinguga sätestatud tähtajaks, on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumist, mille suurus määratakse rahalise kohustuse täitmise päeva pangaintressi arvestusliku määraga. Hageja on viivisenõude esitanud VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel, mis on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada ka viivisenõude osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 719,39 eurot ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.4.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja