Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja P. M.
hagi
K.
P.
vastu
võla
Kostja: K. P. (isikukood XXX) Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi K. P. vastu IPF Digital AS-i ja K. P. vahel 15. aprillil 2024 krediidikonto lepingust nr 5713141671 tuleneva põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud maakohtus B2 Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Impact
OÜ
kanda.
3.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 29. juulil 2025 (täpsustatud 22. augustil 2025) Viru Maakohtule hagi K. P. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 2000 eurot, intress 274,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 527,68 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 15. aprillil 2024 krediidikonto lepingu nr 5713141671, millega krediidiandja võimaldas kostjale krediidilimiiti 2000 eurot intressimääraga 41,88% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr on 51,78% aastas. Kostja kohustus kasutusse võetud limiidi tagastama 60 kuu jooksul. Krediidiandja tegi krediidivõimelisuse hindamiseks päringud Creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning kontrollis Ametlikke Teadaandeid. Krediidiandja tuvastas kostja netosissetuleku Maksu- ja Tolliametist saadavate maksuandmete põhjal, mille alusel arvutati kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 881,68 eurot. Laenutaotluses märkis kostja enda kuu sissetulekuks 820 eurot, majapidamiskuludeks 400 eurot, finantskohustusteks 25 eurot, ülalpeetavate arvuks 0 ning töökohaks Handymann OÜ. Krediidiandja tuvastas, et kostja vaba raha jääk oli 312 eurot (820-400-25×1,1-81). Krediidiandja tuvastas, et laenu teenindamise suhtarv ja vaba raha jääk on kooskõlas krediidiandja sätestatud piirmääradega ning kontrolliti, et kostjal ei olnud maksehäireid, maksuvõlgasid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja tegi perioodil 15. aprill 2024 kuni 13. august 2024 krediidikontolt kostjale väljamakseid 2019,07 eurot. Kostja tagastas kokku 197,24 eurot. Sellest 19,07 eurot arvestati põhiosa katteks ja 178,17 eurot intressi katteks. Kostja jäi viivitusse 14. septembri 2024, 14. oktoobri 2024 ja 14. novembri 2024 maksetega. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise teate 21. novembril 2024 ning andis tähtaja võla tasumiseks 11. detsembrini 2024. Kuivõrd kostja selle aja jooksul võlga ei tasunud, loeti leping üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast. Kostjal on põhivõlg hageja ees 2000 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Samuti jäi kostja võlgu intressi tasumisega ajavahemikul 14. augustist 2024 kuni lepingu ülesütlemiseni (11. detsember 2024) kokku 274,62 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 12. detsembrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 29. juulil 2025 intressimääras, s.o 527,68 eurot. Edaspidi, s.o
30.juulist 2025 nõuab hageja viivist põhivõlalt seadusjärgses määras. Hageja saatis kostjale meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega 16. detsembril 2024, 21. jaanuaril 2025 ja 7. märtsil 2025. Nendega seoses nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot (s.o 5 + 25 + 5). Hageja esitas alternatiivselt VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestatud nõude, mille kohaselt on põhivõlg 1821,83 eurot ja 12. detsembrist 2024 sissenõutavaks muutunud viivised kuni
29.juulini 2025 127,62 eurot. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu. Krediidiandjal ei ole kohustust sõlmida uut maksegraafikut.
KOSTJA SEISUKOHT
2
Kostja hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).
5.Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas lepingu sõlmimisel ja lepingu tingimuste muutmisel. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 15. aprillil 2024 krediidikontolepingu (tarbijakrediidileping) nr 571314167 (dtl 16-45). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 2000 eurot. Lepingu sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 51,78% (dtl 16), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse, et kogu krediidisumma võetakse kohe kasutusse, krediidisumma 2000 eurot, krediidiintressimäära 41,88% aastas. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid (dtl 85). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
6.Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate
3
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
7.Hageja märkis, et krediidiandja on 15. aprilli 2024 lepingu sõlmimisel tuvastanud kostja laenutaotluse alusel igakuised sissetulekud 820 eurot. Krediidiandja arvutas Maksu- ja Tolliameti maksuandmete alusel, et kostja netosissetulek on 881,68 eurot. Seega on krediidiandja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute kohta. Krediidiandja arvestas kostja majandamiskulude suuruseks kostja laenutaotluses märgitud 400 eurot ja finantskohustusteks laenutaotluses märgitud 25 eurot, mis korrutati 1,1-ga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks mingilgi viisil kostja laenutaotluses märgitud teavet majandamiskulude või finantskohustuste suuruse kontrollinud. Seda oleks saanud teha küsides kostjalt pangakonto väljavõtte(d). Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi, kuid see ei tähenda, et ta oli võimeline täiendavaid kohustusi võtma. Vastutustundliku laenamise põhimõtte üks eesmärk on tagada, et tarbija ei satuks nn laenuorjusesse.
8.Kohtu hinnangul on eelnevaga tuvastatud, et krediidiandja on kostja esitatud teabe kontrollimata jätmisega rikkunud enda kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
9.Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja ei ole teavet kostja majandusliku seisundi kohta piisava hoolsusega hinnanud. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4
11.Hageja esitas koos hagiga ümberarvestuse juhuks, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 93). Hageja märkis, et ümberarvestuse tulemusena on põhinõue 1821,83 eurot, mis koosneb saadud krediidist (2019,07 eurot), millest on maha arvutatud tagasimaksed 197,24 eurot ja viivistest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 127,62 eurot (alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 29. juulil 2026).
12.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on kostjaga lepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (septembri, oktoobri ja novembri 2024 arved) tasumisega (dtl 89). Tasuda tuli iga kuu vastavalt edastatud arvetele (lepingu p 11.1, dtl 21). Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 54). Hageja ei ole täpsustanud, kas kostja oleks olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuse korral. Arved, mille tasumisega kostja hilines sisaldasid ka intressi (dtl 55-57) lepingujärgses määras, s.o 41,88% aastas. Ümberarvestuse korral ei võinud krediidiandja nõuda seega kostjalt enam kui viivist VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääras, kuna see ei ole suurem kokkulepitud intressimäärast. Kohus andis 11. märtsi 2026 kohtunõudes hagejale võimaluse täpsustamaks, kas tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused (s.o võlgnevus kolme üksteisele järgneva tagasimaksega) täidetud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja ei ole seda täpsustanud, vaid on üldsõnaliselt märkinud: „Hageja jääb seisukohale, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu.“. Hageja ei ole esitanud uut maksegraafikut (st tagasimakseid pole uuesti määratud) ega ka andmeid, mis võimaldaksid tuvastada, kas ümberarvestatud nõude korral lepingu ülesütlemine 11. detsembril 2024 jätkuvalt kehtib (st kas ümberarvutatud nõude korral oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga jätkuvalt vähemalt kolme osamakse tasumisega viivituses). Hageja uut ümberarvestust ei esitanud. Seega ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei ole täpsustanud alternatiivse nõude asjaolusid. Kohus ei pea hageja eest ümberarvestust (sh kohaldama seadusjärgset intressi nagu leiab hageja) tegema.
13.Kohus leiab, et kuna eespool on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvestuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma 5
nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks (vt ka TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995/15). Hageja ei ole käesolevas asjas selgitanud ega tõendanud, et laenulepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 11. märtsi 2026 kohtunõudest VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib ega esitanud uut hagiavalduse taotlust), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
14.Hagiavalduse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses seisukohti esitanud ning toimikust ei nähtu kostjal menetluskulude tekkimist, siis järelikult hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad (TsMS § 174 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.