2-12-56105/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 28.12.2012 esitas hageja Krediidikassa AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi kostja Jaana Jaanus vastu võlgnevuse nõudes. 10.01.2013. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 24.01.2013 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 08.02.2013 esitas hageja vastuse kostja seisukohale. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 927,78 eurot, intressi 426,35 eurot ja viivised 413,48 eurot. AS Krediidikassa (edaspidi hageja) ja Jaana Jaanus (edaspidi kostja) sõlmisid 25.07.2007. a laenulepingu, mille punkti 2.1. kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1278,23 eurot, mille kostja kohustus hagejale koos intressidega tagastama lepingus toodud tingimustel. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummasid ning nende mittetasumisel leppetrahvi ja viiviseid. Kostja ei tasunud maksegraafikus toodud summasid tähtaegselt ning hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad. Hageja ja kostja leppisid laenulepingu punktis 1.3.1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,50% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktidele 1.8.1. ja 1.3.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 4,50% ning hageja on arvestanud viiviseid järgnevalt: võlgnevus x viivitatud päevade arv x viivisemäära %. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 413,48 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina 25.07.2007.. a sõlmitud laenulepingu /tlk 6-8/; Lisa nr 1. Laenulepingule 25.07.2007. a, s.o on maksegraafik laenusumma ja intresside tagastamise kohta /tlk 9-10/; AS Krediidikassa hinnakirja /tlk 11/; väljavõtte kostja Eesti Vabariigi isikutunnistusest /tlk 12/; 25.07.2007. a * sõlmitud käenduslepingu koos * Eesti Vabariigi isikutunnistusega /tlk 13-14/ ja 12.10.2011. a kostjale saadetud võlateatise /tlk 15/. 08.02.2013 esitas hageja vastuse kostja seisukoha suhtes, milles hageja jääb oma nõude juurde ning leiab, et kostja vastuväited hagiavalduse sutes on alusetud ning palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja on teostanud hagejale ülekandeid laenu katteks kuni 19.05.2011. a ning hageja on arvestanud kostja raske majandusliku olukorraga, kuid 17.04.2012. a oli hageja sunnitud laenulepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal võlgnevus hageja ees summas 1345,92 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitas 24.01.2013 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei nõustu menetluses toodud väidetega. Samas nõustub kostja kirjaliku menetlusega, kui asi saab lahendatud

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1767,61 eurot, millest põhivõlgnevus on 927,78 eurot, intressid 426,35 eurot ning viivised 413,48 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 p 9 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus selgitab, et kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, mida kostja täitis kuni 19.05.2011. a ning siis tekkisid kostjal seoses üldise majanduslangusega makseraskused. Kostja on seisukohal, et Krediidikassa AS-ga sõlmitud lepingujärgne maksegraafik on ebamõistliku intressiga. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kostja sõlmis laenulepingu vabatahtlikult ning keegi teda selleks ei sundinud. Lisaks teostas kostja nimetatud maksegraafiku alusel makseid ligikaudu 4 aastat, seega oli nõus poolte vahel sõlmitud laenu kasutamise tingimustega. Riigikohus on 29. jaanuari 2007. a lahendis nr 3-2-1-137-06 punktis 22 juhtinud tähelepanu sellele, et ainuüksi ebaproportsionaalselt kõrgetele intressidele tuginedes ei saa laenulepingut lugeda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus selgitab, et laenulepingut sõlmides oli kostja teadlik maksegraafikust ning laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest intressidest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõlgnevuse ja intressi osas on põhjendatud.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on poolte vahel sõlmitud laenulepingu punktis 1.8.1. leppinud kokku, et juhul, kui laenusaaja (kostja) jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult laenulepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist tarbijalaenule sätestatud maksimummääras ning punktis 1.3.1 on hageja ja kostja leppinud kokku, et laenusaaja (kostja) tasub laenu kasutamise eest laenuandjale (hagejale) intresse arvestusega 4,5% kuus. Seega on hageja arvestanud viivisemääraks poolte vahel kokku lepitud intressimäära, s.o 4,5% kuus. Hageja arvestas viiviseid võlgnetavalt summalt, korrutades selle viivitatud päevade arvu ning viivisemääraga. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 413,48 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt Jaana Jaanus’elt hageja AS Krediidikassa kasuks välja mõista võlgnevus summas 1767,61 eurot, millest põhivõlgnevus on 927,78 eurot, intressid 426,35 eurot ning viivised 413,48 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja /tlk 4/, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ning AS Krediidikassa poolt esindajale

makstud tasu õigusabi eest summas 511,29 eurot. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot /tlk 18/. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista esindajale makstud tasu summas 511,29 eurot, mille tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ Julianuse Õigusbüroo arve nr * AS-le Krediidikassa /tlk 5/. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja esitas küll hagiavaldusele vastuväite ning hageja sellele ka seisukoha, siis olulist vaidlust selles menetluses olnud ei ole ning kohtuistungit ei toimunud, seega ei ole 511,29 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades tsiviilasja keerukust ning mahtu, peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid õigusabile summas 100 eurot. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulud summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (275 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.