Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Sisulised asjaolud

Tsiviilasi nr 2-12-12453

Hageja Swedbank AS esitas kohtule hagi K.K.vastu 10.08 eurot nõudes (eelnes maksekäsukiirmenetlus). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.02.2009 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev 4797245002020097 krediidilimiidiga 6 000.00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 221012187619. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Lepingu alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 18. kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot intressi ulatuses. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu toodud maksekohustust. Kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 78.29 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. 05.09.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 10.08 EUR, mis on viivis. 26.11.2012 esitas kostja kohtule vastuse, milles märgib, et võtab hagi õigeks menetluskulud TsMS § 168 lg.6 alusel jätta hageja kanda.

ja palub

Kohtu põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega asjas kohtuistungit pidamata kooskõlas TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. Hagi on kostja poolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole omapoolsed rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt võlgnevus (viivised) 10.08 eurot. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et antud asjas ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et kostja tasus põhivõla ja osaliselt kõrvalnõude peale maksekäsu kiirmenetluse alustamist s.t. peale hagi esitamist. TsMS § 486 lg.1 p.1 ja 2 järgi makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses v. annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule , kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ja avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna kostja vaidles viivisele vastu andis ta sellega põhjuse ka hagejale hagi esitamiseks. Seega kostja väited, et ta võttis hagi kohe õigeks ja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, ei ole põhjendatud. Maksekäsu kiirmenetluses ei pea hageja esitama tõendeid ja kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse nõue on selgelt esitatud. Samuti on kohtumenetluse eelselt olnud hageja ja kostja vahel läbirääkimised võlgnevuse refinantseerimiseks , mille kohta hageja on esitanud e-kirjavahetuse perioodil juuni-august 2011.a. Seega kostja oli võlgnevusest teadlik ning tal oli võimalik võlgnevus enne hageja kohtusse pöördumist likvideerida. Kostja on vastuses hagile aga märkinud, et 08.09.2011.a. siirdus ta välismaale eesmärgiga reisida ja elada välisriigis. Seega kostja teades, et tal on 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-12-12453 võlgnevus hageja ees lahkus välismaale ilma võlgnevust tasumata v. esitamata hagejale täpsed andmed oma elu- v. asukoha kohta. Kui kostja seda ei teinud pani ta ennast ise olukorda, et ta ei ole kättesaadav ja talle pole võimalik dokumente ega teatisi edastada. Samuti kostja ei ole tõendanud, et hageja ei andnud talle nõudmisel teavet võlgnevuse suuruse kohta. Vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Esitatud tõenditest ja e-kirjavahetustest nähtub, et võlgnevuse tasumise osas on poolte vahel olnud kogu aeg vaidlus ja kostja on antud võlgnevuse osas hagi õigeks võtnud peale asja hagimenetlusse üleandmist ning hageja poolt hagi esitamist. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt peab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrama otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12.07 eurot, kokku 60.00 eurot kui vältimatud ja vajalikud kulutused nõude esitamisel ning menetlemisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.