Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse kostjate OÜ PD ja KAOÜ vastu kanalisatsioonidetööde tegemise kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustus OÜ PD töövõtulepingu nr. 10-2008 29.08.2008 p.2.1. järgi teostama ehitustöid kokku maksumusega 372 898 krooni. Töövõtja ei teinud ehitustöid valmis õigeaegselt. Töövõtulepingu p.5.2. kohaselt oli tööde tellijale üleandmise tähtaeg 03.11.2008. Sellest tähtajast töövõtja kinni ei pidanud. Tellija sai töövõtjalt arve ja sellega koos tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alles 11.12.2009, aktil puudus allkiri. Tellija teatas nende kättesaamisest 14.12.2009 mailiga, millega ta palus ka üle anda kõik Kesa tee 35-2 majaosa kasutusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid. Ka kinnistu müügilepingu p.3.5.kohaselt pidi müüja üle andma lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid- konkreetselt eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid. Kuna neid ei antud üle, ei saanud tellija taotleda ka kasutusluba ja seetõttu ka majaosa sihipäraselt kasutada. Kasutusloa jaoks vajalikud dokumendid saadi kätte alles veebruaris 2010, kuid seniajani on see saamata, sest lõpetamata on kanalisatsioonitööd ja majaosa kanalisatsioonitrassiga ühendamata. Töövõtja on seotud ka ehitustööde (kanalisatsioonitööde) lõpetamisega Kesa tee 35 majaosa objektil. Töövõtja oli see, kes müüs 14.08.2008 müügilepingu p.l alusel tellijale 1/2 suuruse mõttelise osa Harjumaal XXX asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Müügilepingu p.2.1. kohaselt müüja ja ostja leppisid kokku ka selles, et ostuhinnas sisaldub „kinnise majakarbi“, kõvakattega tee, pinnase tasandamise, vihmaveesüsteemi ja vihmaveedrenaaži maksumus ning vee-, kanalisatsiooni-, elektrivõrguga (16A) liitumine. Müügilepingu p.2.5.1 .kohaselt pidi müüja teostama elamus ehitustööd hiljemalt 31.10.2008 ja tasuma pidi tellija alles pärast tööde üleandmisevastuvõtmisakti allkirjastamist müüja ja ostja poolt ja müügilepingu p. 2.5.2. kohaselt samaks tähtajaks ka valduse üle andma. Müüja (töövõtja) neid kohustusi selleks tähtajaks ei täitnud. Et täita ka kohustus kanalisatsioonitööde osas, sõlmiti töövõtja ettepanekul 19.11.2009 kolmepoolne kokkulepe OÜ PD, KAOÜ ja JS ́e vahel. Tellija JS kohustus p.l kohaselt tasuma KAOÜ-le töövõtja OÜ PD võlad 109 648 krooni selliselt, et 60 000 krooni oleks tasutud hiljemalt 23.11.2009 ja 49 648 krooni 3 tööpäeva jooksul alates kanalisatsioonitööde lõpetamisest. JS täitis oma kohustuse ja tasus õigeaegselt 60 000 krooni, kuid KAOÜ jättis omapoolsed kohustused kanalisatsiooniga ühendamise osas täitmata. Tellija JS esindaja pöördus kirjaga KAOÜ poole selgituse saamiseks, et miks kokkulepet ei täideta, kuid heauskset ja põhjendatud vastust ta ei saanud. 03.03.2010 kirjas leidis ta, et kuna ta ei ole töövõtulepingu nr. 10-2008 osapool, siis ei saavat ta anda vastuseid. Edasisest kirja sõnastusest võis aru saada, et KAOÜ polnud üldse huvitatud kanalisatsioonitööde tegemisest, sest tõlgendas kokkuleppe p.2 selliselt, et pooled leppisid kokku tööde teostamiseks kuluvas ajas, mitte tööde teostamise tähtajas, kuna talv seadis piirangud ja talv, keskmise temperatuuriga 15 kraadi külma ületavat kordades tööde jaoks lubatut. KAOÜ seisukohad olid otsitud ja väärad, sest kui tellija esindaja pöördus Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi poole märtsis 2010, selgus, et keskmine talve

õhutemperatuur oli -7,5 kraadi. Ilma Instituudi poole pöördumatagi on selge, et talve õhutemperatuur ei saanud olla keskmiselt -15 kraadi. KAOÜ väitel on ta nüüd kanalisatsioonitrassil tööd teinud, kuid süsteem on endiselt majaga ühendamata Hageja on korduvalt pöördunud teise kokkuleppe poole, et tööd saaks teostatud, kuid tulemusi see andnud pole. Ka OÜ PD ei lahendanud probleemi- ta leidis, et tööd peab teostama KAOÜ ja lubas ainult käendada KAOÜ kohustust, kui saab 40 000 krooni. Kuid see poleks taganud seda, et KAOÜ oleks kohustuse täitnud. Hageja ja PDOÜ on kokku leppinud, et hagejal jääb tasuda talle ehitustööde eest nimetatud summa, kui kanalisatsioonitööd kolmepoolse kokkuleppe alusel on täidetud. Hageja leiab, et ei ole välistatud, et kostja OÜ PD peab selle kohustuse täitma. Isik vastutab teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kui üks isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks selle kohustuse täitmise tõttu. Hageja ei ole saanud kostjapoolse kohustuse mittetäitmise tõttu alates 04.11.2008 kuni seniajani kasutada oma Kesa tee 35-2 korterit ja on sunnitud üürima korterit Tallinnas asukohaga Mahtra tn. 50-12 Tallinnas üüriga kuus 3 000 krooni. Vastavalt töövõtulepingu nr. 10-2008 p.6.3. peab kostja tasuma hagejale viivist 105 krooni teostamata tööde maksumusest alates 03.11.2008. Hageja tasaarvestab viivise ja kahju hüvitamise nõude 45 000 krooni ulatuses kokkuleppel kostjaga OÜ PD ja seega jääb tasuda 40 000 krooni, mis tasutakse kanalisatsioonitööde lõpetamisel. Samas vastutab ka kostja KAOÜ edasi kanalisatsioonitööde eest, kuna ta pole neid lõpetanud. Ta on nende tööde eest juba saanud 60 000 krooni ja kolmepoolse kokkuleppe järgi saab veel 49 648 krooni 3 tööpäeva jooksul alates kanalisatsioonitööde lõpetamisest. 25.02.2011 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kolmepoolse kokkuleppe osapool OÜ KA ise on mõistnud kolmepoolse kokkuleppe p.2 täpselt samuti nagu teised osapooled. Ta on oma 03.03.2010 vastuses hageja esindaja Enno Oidermaa ́le teatanud, et 19.11.2009 allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppe raames oli KAOÜ kohustus teostada vee-ja kanalisatsiooni lõpetamis-ja käivitamistööd. Tööde kestvus oli 3+14 päeva. Ta põhjendas vaid tööde tegemise ajast mittekinnipidamist sellega, et töid ei saadud teha talvetingimustes. Nüüd on möödunud 2009., 2010. aasta, möödumas 2011. aasta 2 kuud, kuid kostja KAOÜ on seniajani, pea pooleteise aasta jooksul jätnud oma kohustused täitmata. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usuga, hea ehitustavaga. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada mh lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Nagu eespool nimetatud, OÜ KA tunnistas nii kokkuleppe sõlmimisega kui ka pärast seda kirjaga 03.03.2010 oma kohustust teostada vee- ja kanalisatsiooni lõpetamisja käivitamistööd. Selle üle vaidlus puudub, kes pidi nimetatud tööd tegema, kas kostja ise või need tellima. Eeldatakse, et töövõtja ei peagi tingimata lepingutest tulenevaid kohustusi täima isiklikult. Kokkuleppe poolte vahel ei ole kindlaks määratud, et kohustuse pidi täitma kostja KAOÜ isiklikult. Kohustuse võib täita ka kolmas isik. Seega saab väita, et hagejat huvitab tööde tulemus, et see oleks õigeaegselt ja kvaliteetselt tehtud, mitte tööde teostaja ise, st kas selle tegi kostja või keegi teine tema tellimusel, ei oma tähtsust. Kvaliteedinõuete puudumisega samuti ei saa põhjendada tööde tegemata jätmist. Ehitustööde kohta kehtivad Eesti Vabariigi standardid (EVS) ja Soome standardid (RIL ja RYL), mida kasutatakse tavaõiguse normide alusel. Vastavate normide puudumisel tuleb lähtuda heast ehitustavast. Kuid isegi juhul, kui kvaliteedinõudeid pole kokkuleppes määratud ja need ei tulene ka seadusest, mille kohaselt sellisel juhul peab võlgnik kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmise kvaliteedi määramisel tuleb arvestada eelkõige vastavate standardite ja muude normide olemasoluga, tavade ja praktikaga. See peaks ehitusettevõtjale, kes tegutseb

ehitusvaldkonnas, teada olema. 19.11.2009 kokkuleppes oli kindlaks määratud tööde tegemise, st kohustuse täitmise tähtaeg. Hageja leiab, et kostja seisukoht, et puudub kokkulepe selle kohta, mis ajal peaksid tööd valmima, kuna kokku olevat lepitud vaid ajas, millal need tööd teostatakse, ehk mitu päeva käib tööde teostamine, on sügavalt väär ja kujutab endast katset, kuidas mööda hiilida kohustuse täitmisest. Niisugune tõlgendus on lisaks absurdne ja sellel puudub mõistlik põhjendus. Ei ole mõistlik arvata, et pooled sõlmisid kokkuleppe selliselt, et kohustatud isik võib kohustuse täita millal iganes soovib, rikkudes nii heausksuse printsiipi kui ka nõuet täita kohustus vastavalt lepingule või seaduses, lepingus toodud või vähemalt keskmise kvaliteediga. Kokkulepe on määratud tähtajaga, kui on kindlaksmääratud ajavahemik, mis määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Antud juhul on ajavahemikuks päevad ja tuleb arvata, et tegemist on tähtajaga. Kui kohustuse täitmiseks on määratud tähtaeg või see on lepingu alusel määratletav, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, mida tuleb mõista nii, et võlgnikul on õigus kohustus täita alates tähtaja esimesest päevast ja ta on kohustatud selle täitma hiljemalt tähtaja viimasel päeval, kusjuures kohustus muutub sissenõutavaks alates järgmisest päevast pärast tähtaja möödumist. Võlgnikul endal on tähtaja puhul õigus vaid otsustada, millisel konkreetsel ajal tähtaja piires ta kohustuse täidab. Kostja KAOÜ ei ole hagejale saatnud mingit teadet tööde üleandmise - vastuvõtmise kohta, kuigi see oleks tema kui töövõtja kohustus, samuti ei ole hageja saanud mingit teadet kokkuleppest taganemise kohta. Täiesti arusaamatu on ka see, mille alusel kostja KAOÜ leiab, et „kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise ja lõpetamise käivitamise tööd on teostatud“, kui 19.11.2009 kokkuleppega ettenähtud tööde maht on täielikult tegemata, mistõttu hagejal puudub võimalus pikema aja vältel kasutada ostetud maja. Seda ei ole vaidlustanud ka kostja, et need tööd on tegemata. Vastasel korral poleks olnud vajadust sõlmida nimetatud kokkulepe. Kostja KAOÜ ei ole pärast 19.11.2009 kokkuleppe sõlmimist kordagi ilmunud kokkulepitud töid tegema. Leppetrahvi nõue oli lähtudes töövõtulepingust suunatud kostja PDOÜ vastu. Hageja ei esitanud sanktsioone kostja KAOÜ vastu, eeldades, et kostja KAOÜ lõpuks asub töid teostama, kuid seda ei juhtunud. Kuid hagejal on õigus esitada veel ka kahju hüvitamise nõue kostja KAOÜ vastu. Kostja KAOÜ käitumine on olnud kogu kokkuleppe aja jooksul pahauskne- otsitud on vaid põhjusi, kuidas mitte täita kohustust. Hageja meeldetuletustele pole reageeritud. Hageja suulistest järelepärimistest kostjatele sai ta teada, et kostjal KAOÜ on suured makseraskused, mistõttu tema majandustegevus on tugevasti häiritud. Seda tõendab ka krediidiinfo makseraport. Majandusraskused ei vabasta võetud kohustuste täitmisest. Hageja nõue on õigesti esitatud kostja KAOÜ vastu. Kui tegemist on solidaarkohustusega, siis võib hageja nõuda kas mõlemalt tehingu poolelt või eraldi ühelt kohutuse täitmist. Mitmepoolsetes tehingutes tuleb pooltevahelised suhted kvalifitseerida faktiliste asjaolude alusel ja piisab, kui ka üks lepingu pool omab tahet käsitleda eraldi kokkulepitut kui omavahel seotud kohustusi. Kostja KAOÜ-l on kompetents ja ka kohustus olemas kanalisatsiooni ühendustööde teostamiseks. Kui ta ei tee seda, tuleb teda selleks kohustada. Kui ta mingil põhjusel (pankrot, likvideerimine vms) ei saa töid teha, tuleb see teha kostjal PDOÜ või hüvitada kahju. 06.06.2011 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. JS täitis oma kohustuse ja tasus heauskselt 60 000 krooni, kuid KAOÜ jättis kanalisatsioonitööd tegemata kokkulepitud tähtajaks. Seega võib järeldada, et kostja PDOÜ kasutas oma kohustuste täitmisel kolmandat isikut. JS ́e ja OÜ PD vahelise müügilepingu p. 2.1. on selgesti sätestatud, et ostuhinnas sisaldub muu hulgas ka vee- ja kanalisatsiooniga liitumine. Seega ka need tööd kuulusid tegemisele.

Tööde ja puuduste ülevaatuse akti sõnastuse kohaselt loetakse leping täidetuks mitte ainult puuduste likvideerimisega, vaid lisaks siis, kui „ostja objekti vastu võtab“. Ostja JS aga pole objekti vastu võtnud seoses kanalisatsioonitööde tegematajätmisega. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Üleandmine- vastuvõtmine jäi ära, sest kanalisatsiooni tööd olid tegemata. Kesa tee 35 elamut polnud võimalik kasutada, samuti oli akt töövõtja poolt alla kirjutamata. Hageja leiab, et väär on kostja PDOÜ väide ka selle kohta, et hagejale müüdud kinnistul on kõik veevarustuse ja kanalisatsioonitööd teostatud, mille põhjendamiseks on ta kohtule esitanud nende tööde üleandmis- vastvõtmise akti, millel pole isegi konkreetset koostamise kuupäeva, märgitud on vaid selle koostamise aasta- 2008. Sellele aktile on alla kirjutanud kostja PDOÜ ja kostja KAOÜ, kes mõlemad teavad, et nimetatud tööd on tegemata, vastasel korral poleks vaja olnud sõlmida veel 19.11.2009 kolmepoolset kokkulepet. Hageja arvestuse järgi on hageja võlgnevus kostjale PDOÜ 21 802,83 krooni. Pärast nimetatud kirja saamist palus OM kohtumist ja pooled (konkreetselt OM ja JS) leppisid kokku kompromissis, et hageja võlgneb kostjale PDOÜ 40 000 krooni. OM oli ka valmis selle summa saamisel käendama seda, et KAOÜ kohustuse täidab. Nüüd aga on kostja PDOÜ kokkulepitust taganenud ja soovib saada hagejalt 69 178,83 krooni, seda konkreetselt tõendamata. Kostja PDOÜ on kuritarvitanud oma õigusi ja pidanud läbirääkimisi ilma tegeliku kokkuleppe sõlmimise tahteta. Hageja aga on käitunud heauskselt ja pole läbirääkimistel pidanud silmas ainult oma huve. Kui hageja võtaks arvesse kõik kulud, mis ta on pidanud kandma seoses sellega, et ta ei saa elada oma majas, kus pole vett ega kanalisatsiooni, oleks võlasumma tasaarvestuse kaudu käesoleval ajal kustunud. Kostja PDOÜ peab võlasummaks ka 49 648 krooni, mida hageja pidi maksma kostjale KAOÜ, kui see oleks kanalisatsioonitööd teostanud. Kui kostja PDOÜ asub ise teostama või korraldab kanalisatsioonitööd, saab ta ka selle summa. Hageja ei ole hagiavalduses omaks võtnud võlgnevust 69 829 krooni, vaid heauskselt tunnistab poolte kokkulepet hageja võlgnevuse 40 000 krooni osas. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetaks vastuvõetavaks. 01.03.2013 esitas hageja kohtule oma täiendava seisukoha. Hageja on seisukohal, et kostja PDOÜ eksib, kui ta arvab, et kõik tema tehtud tööd on vastu võetud ja kohustused täidetud. Selle üle oli poolte vahel vaidlus. Vaegtööde osas oli ülevaatus ja kostja PDOÜ parandas mittekvaliteetseid töid. See iseenesest ei tähenda aga seda, et tööd võeti vastu. Ei saa ära segada ülevaatust ja tööde vastuvõtmist. Need on 2 täiesti erinevat toimingut ja ka õiguslikust tähenduses erinevat mõistet. Selleks et lugeda tööd vastuvõetuks, on olemas kindel protseduur, mis eeldab poolte osavõttu sellest ja spetsialistide kaasamist. Kostja PDOÜ on hagejale esitanud 2 üleandmis- vastuvõtu akti. Üks nendest on 2008. aastal koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt Kesa tee 35 kanalisatsioonitööde kohta, mis on alla kirjutatud kostja PDOÜ ja KAOÜ poolt. Hageja pole sellele allkirja andnud. Samas selgub sellest aktist, et kostja PDOÜ on siiski seotud lepingujärgselt ka kanalisatsioonitööde tegemisega. Vastasel korral poleks ka sellele aktile allkirja andnud. Akt ei kajasta õigesti tehtud töid. Kui Kesa 35 kõik kanalisatsioonitööd oleks lõpetatud, ei oleks vaja olnud veel sõlmida 19.11.2009 kolmepoolset kokkulepet. Kostja PDOÜ koostas 10.09.2009 tööde ja otsese valduse üleandmis-vastuvõtmise akti, mille saatis hagejale 11.12.2009. Akt oli ilma töövõtja allkirjata ja kuna tekkisid vaidlused poolte vahel töövõtjale tasumisele kuuluva summa osas ja tööde tegemise tähtaja rikkumisega tellijale tekitatud kahju summa ja nende tasaarvestuse osas, jäigi leping poolte poolt alla kirjutamata. Tellija teatas ka 06.03.2010 kirjas põhjuse, miks ta ei saa lepingut alla kirjutada. Hageja leiab, et tõendatud on see, et kostjal PDOÜ on kohustus lõpetada kanalisatsioonitööd Kesa tee 35-2 objektil. Samas aga arvestades seda, et kostja PDOÜ on kasutanud nende tööde tegemiseks kolmandat isikut ja pikema aja jooksul pole ise suutnud neid töid teha, on mõistlik arvata, et kostjal PDOÜ puudub kompetents kanalisatsioonitööde tegemiseks. Reaalselt on ta

lepingu järgi teinud viimistlustöid. Seetõttu hageja leiab, et kui kohus peab seda võimalikuks, siis tasaarvestada kostja PDOÜ kohustusse kuulunud kanalisatsioonitööde maksumus hageja poolt kostjale tasuda olevate summadega. Hageja arvates on see antud asjas mõistlik ja õiglane lahendus. Nagu nähtub 16.11.2012 protokollist ja ka 02.12.2011 kostja kompromissettepanekust hagejale, on ta huvitatud sellest, et hageja tasuks kostjale tasumata summad MTÜ-le, mis on loodud eesmärgiga teostada KAOÜ poolt teostamata tööd. Sellega kostja PDOÜ veelkord tunnistab seda, et tal on puutumus kanalisatsioonitööde tegemisega ja ta on valmis pakkuma sellest vabanemiseks sellise lahenduse. Hageja palus hagiavaldus rahuldada ja menetluskulud jätta kostja PDOÜ või siis kummagi poole enda kanda. Kostja OÜ PD vastuväited ja nende põhjendused Kostja PDOÜ ei võtnud hagi õigeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja PDOÜ sõlmisid 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingu ja 29.08.2008 töövõtulepingu nr 102008. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 19.11.2009 sõlmiti hageja, kostja PDOÜ ja KAOÜ vahel kolmepoolne kokkulepe, mille p 2 kohaselt kohustus KAOÜ teostama kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise tööd hiljemalt 17 päeva jooksul peale esimese osamakse (60 000 krooni) tasumist hageja poolt. Kostja on seisuga 10.09.2009 kõik oma 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingust ja 29.08.2008 töövõtulepingust nr 10-2008 tulenevad kohustused hageja ees täitnud, mille kohta on poolte poolt koostatud ka vastavad aktid tööde ja puuduste ülevaatuse kohta objektil Kesa tee 35/2. Hagejale müüdud kinnistul on teostatud ka kõik veevarustuse ja kanalisatsiooni tööd, mille kohta on kostja PDOÜ ja KAOÜ vahel 2008 koostatud ka vastav üleandmis-vastuvõtmis akt. Kostjal PDOÜ ei ole hagis nõutud kanalisatsioonitööde teostamise kohustust – see kohustus on 19.11.2009 hageja, kostja PDOÜ ja KAOÜ vahel sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe kohaselt vaid KAOÜ-l, kes on omapoolse kohustuse olemasolu täiendavalt kinnitanud ka oma 03.03.2010 kirjas hr Enno Oidermaa ́le, rõhutades, et „19.11.2009 allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppe raames oli KAOÜ-l kohustus teostada vee- ja kanalisatsiooni lõpetamis- ja käivitamistööd. Tööde kestvus oli 3+14 päeva.” Kuna kostjal ei ole kohustust kanalisatsioonitööde teostamiseks – see kohustus on KAOÜ-l. Töövõtulepingu nr 10-2008 p 2.1 kohaselt on lepingu esemeks siseviimistlustööd, plaatimistööd san. sõlmedes, köögi ja esiku põranda plaatimine, san. seadmete paigaldamine, sauna ehitamine, trepi paigaldamine ja laminaat parketi paigaldamine. Hagejale müüdud kinnistul on teostatud ka kõik veevarustuse ja kanalisatsiooni tööd, mille kohta on kostja PDOÜ ja KAOÜ vahel 2008 koostatud ka vastav üleandmis-vastuvõtmis akt. Hagejal on kuni käesoleva hetkeni täitmata kostja PDOÜ ees töövõtulepingust nr 10-2008 tulenevad rahalised kohustused summas 69 829 krooni, millele lisandub igapäevaselt viiviste võlgnevus. Hageja on võlgnevuse olemasolu omaks võtnud ka oma 30.06.2010 hagiavalduses. Seega isegi juhul kui eeldada, et kostjal PDOÜ on kanalisatsioonitööde teostamise kohustus (mis aga tegelikkuses nii ei ole), on kostjal PDOÜ õigus keelduda oma väidetava kohustuse täitmisest kuni hageja täidab oma eelviidatud rahalise kohustuse kostja PDOÜ ees. Võlgnevuse tasumist on kostja PDOÜ poolt nõutud korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult ning 19.11.2009 hageja, kostja PDOÜ ja KAOÜ vahel sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe üheks eesmärgiks oligi hageja võlgnevuse vähendamine kostja PDOÜ ees (peale 19.11.2009 kokkuleppe sõlmimist jäi hageja võlgnevuseks kostja ees 69 829 krooni). Ühtlasi oli 19.11.2009 kokkuleppe peamiseks eesmärgiks faktilise asjaolu fikseerimine, et kanalisatsioonitööde teostamise kohustus on vaid KAOÜ-l. 30.05.2011 esitas kostja kohtule täiendava seisukoha. Kostja PDOÜ nõustub hageja õige seisukohaga, mille kohaselt 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel on KAOÜ-l kohustus teostada kanalisatsioonitööd ning juhul, kui nimetatud kohustus on kuni käesoleva ajani täitmata, siis on KAOÜ rikkunud oma lepingulist kohustust. Eelviidatut silmas pidades on ilmne, et hageja hagi kohustuse täitmise nõudes KAOÜ vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele,

juhul kui kanalisatsioonitööd on kuni käesoleva ajani lõpetamata. Ühtlasi on ilmne, et KAOÜ poolne eelviidatud kohustuse täitmise tähtaeg on möödunud hiljemalt alates 2009 detsembris. 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus KAOÜ peale esimese osamakse (60 000) laekumist tellima kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise lõpetamise ja käivitamise tööd. Tööde kestvus 3+14 päeva. Kostjale PDOÜ teadaolevalt oli kokkuleppe eelviidatud punkti mõte selles, et alates 60 000 krooni laekumisest (see tasuti kostjale teadaolevalt 23.11.2009), st alates 23.11.2009, pidi KAOÜ korraldama kanalisatsiooniühenduse valmisehitamise hiljemalt 17 päeva (3+14) jooksul, st hiljemalt 10. detsembriks 2009. Seega oli poolte vahel üheselt kokku lepitud tööde teostamise tähtaeg OÜ KA poolt. Kohustuse täitmise osas ei ole oluline, kas kohustuse täidab KAOÜ isiklikult või teeb seda tema tellimusel kolmas isik – 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel vastutab kokkuleppest nähtuvalt kanalisatsioonitööde teostamise eest KAOÜ. KAOÜ viited tööde kvaliteedis kokkuleppe väidetava puudumise kohta on ebaõiged ja asjakohatud. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Keskmise kvaliteedi osas tuleb mh arvestada head ehitustava, vastavaid standardeid ja praktikaid – on ilmne, et kanalisatsiooni osas tähendab keskmine kvaliteet mh võimalust kanalisatsiooni vastavalt otstarbele kasutada (st juhtida kanalisatsiooni reovett) ning juhul kui selline võimalus on hagejale loomata, siis on KAOÜ rikkunud oma lepingulist kohustust. Hageja leppetrahvi nõude osas peab kostja PDOÜ vajalikuks märkida järgmist. Hageja tugineb oma leppetrahvi nõude alusena hageja ja kostja PDOÜ vahel 29.08.2008 sõlmitud töövõtulepingule nr 10-2008, nõudes hagis leppetrahvi tasumist, juhul kui kanalisatsioonitöid ei teostata hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse tegemisest. Töövõtuleping ei sisalda kostja PDOÜ kohustust teostada kanalisatsioonitöid ning hageja leppetrahvi nõue on sel põhjusel alusetu. 28.02.2013 esitas kostja PDOÜ kohtule täiendava seisukoha. Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et veevarustuse ja kanalisatsiooni tööd on kas mingis osas tegemata või tehtud mittekvaliteetselt, seega tuleb vastavat väidet lugeda paljasõnaliseks. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et hageja elab kinnistul ning hagejal on võimalik kasutada nii vett kui ka kanalisatsiooni. 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingu p 2.1. kohaselt on pooled kokku leppinud, et müügihind sisaldab ka liitumistasu vee-ja kanalisatsioonitrassiga liitumise eest ning poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud liitumistasu on kostja poolt ka tasutud. Hagejal on kuni käesoleva hetkeni täitmata kostja ees töövõtulepingust nr 10-2008 tulenevad rahalised kohustused, millise võlgnevuse olemasolu on hageja omaks võtnud mh ka oma 30.06.2010 hagiavalduses ja 19.11.2009 kokkuleppes. Kokku oli hagejal kohustus tasuda töövõtulepingu nr 10-2008 alusel kostjale PDOÜ 367 432 krooni, millest hageja on kostjale PDOÜ tasunud vaid 187 955 krooni. 19.11.2009 kokkuleppe kohaselt kohustus hageja töövõtulepingust nr 10-2008 tulenevast tasumata võlgnevusest (kokku 179 477 krooni) tasuma 109 648 krooni otse KAOÜ-le, millise kohustuse täitmisel oleks kostjale PDOÜ tasumisele kuuluvaks summaks jäänud 69 829 krooni (179 477-109 648). Kuna hageja nõuab kanalisatsioonitööde teostamist aga kostjalt PDOÜ, siis on kostjal PDOÜ õigus hagejalt nõuda lisaks 69 829 kroonile ka selle summa tasumist, mille hageja pidi tasuma KAOÜ-le (109 648 krooni), st kokku on hagejapoolne töövõtulepingust nr 10-2008 tulenev põhivõlgnevus kostja PDOÜ ees sel juhul 179 477 krooni, so 11 470,67 eurot. Töövõtulepingu nr 10-2008 p 6.2 kohaselt kohustus hageja tasuma tasumisega viivitamisel kostjale PDOÜ viivist arvestusega 105 krooni päevas. Arve summas 179 477,00 krooni, so 11 470,67 euro tasumiseks esitas kostja PDOÜ hagejale 15.09.2009 ja arve tasumise tähtajaks oli 20.10.2009, seega on kostjal PDOÜ õigus nõuda hagejalt ka viivise tasumist, mis perioodi 21.10.2009-28.02.2013 eest (so 1 227 päeva) on kokku 128 835 krooni, so 8 234,06 eurot. Seisuga 28.02.2013 on hageja võlgnevus

kostja PDOÜ ees seega kokku 19 704,73 eurot (11 470,67+8 234,06). Arvestades eelnevat, palub kostja PDOÜ jätta hageja hagi täielikult rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus leiab, et kostjal PDOÜ on kohustus teostada vee-ja kanalisatsioonitööd, siis palub kostja PDOÜ kohtul teha otsuse, millega kostjat PDOÜ kohustatakse vastavat kohustust täitma vaid juhul, kui hageja on kostjale PDOÜ tasunud 19 704,73 eurot. Kostja OÜ KA vastuväited ja nende põhjendused Kostja KAOÜ ei ole rikkunud 19. novembril 2009. aastal sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe punkti 2, mille kohaselt KAOÜ tellib peale esimese osamakse (60 000 krooni) laekumist kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise lõpetamise ja käivitamise tööd. Tööde kestvus 3+14 päeva. 19. novembri 2009. aasta kokkulepe ei pannud kostjale KAOÜ kohustust teostada vaidlusaluseid töid ise, vaid üksnes need tellida. Samuti puudub poolte vahel mistahes kokkulepe selle kohta, millisele kvaliteedile peavad vastama kostja KAOÜ poolt tellitavad „kanalisatsioon ühenduse väljaehitamise ja käivitamise tööd“ ning mis ajal peaksid need tööd valmima (kokku oli lepitud vaid ajas, mille jooksul tööd tehakse ehk mitu päeva käib tööde teostamine). Kostja KAOÜ märkis 03. märtsi 2010. aasta kirjas hagejale, et suurem osa töödest on lõpetatud. Kostja KAOÜ poolt on tellitud kokkulepitud kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise ja lõpetamise käivitamise tööd teostatud ning hageja on ise õigustamatult keeldunud teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, milline oli see kostja KAOÜ väidetav kohustus, mida kostja KAOÜ on väidetavalt rikkunud ning mis alusel peaks kostja KAOÜ tasuma leppetrahvi 105 krooni päevas tegemata tööde maksumusest, nagu nõutakse haginõudes. Kostja KAOÜ kordab, et ta ei ole hageja ja PDOÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu pooleks ning ei ole rikkunud hageja ees mistahes kohustusi. Kostja Asko Arenduse OÜ palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik 17.06.2011 esitas kostja KAOÜ (pankrotis) kohtule taotluse hageja JS ́e hagis KAOÜ (pankrotis) vastu kohustuse täitmise nõudes läbivaatamata jätmiseks tsiviilasjas nr 2-10-31671. 20.06.2011 jättis kohus JS ́e hagi KAOÜ vastu kohustuse täitmise nõudes läbivaatamata. Kostja OÜ PD osas menetlus jätkus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: • hageja ja kostja OÜ PD sõlmisid 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingu (kd I, lk 20-27); • hageja ja kostja OÜ PD sõlmisid 29.08.2008 töövõtulepingu nr 10-2008 (kd I, lk 12-16); • hageja, kostja OÜ PD ja KAOÜ sõlmisid 19.11.2009 kolmepoolse kokkulepe (kd I, lk 17). Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas ka kostjal OÜ PD oli (lisaks KAOÜle) kanalisatsioonitööde teostamise kohustus. Antud asja lahendamisel hindab kohus kinnistu mõttelise osa müügilepingut, töövõtulepingut ja kolmepoolset kokkulepet eraldi, mitte ei hinda neid kogumis, kuna tegemist on kolme erineva lepinguga, millest tulenevad pooltele erinevaid õigused ja kohustused.

Esmalt peab kohus vajalikuks analüüsida hageja ja kostja PDOÜ vahel 14.08.2008 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingut selleks, et välja selgitada, kas müügilepingu kohaselt oli kostjal OÜ PD kanalisatsiooni väljaehitamise kohustus. Hageja on seisukohal, et müügilepingu punktis 2.1 oli selgelt sätestatud, et ostuhinnas sisaldus muu hulgas ka vee- ja kanalisatsiooniga liitumine, millest tulenevalt kuulusid need tööd tegemisele. 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingu p 2.1. kohaselt on pooled kokku leppinud, et müügihind sisaldab ka liitumistasu vee-ja kanalisatsioonitrassiga liitumise eest ning poolte vahel ei ole vaidlust, et nimetatud liitumistasu on kostja poolt ka tasutud. JS aga pole objekti vastu võtnud seoses kanalisatsioonitööde tegematajätmisega. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Üleandmine- vastuvõtmine jäi ära, sest kanalisatsiooni tööd olid tegemata. Kesa tee 35 elamut polnud võimalik kasutada, samuti oli akt töövõtja poolt alla kirjutamata. Kostja OÜ PD leidis, et temal ei olnud kanalisatsioonitööde teostamise kohustust. Kostja OÜ PD on seisuga 10.09.2009 kõik oma 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud, mille kohta on poolte poolt koostatud ka vastavad aktid tööde ja puuduste ülevaatuse kohta objektil Kesa tee 35/2. 14.08.2008 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingu punkti 2.1. kolmanda lause kohaselt lepivad müüja ja ostja kokku, et ostuhinnas sisaldub „kinnise majakarbi“, kõvakattega tee (ei sisalda kiviparketti), pinnase tasandamise, vihmaveesüsteemi ja vihmaveedrenaaži maksumus ning vee-, kanalisatsiooni-, elektrivõrguga (16A) liitumine (kd I, lk 22). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVKS) § 5 lg 2 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Sama paragrahvi lõike 21 esimese lause kohaselt sõlmitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud leping (edaspidi liitumisleping) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. ÜVKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnistu mõttelise osa müügilepingu punktis 2.1. käsitletud vee-, kanalisatsiooni-, elektrivõrguga liitumine ei tähendanud kanalisatsioonitööde teostamise kohustust kostja PDOÜ poolt. Liitumise all mõeldakse ÜVKS § 5 ja § 6 kohaselt eelkõige liitumislepingu sõlmimist kinnistu omaniku ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku vahel ja liitumistasu maksmist liituja poolt. Kuna hageja ei ole vastuväiteid esitanud liitumistasu maksmise osas kostja PDOÜ poolt, siis on kostja PDOÜ täitnud kinnistu mõttelise osa müügilepingu punktist 2.1. tuleneva kohustuse. Samuti leiab kohus, et kostja PDOÜ on seisuga 10.09.2009 kõik oma 14.08.2008 kinnistu mõttelise osa müügilepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud, hageja kinnitas aktis tööde ja puuduste ülevaatus objektil Kesa tee 35/2, et ülalmärgitud puuduste likvideerimisega ja objekti ostja poolt vastuvõtmisel saab ostu-müügi leping täidetuks (kd I, lk 69). Järgnevalt analüüsib kohus hageja ja kostja OÜ PD poolt sõlmitud 29.08.2008 töövõtulepingut nr 10-2008, et välja selgitada, kas kostja PDOÜ on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitnud. Hageja leidis, et töövõtja ei teinud ehitustöid valmis õigeaegselt. Töövõtulepingu p.5.2. kohaselt oli tööde tellijale üleandmise tähtaeg 03.11.2008. Sellest tähtajast töövõtja kinni ei pidanud. Tellija sai töövõtjalt arve ja sellega koos tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alles 11.12.2009, aktil puudus allkiri. Tööde ja puuduste ülevaatuse akti sõnastuse kohaselt loetakse leping täidetuks mitte ainult puuduste likvideerimisega, vaid lisaks siis, kui „ostja objekti vastu võtab“.

Ostja JS aga pole objekti vastu võtnud seoses kanalisatsioonitööde tegematajätmisega. Üleandmine- vastuvõtmine jäi ära, sest kanalisatsiooni tööd olid tegemata. Kesa tee 35 elamut polnud võimalik kasutada, samuti oli akt töövõtja poolt alla kirjutamata. Hageja täpsustas 16.11.2012 toimunud kohtuistungil, et töövõtulepingu järgsed tööd ei ole tehtud, kuna kanalisatsioon ei tööta. Kostja PDOÜ on seisukohal, et seisuga 10.09.2009 on kostja 29.08.2008 töövõtulepingust nr 102008 tulenevad kohustused hageja ees täitnud, mille kohta on poolte poolt koostatud ka vastavad aktid tööde ja puuduste ülevaatuse kohta objektil Kesa tee 35/2. 16.11.2012 toimunud kohtuistungil selgitas kostja PDOÜ, et töövõtulepingu punktis 2.1. nimetatud tööd on tehtud. Kostja PDOÜ leidis, et vaidlust ei ole, et siseviimistluse tööd oleks tegemata. Töövõtulepingust tulenevad kohustused on täidetud, aktid on hageja poolt allkirjastatud. Lepinguid tuleb eraldi vaadata, tulenevad erinevad õigused ja kohustused. 29.08.2008 hageja ja kostja PD poolt sõlmitud töövõtulepingu nr 10-2008 punkti 2.1. kohaselt on lepingu esemeks siseviimistlustööd, plaatimistööd san.sõlmedes, köögi ja esiku põranda plaatimine, san.seadmete paigaldamine, sauna ehitamine, trepi paigaldamine, laminaatparketi paigaldamine ja ukse paigaldamine (edaspidi „Tööd“) objektil asukohaga XXX krt 2, vastavalt Lepingu Lisale nr 1. Hinnapakkumine (kd I, lk 12). Töövõtulepingu punkti 5.2. kohaselt oli tööde tellijale üleandmise lõpptähtpäev 03.11.2008 (kd I, lk 13). Töövõtulepingu punkti 10.1. kohaselt toimub tööde vastuvõtt tellija poolt kahepoolse üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Töövõtulepingu punkti 10.2. kohaselt esitab tellija vastuvõtmisest keeldumise korral tööettevõtjale kirjaliku motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta ja punkti 10.3. kohaselt välistab üleandmis-vastuvõtu aktile allakirjutamine tellija poolt edaspidise tuginemise vaegtöödele või muudele kõrvalkaldumistele töödes, mida oli võimalik avastada tööde tavalise vastuvõtuviisi juures (kd I, lk 15). Kohus leiab, et kostja PDOÜ on töövõtulepingu nr 10-2008 punktis 2.1. nimetatud tööd teostanud, kuna 10.03.2009 teostati hageja, kostja PDOÜ, ekspertide JO ́i ja Valdeko Liiva osavõtul objektil Kesa tee 35/2 tööde ja puuduste ülevaatus, mille käigus fikseeriti kirjalikult töövõtja poolt kõrvaldatavad puudused (kd I, lk 65-69). Seisuga 10.09.2009 olid kõik fikseeritud puudused töövõtja poolt kõrvaldatud, mida kinnitas allkirjadega vastaval aktil ka hageja (kd I, lk 70-74). Eeltoodust tulenevalt olid aktis toodus puudused kostja poolt seisuga 10.09.2009 likvideeritud ja objekt hagejale üle antud, seega olid kõik kostja PD poolsed kohustused hageja ees ka kohaselt täidetud. Kolmandaks analüüsib kohus hageja, kostja OÜ PD ja KAOÜ sõlmitud 19.11.2009 kolmepoolset kokkulepet, et välja selgitada, kellel lepingupooltest oli kohustus teostada kanalisatsioonitöid. Hageja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe ka kanalisatsioonitööde teostamise osas. Neid töid ei pidanud teostama tingimata kostja PDOÜ ise, töövõtja enda ettepanekul sõlmiti 19.11.2009 kolmepoolne kokkulepe mõlemate kostjate ja hageja vahel, mille kohaselt JS kohustus tasuma KAOÜ-le PD võlad 109 648 krooni kahes osas: 60 000 krooni 23.11.2009 ja 49 648 krooni 3 tööpäeva jooksul alates kanalisatsioonitööde lõpetamisest. JS täitis selleks ajaks oma kohustuse ja tasus heauskselt 60 000 krooni, kuid KAOÜ jättis kanalisatsioonitööd tegemata kokkulepitud tähtajaks. Seega võib järeldada, et kostja PDOÜ kasutas oma kohustuste täitmisel kolmandat isikut. Tööde ja puuduste ülevaatuse akti sõnastuse kohaselt loetakse leping täidetuks mitte ainult puuduste likvideerimisega, vaid lisaks siis, kui „ostja objekti vastu võtab“. Ostja JS aga pole objekti vastu võtnud seoses kanalisatsioonitööde tegematajätmisega. Hageja ei nõustu, et hagejale müüdud kinnistul on kõik veevarustuse ja kanalisatsioonitööd teostatud, mille põhjendamiseks on kostja PDOÜ kohtule esitanud nende tööde üleandmis- vastvõtmise akti, millel pole isegi konkreetset koostamise kuupäeva, märgitud on vaid selle koostamise aasta2008. Sellele aktile on alla kirjutanud kostja PDOÜ ja kostja KAOÜ, kes mõlemad teavad, et nimetatud tööd on tegemata, vastasel korral poleks vaja olnud sõlmida veel 19.11.2009

kolmepoolset kokkulepet. 16.11.2012 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et hageja elab novembrist 2010 ise sees. Elada saab, aga päris nii, nagu kanalisatsioon peaks olema, seda ei ole. Kostja PDOÜ on seisukohal, et temal ei ole hagis nõutud kanalisatsioonitööde teostamise kohustust – see kohustus on 19.11.2009 hageja, kostja ja KAOÜ vahel sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe kohaselt vaid KAOÜ-l, kes on omapoolse kohustuse olemasolu täiendavalt kinnitanud ka oma 03.03.2010 kirjas hr Enno Oidermaa ́le, rõhutades, et „19.11.2009 allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppe raames oli KAOÜ-l kohustus teostada vee- ja kanalisatsiooni lõpetamis- ja käivitamistööd. Tööde kestvus oli 3+14 päeva.” Kuna kostjal ei ole kohustust kanalisatsioonitööde teostamiseks – see kohustus on KAOÜ-l. Kolmepoolses kokkuleppes lepiti kokku hageja võlgnevuse (kostja PDOÜ) tasumine kostja PDOÜ asemel kanalisatsiooni rajamise kohustuse eest vastutavale KAOÜ-le. Kostja PD selgitas 16.11.2012 toimunud kohtuistungil, et kolm osapoolt peab olema, muidu ei saa raha tasumises kokku leppida. Kokkuleppest on näha, et kostja PDOÜ on OÜ-le KA võlgu ja nii kokku lepitigi. KAOÜ leidis, et 19. novembri 2009. aasta kokkulepe ei pannud KAOÜ-le kohustust teostada vaidlusaluseid töid ise, vaid üksnes need tellida. Samuti puudub poolte vahel mistahes kokkulepe selle kohta, millisele kvaliteedile peavad vastama kostja KAOÜ poolt tellitavad „kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise ja käivitamise tööd“ ning mis ajal peaksid need tööd valmima (kokku oli lepitud vaid ajas, mille jooksul tööd tehakse ehk mitu päeva käib tööde teostamine). Kostja märkis 03. märtsi 2010. aasta kirjas hagejale, et suurem osa töödest on lõpetatud. Kostja poolt on tellitud kokkulepitud kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise ja lõpetamise käivitamise tööd teostatud ning hageja on ise õigustamatult keeldunud teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja, kostja OÜ PD ja KAOÜ sõlmisid 19.11.2009 kolmepoolse kokkuleppe. Arvestades, et PDOÜ võlgneb Harjumaal, XXXja Kesa tee 33 (Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa number XXX ja XXX; edaspidi kinnistu) elektri eest KAOÜ-le 39 648 krooni ja kinnistu eest tasumata ostuhinnana IAOÜ-le 70 000 krooni, seega kokku 109 648 krooni ja JS võlgneb PDOÜ-le kinnistu müügitehingu alusel summa, mis ületab käesoleva kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvat summat (mis on 109 648 krooni), on osapooled kokku leppinud, et JS maksab KAOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank-is summa 109 648 krooni PDOÜ võlgnevuse katteks järgmiselt: 60 000 krooni hiljemalt 23. novembriks 2009 ja 49 648 krooni 3 tööpäeva jooksul alates kanalisatsioonitööde lõpetamisest. Kokkuleppe punkti 2 kohaselt tellib KAOÜ peale esimese osamakse (60 000) laekumist kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise lõpetamise ja käivitamise tööd. Tööde kestvus 3+14 päeva. Kokkuleppe punkti 4 kohaselt kinnitab KAOÜ, et käesoleva kokkuleppe allkirjastamise kuupäeva seisuga ei oma KAOÜ peale kokkuleppe punktis 1 nimetatud summa tasumist täiendavaid Kesa tee 35 ja Kesa tee 33 kinnistutega seotud nõudeid OÜ PDOÜ vastu, mis võiksid takistada käesolevas kokkuleppes toodud KAOÜ kohustuste täitmist (kd I, lk 17). 03.03.2010 on kostja KAOÜ hageja esindajale teatanud, et 19.11.2009 allkirjastatud kolmepoolse kokkuleppe raames oli KAOÜ-l kohustus teostada vee- ja kanalisatsiooni lõpetamis- ja käivitamistööd (kd I, lk 38). VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Antud sätte kohaselt ei pea võlgnik kohustust täitma isiklikult, vaid seda võib teha ka kolmas isik. Võlgnik peab kohustuse täitma isiklikult vaid siis, kui see tuleneb lepingust, seadusest või kohustuse olemusest. Kui võlgnik kasutab kolmandat isikut oma kohustuse täitmisel, loetakse, et võlgnik on täitnud kohustuse ise.

TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Sätet kohaldatakse, kui isik kasutab tsiviilõiguslikes suhetes osalemiseks, st oma tsiviilõiguste teostamiseks või tsiviilkohustuste täitmiseks, teise isiku abi. TsÜS § 132 lg 2 on kohaldatav juhul, kui isikul on lepingust või muust võlasuhtest tulenevalt teatav kohustus, mille täitmiseks ta kasutab kolmandate isikute abi, st isik ei täida kohustust ise, vaid kannab kohustuse täitmiseks vajalike toimingute tegemise üle teisele isikule (täitmisabilisele). Seega omistatakse täitmisabilise tegu isikule, kes kasutab täitmisabilist enda kohustuse täitmiseks. 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest nähtub, et vastav kokkulepe sõlmiti põhjusel, et PDOÜ võlgnes KAOÜ-le 70 000 krooni ja hageja võlgnes PDOÜ-le 109 648 krooni, millest tulenevalt lepiti kokku, et hageja maksab KAOÜ-le summa 109 648 krooni PDOÜ võlgnevuse katteks. Kohus leiab, et 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolsest kokkuleppest tulenes KAOÜ-le kohustus tellida kanalisatsiooni ühenduse väljaehitamise lõpetamise ja käivitamise tööd. 03.03.2010 kirjas on kostja KAOÜ kinnitanud temal lasuvat kanalisatsioonitööde teostamise kohustust. Seega ei olnud kohustuse täitmise osas oluline, kas kohustuse pidi täitma KAOÜ isiklikult või pidi seda tema tellimuse alusel tegema kolmas isik. 19.11.2009 sõlmitud kolmepoolse kokkuleppe alusel vastutas kokkuleppest tulenevalt kanalisatsioonitööde teostamise eest KAOÜ. Kuna hageja tasus kostjale KAOÜ esimese osamakse summas 60 000 krooni, siis alates 23.11.2009 pidi KAOÜ korraldama kanalisatsiooniühenduse valmisehitamise hiljemalt 17 päeva (3+14) jooksul, st hiljemalt 10. detsembriks 2009. Seega oli kolmepoolsest kokkuleppest nähtuvalt üheselt kokku lepitud tööde teostamise tähtaeg OÜ KA poolt. Kohus on seisukohal, et kuna kolmepoolsest kokkuleppest tulenes ainult kostjale KAOÜ kanalisatsioonitööde teostamise kohustus, kes on vastavat kohustust rikkunud, siis ei saa käesoleval juhul kanalisatsioonitööde teostamist nõuda kostjalt PDOÜ. Kolmepoolse kokkuleppe näol oli tegemist mitmepoolse lepinguga, kus kõik kolm osapoolt olid võrdsel positsioonil, seega ei ole TsÜS § 132 lg 2 alusel võimalik omistada ühe poole poolt kohustuse täitmata jätmist teisele lepingupoolele. Mitmepoolsed lepingud on lepingud, milles on enam kui kaks võrdses positsioonis olevat poolt. TsÜS § 132 lg 2 mõttest tulenevalt ei ole täitmisabiline võrdsel positsioonil isikuga, kes kasutab teda oma kohustuse täitmisel, sest sellisel juhul loetakse, et isik on ise oma kohustuse täitnud. Kuna ainult KAOÜ-l oli kanalisatsiooni väljaehitamise kohustus, siis on vastava kohustuse täitmise ja selle kohustuste rikkumise tagajärjel vastutav KAOÜ mitte PDOÜ ning hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohus ei võta seisukohta KAOÜ poolt teostatud kanalisatsioonitööde kvaliteedi osas. 18.11.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab tegelikult viivist mitte leppetrahvi (kd I, lk 182). Hageja nõudis kostjalt PDOÜ viivist alates 03.11.2008 105 krooni päevas tegemata tööde maksumusest. Kostja PDOÜ leidis kohtuistungil, et töövõtuleping oli täidetud. Punktis 2.1. on tööd kirjas, need on tehtud. Nimekirjas polnud kanalisatsioonitöid. See ei seadnud kostjale kohustust teostada kanalisatsioonitöid. Seega on viivisenõue alusetu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuna töövõtulepingu nr 10-2008 punkti 2.1. kohaselt oli lepingu esemeks siseviimistlustööd, plaatimistööd san.sõlmedes, köögi ja esiku põranda plaatimine, san.seadmete paigaldamine, sauna ehitamine, trepi paigaldamine ja laminaatparketi paigaldamine

ja töövõtuleping ei sisaldanud kostja PDOÜ kohustust teostada kanalisatsioonitöid, ei ole kostjalt PDOÜ võimalik välja mõista viivist. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja ei ole nõus menetluskulude jätmisega hageja kanda, kuna hageja leiab, et asi oli võimalik lahendada kompromissiga, kuid kostja PDOÜ sellega ei nõustunud. Põhjendatud ja õiglane oleks tulenevalt TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 jätta menetluskulud kostja kanda või siis poolte endi kanda. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 2 ei saa käesolevas asjas kohaldada. Menetluse kestel arutasid pooled korduvalt kompromissi, kuid kompromissi sõlmimiseni ei jõutud. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seaduseandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja toodud põhjendustel ei ole menetluskulude jätmine kostja PDOÜ või poolte endi kanda põhjendatud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.