20. märts 2013, kell 15:00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-19567
Tsiviilasi
OÜ MV hagi AS I vastu võla saamiseks
Hagi hind
Asja läbivaatamine
2504,52 eurot Hageja OÜ MV (registrikood XXX, asukoht XXX), lepingulised esindajad Andrei Matvejev ja Igor Sumarok (Alinea Õigusbüroo, Kerese 5, 20309 Narva, e-post [email protected]) Kostja AS I (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Riho Viik (Õigusbüroo VK & Partnerid, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) 06.03.2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja lepinguline esindaja Riho Viik
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ MV hagi AS I vastu võla saamiseks rahuldamata. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses OÜ-u MV kanda.. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2504,52 eurot, seisuga 16.05.2012 viivise 528,60 eurot, alates 17.05.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.2009 sügisel teostati riigihanke raames AVrenoveerimistööd. Hageja ja kostja sõlmisid 2009 oktoobris töövõtulepingu, mille kohaselt kostja tellis hagejalt metalltööde valmistamise
2-12-19567 AVrenoveerimistööde teostamiseks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja teostas tööd ja andis kostjale valmistatud metalltooted üle 15.10.2009 ja 29.10.2009. Kostja võttis tööd vastu ja ei omanud pretensioone tööde lepingule mittevastavuse kohta. Tööde maksumus koos käibemaksuga oli 39 187,20 krooni ehk 2504,52 eurot, mille osas esitas hageja kostjale arved nr 744 summas 39 004,80 krooni ehk 2492,86 eurot (maksetähtaeg 25.10.2009) ja nr 789 summas 182,40 krooni ehk 11,66 eurot (maksetähtaeg 29.10.2009). Kostja arveid ei tasunud vaatamata meeldetuletustele. Seega tekkis kostjal hageja ees võlgnevus summas 39 187,20 krooni ehk 2 504,5a eurot käibemaksuga. Hageja on VÕS § 94 lg. 1 ja § 113 lg 1 alusel arvestanud viivist seisuga 16.05.2012 summas 528,60 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu ning hageja nõue on paljasõnaline. Kostja oli algfaasis küll AV renoveerimistöödega (ehitusega) seotud, kuid ütles enne aasta lõppu ehituslepingu tellija AV tegemata jätmiste tõttu üles, andis saamata jäänud summade tõttu hagi kohtusse ja sai kohtu kaudu nõutud hüvitised. Kostja töid selle või varasemalt tehtud tööde loetelus ei olnud, kostja ei ole AV objekti vastavat osa vastu võtnud ega tellijalt selle eest mingit tasu saanud. Kostja selgitas välja ja teatas hagejale, et kostja ei ole hagejalt selliseid töid vastu võtnud, kuigi vastavaid arveid on kostjale esitatud ja, millede vastuvõtmise kohta on neil ka tundmatud allkirjad. Arvete kättesaamise allkirjad ei saa nõudeõigust tõestada. Kostjale ei ole teada, kes hageja esitatud arved nr 744 ja 789 on kostja nimel allkirjastanud ja kas see üldse oli kostja töötaja. Kostja ei ole töid ega materjale vastu võtnud. Kostja andmeil hageja poolt tööde teostamine tõesti toimus, kuid tööd ega materjalid ei olnud kostjale üle antud. Kas nad olid üle antud uuele töövõtjale või tellijale, kostja ei tea. Enne AV tööde katkestamist hageja poolt kostjale töid üle ei antud. Tellija AV seega loomulikult nende eest ei tasunud.
5.Kostja on korduvalt palunud hagejal esitada asjakohaseid nende nõudeid tõendavaid dokumente, kuid hageja pole neid senini suutnud esitada. Hageja pole tõendanud, et hagejal üldse on õigus kostjalt mingeid summasid nõuda, hageja nõuded on paljasõnalised. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Maakohtu otsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8.Hageja on kostja vastu esitanud nõude 2009 oktoobris sõlmitud töövõtulepingu alusel, mille kohaselt kostja tellis hagejalt metalltoodete valmistamise Aseri vabaajakeskus renoveerimistööde teostamiseks. Hageja väitel teostas ta tööd ja andis 15.10.2009 ja 29.10.2009 valmistatud metalltooted kostjale üle, millised kostja võttis vastu ja pretensioone ei esitanud. Hageja esitas kostjale 15.10.2009 arve nr 744 summas 39 004,80 krooni maksetähtajaga 25.10.2009 (tlk 11) ja 29.10.2009 arve nr 789 summas 182,40 krooni maksetähtajaga 19.11.2009 (tlk 12). Kostja ei ole arveid tasunud.
9.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Kostja oli algfaasis küll AV renoveerimistööde ehitusega seotud, kuid ütles enne aasta lõppu ehituslepingu tellija AV tegemata jätmiste tõttu üles, andis saamata jäänud summade tõttu hagi kohtusse ja sai kohtu kaudu nõutud hüvitised. Kostja töid selle või varasemalt tehtud tööde loetelus ei olnud, kostja ei ole AV objekti
2-12-19567 vastavat osa vastu võtnud ega tellijalt selle eest mingit tasu saanud. Kostja selgitas välja ja teatas hagejale, et kostja ei ole hagejalt selliseid töid vastu võtnud, kuigi vastavaid arveid on kostjale esitatud ja, millede vastuvõtmise kohta on neil ka tundmatu isiku allkirjad. Arvete kättesaamise allkirjad ei saa nõudeõigust tõestada. Kostjale ei ole teada, kes arved on allkirjastanud ja kas see üldse oli kostja töötaja. Kostja ei ole töid ega materjale vastu võtnud. Kostja andmeil hageja poolt tööde teostamine tõesti toimus, kuid tööd ega materjalid ei olnud kostjale üle antud. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal üldse on õigus kostjalt mingeid summasid nõuda.
10.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu põhikohustusteks on töö tegemine, töö vastavus lepingu tingimustele, tasu maksmise kohustus. VÕS § 2 lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 alusel leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-109-11 punktis 11 märkinud VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.
11.Kostja väitel, ei ole kostja hagejaga ei kirjalikku ega suulist töövõtulepingut sõlminud ega hagejalt metalltoodete valmistamist, AV renoveerimistööde teostamiseks, tellinud. Kostja ei tea kelle allkirjad on hageja poolt kostjale esitatud arvetel nr 744 ja 789 (tlk 12-13). Hageja ei ole tõendanud, et arved on allkirjastatud kostja poolt. Esitatud arvetel puuduvad allkirjade juures neid allkirjastanud isiku (te) nimed ja ametikohad, et tuvastada allkirja andnud isiku seost kostjaga. Kohus on seisukohal, et üksnes arvete esitamine ei anna alust lugeda sõlmituks poolte vahelist töövõtulepingut. Töövõtulepingu sõlmimist peab tõendama hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ja kostja on teinud tahteavaldusi töövõtulepingu sõlmimiseks. Kohus on andnud hagejale tähtaja esitada kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu ning kõik töö tegemise aluseks olevad dokumendid. Hageja kinnitas 06.03.2013 kohtuistungil, et täiendavaid dokumente, peale juba kohtule esitatud arvete, esitada ei ole (tlk 126). Puuduvad igasugused tõendid töövõtulepingu sõlmimiseks läbirääkimiste pidamises, oluliste tingimuste kokkuleppes, millal leping sõlmiti, millises mahus tuli tööd teostada ja millisel ehitusobjektil, millal tööd pidi valmis olema, tasu kokkuleppes, tööde üleandmise- ja vastuvõtmise korras, jne..
12.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise töövõtulepingu sõlmimist 2009 aasta oktoobris metalltoodete valmistamiseks AV renoveerimis-tööde teostamiseks, ega hageja esitatud arvete nr 744 ja nr 789 seost kostjaga, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1,2 oli hagihind 2504,52 eurot. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
2-12-19567 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.