Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
19. märts 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-29463
Tsiviilasi
OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp avaldus juurdepääsutee võimaldamiseks ja selle kasutamise eest tasu määramiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ja väljamõistmine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. jaanuari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp (rk: 10161862), esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Puudutatud isik I: AS Tiigi Keskus (rk: 10666591), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Puudutatud isik II: OÜ Albiost (rk: 10778485), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Puudutatud isik III: AS HAT-Auto (rk: 10161490) Puudutatud isik IV: A.K. Renditeenuste OÜ (rk: 10446412) Puudutatud isik V: Varsta Tarvikute OÜ (rk: 10610455) Puudutatud isik VI: OÜ I.S.P.K.Auto (rk: 10133541)
esindajad
Puudutatud isik VII: Rakvere linn
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
25.jaanuari 2013 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp esitas 06.03.2012 maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-07-29463 Tartu Ringkonnakohtus 24.10.2011 ja Riigikohtus 06.02.2012 tehtud kohtumääruste alusel. Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustes on märgitud, et menetluskulud ringkonnakohtus ja kassatsiooniastme menetluskulud jäävad solidaarselt A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kanda. Kohtumäärused jõustusid 06.02.2012 ning samal ajal jõustus ka Viru Maakohtu lahend, mille kohaselt menetluskulud maakohtus jäävad avaldaja kanda. Avaldaja palus määrata rahaliselt kindlaks A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ poolt avaldajale hüvitatavad menetluskulud summas 729 eurot ning määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
2.A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ esitasid vastuväite, milles palusid vähendada nii avalduses toodud õigusabiteenuse tundide arvu kui ka tunnihinda, viies need mõistlikule tasemele, s.o 162 eurolt 81 euroni. Samuti on küsitav, kas avaldaja on saanud kätte oma esindaja menetluskulude kalkulatsiooni ja on nõutud summa esindajale tasunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25. jaanuari 2013 määrusega OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras A.K. Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ-le solidaarselt menetluskulud summas 77,85 eurot ning mõistis välja A.K. Renditeenuste OÜ-lt ja Varsta Tarvikute OÜ-lt solidaarselt 77,85 eurot OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp kasuks menetluskulude katteks. Kohus määras TsMS § 177 lg 2 alusel, et määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb A.K. Renditeenuste OÜ-l ja Varsta Tarvikute OÜ-l solidaarselt tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt jäeti menetluskulud ringkonnakohtus ja kassatsiooniastmes solidaarselt A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kanda. Avaldaja kantud menetluskulude sisuks on lepingulisele esindajale tehtud kulutused ringkonnakohtus. Seadus ei nõua, et taotleja tõendaks kulude kandmist. Tsiviilasja näol on vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 131 tegemist hagita asjaga ja maakohus on 18.09.2009 teinud ka määruse, mille kohaselt menetletakse tsiviilasja hagita menetluses. Ka õigusabitoiming, mille eest tasu hüvitamist nõutakse (vastuse koostamine määruskaebusele), on tehtud ajal (23.02.2011), mil avaldajale oli teada, et tegemist on hagita asjaga. Seetõttu ei saa kohaldada Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrust nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, kuna tsiviilasjas ei ole varalist nõuet ja
seetõttu ei ole võimalik määrata tsiviilasja hinda, millest sõltub lepingulise esindaja kulude piirmäär. TsMS § 175 lg 4 kohaselt peaks Vabariigi Valitsus kehtestama ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad, kuid Vabariigi Valitsus ei ole seda teinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 asunud seisukohale, et hagita menetluses kohaldub kohtuväliste kulude üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 152 lg 2 alusel arvutatakse tunnistajatasu suurus tunnistaja keskmise brutosissetuleku tunnitasumäära alusel. TsMS § 152 lg 3 järgi määrab kohus tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsus on määrusega nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ kehtestanud tunnitasu alam- ja ülemmäära. Nimetatud määruse § 7 lg 3 alusel on alam- ja ülemmäära piirideks 1-10-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär. Õigusabitoimingu tegemise ajal reguleeris palga alammäära Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90, mille kohaselt oli töötasu alammääraks 1,73 eurot tunnis. Eeltoodu põhjal võib avaldajale õigusabikulude hüvitisena välja mõista 1,73 kuni 17,3 eurot õigusabi osutamise kohta tunnis. Kohtunikuabi arvestas tunnitasuks 17,3 eurot, kuna vastus määruskaebusele oli 11 lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud (millele eelnes ilmselgelt maakohtu 25-leheküljelise kohtumääruse ning 22-leheküljelise määruskaebuse põhjalik õiguslik analüüs). Samuti arvestas kohtunikuabi, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Vastuse koostamiseks määruskaebusele luges kohtunikuabi märgitud ajakulu 4,5 tundi põhjendatuks. Seega kohustas kohus A.K. Renditeenuste OÜ-t ja Varsta Tarvikute OÜ-t hüvitama avaldaja menetluskulud summas 77,85 eurot (põhjendatud ajakulu 4,5 tundi x 17,3 eurot). Nimetatud summa kuulub hüvitamisele ilma käibemaksuta, kuna nii õigusabi osutaja kui õigusteenuse saaja on käibemaksukohustuslased.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu 25. jaanuari 2013 määruse osaliselt tühistada, tunnistada TsMS § 172 lg 8 vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 31 ning jätta kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning teha uue määruse, millega määrata kindlaks OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp menetluskulud ning mõista A.K. Renditeenuste OÜ-lt ja Varsta Tarvikute OÜ-lt Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp kasuks välja menetluskulud summas 729 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on TsMS § 172 lg 8 vastuolus PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna hagimenetluses lähtutakse TsMS § 162 lg-st 1, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 8 regulatsioon ei ole mõistlik ning loob põhjendamatu erisuse hagimenetluse menetluskulude ja hagita menetluse menetluskulude vahel. Ei saa pidada võrdseks tunnistajal tekkivaid kulusid selle isiku kuludega, kes on esitanud avalduse või kelle suhtes on esitatud avaldus hagita menetluses. Ka hagita menetluses peab olema võimalus kasutada oma huvide kaitseks kvalifitseeritud õigusabi. Ennekõike kehtib see olukorras, kus – nii nagu antud juhul – toimub menetluses keerukas vaidlus, mida on olnud vajalik vaielda läbi erinevate kohtuastmete. Seega on TsMS
§ 172 lg 8 puhul tegemist äärmiselt ebaproportsionaalse sättega. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosalisele menetluskulud oluliselt väiksemas mahus kui hagimenetluses, mida ei saa pidada põhjendatuks ja mis rikub ulatuslikult avaldaja õigusi; 2) on tunnistajale makstava tasu maksimaalmäär 17,3 eurot tunnis, millest tulenevalt ei oleks avaldajal olnud mitte mingisugust võimalust kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Äriühingute puhul ei ole sellise hinnaga õigusteenuse sisseostmine võimalik. See rikub ka PS §-st 31 tulenevat advokaadibüroode ettevõtlusvabadust, kuivõrd seab põhjendamatult intensiivse piirangu hagita menetluses osutatava õigusabi piirhinnale. Tunnistajale tasu maksmisel lähtutakse miinimumpalgast. Advokaadibüroo teenuse tasu sisse ei kuulu üksnes advokaadi töötasu, vaid ka tasu maksude, töövahendite, transpordiks vajalike mootorsõidukite ekspluatatsioonikulude, bürookulude jm eest. Tunnistajale tasutakse üksnes transpordikulu ja tegemata jäänud töö korral kompensatsioon saamatajäänud palga eest. Seega kvalifitseeritud õigusabi on paratamatult kallim kui kümnekordne miinimumpalgamäär; 3) mõistis Riigikohus lahendis nr 3-2-1-18-11 avaldajalt notari kasuks välja õigusabikulud summas 150 eurot, sest kuigi õigusabi kasutamine ei olnud küll ebamõistlik, ei olnud see hädavajalik. Käesoleval juhul oli avaldaja poolt kvalifitseeritud õigusabi kasutamine enda õiguste kaitseks hädavajalik. Seega on nimetatud Riigikohtu määrusega kooskõlas, kui puudutatud isikutelt mõistetaks välja kogu avaldaja õigusabikulu; 4) peab kohtul olema õigus lähtuda konkreetsest kohtumenetlusest ja teha õiglane otsus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kohta. TsMS § 172 lg 8 seda ei võimalda. Kohtunikuabi on märkinud, et menetluses kõrgema astme kohtus on menetlusosalise lepingulisel esindajal suurem vastutus. Kohus nõustus ka ajakuluga, mistõttu on õiglane hüvitada avaldajale tema poolt reaalselt õigusabile kulutatud summa – 729 eurot; 5) taotleb määruskaebuse esitaja PS § 15 teise lause alusel, et kohus kontrolliks TsMS § 172 lg 8 vastavust põhiseadusele. TsMS § 172 lg 8 on vastuolus PS §-ga 12, mille järgi kõik on seaduse ees võrdsed. See rikub avaldaja põhiseaduslikku õigust hagita asja kohtumenetluses menetluskulude hüvitamisele võrreldes hagimenetlusega. Samuti on TsMS § 172 lg 8 vastuolus PS §-ga 31, kuivõrd rikub advokaadibüroode võimalust kehtestada endale hagita menetluses esitatud põhjendamatute avalduste menetlemiseks ette nähtud tunnitasumäärasid. Maakohtu määrust ei ole võimalik pidada õiglaseks ja põhiseadusega kooskõlas olevaks.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, kohtumääruse jõusse ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus olukorda õiglaselt. Väidetav juurdepääsuteeta jäämine oli avaldaja ja/või tema õiguseellaste poolt tekitatud. Samas on avaldaja algatatud kohtuprotsess tekitanud kulutusi kõigile osalistele; 2) on isikul õigus kasutada kvalifitseeritud õigusteenust. Küsimus on selles, kes tasub teenuse arved. Hagita menetluses on see kord õigusaktidega üheselt ja ühtegi isikut riivamata sätestatud. Kohus määras lähtudes seadusest õiglase hüvitise summa. TsMS § 172 lg 8 säte on kooskõlas põhiseadusega. Avaldaja taotleb puudutatud isikutelt põhjendamatult suurt summat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25.01.2013 määrus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt avaldaja menetluskulude kindaksmääramisel aluseks võetud TsMS § 172 lg 8. Avaldaja leiab, et nimetatud säte on vastuolus PS §-ga 12, kuna rikub avaldaja õigust hagita asja kohtumenetluses menetluskulude hüvitamisele võrdselt hagimenetlusega ja sellest tulenevalt kvalifitseeritud õigusabi kasutamisele. Samuti rikub TsMS § 172 lg 8 säte avaldaja arvates PS §-st 31 tulenevat advokaadibüroode ettevõtlusvabadust, kuivõrd seab põhjendamatult intensiivse piirangu hagita menetluses osutatava õigusabi piirhinnale. Avaldaja palub jätta TsMS § 172 lg 8 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse ning mõista uue määrusega A.K. Renditeenuste OÜ-lt ja Varsta Tarvikute OÜ-lt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 729 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. oktoobri 2010 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10 p-s 14 märkinud, et „Kehtiva TsMS § 172 lg 8 esimese ja teise lause kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. /.../ TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.“ 31. mai 2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 on Riigikohtu tsiviilkolleegium leidnud (p-d 17, 19, 20), et „Lepingulise esindaja kulude hüvitamise regulatsioon hagita menetluses erineb mitmeti hagimenetluse omast“ ning et „on põhjendatud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (vt TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477). Seda õigustab ka asjaolu, et suuresti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust. Seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks.“ Lisaks on tsiviilkolleegium märkinud, et „Ka hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad peaks TsMS § 175 lg 4 järgi kehtestama Vabariigi Valitsus. Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub kohtuväliste kulude kohta üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. /.../ Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega.“ 1. juuni 2011 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11 on Riigikohtu tsiviilkolleegium jäänud tsiviilasjades nr 3-2-1-18-11 ja 3-2-1-89-10 tehtud määrustes toodud seisukohtade juurde. Lisaks on tsiviilkolleegium määruse nr 3-2-1-17-11 p-s 14 käsitlenud TsMS § 172 lg 8 esimese lause vastuolu muuhulgas PS §-ga 12, märkides, et „Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud avaldaja väited, et TsMS § 172 lg 8 kohaldamine tooks kaasa tema ebavõrdse kohtlemise, kuna hagita menetluses on võrreldes hagimenetlusega hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus piiratud. Kolleegium on eespool märkinud, et hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on kohtu aktiivsus hagita menetluses suurem
kui hagimenetluses. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste väidetega ning võib tõendeid koguda omal algatusel. /.../ Seega on seadusandja põhjendatult hagita menetluses kohtu aktiivsuskohustuse tõttu piiranud teiselt menetlusosaliselt väljamõistetavate õigusabikulude määra.“ Määruskaebuse esitaja seisukoht ei ole kooskõlas eelviidatud Riigikohtu lahendites märgituga ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus ei näe ka TsMS § 172 lg 8 sätte vastuolu PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega, kuna TsMS § 172 lg 8 säte ei piira advokaadibürool oma teenustasude määrade kehtestamist. Menetluskulude kindlaksmääramist hagita menetluses on Riigikohtu tsiviilkolleegium põhjalikult käsitlenud eelviidatud kolmes lahendis ning on leidnud, et hagita menetluses menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb kohaldada TsMS § 172 lg-t 8. Ringkonnakohtu arvates vajadus nimetatud sätte põhiseaduspärasuse täiendavaks hindamiseks puudub. Seega puudub vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks, kuna säte on põhiseadusega kooskõlas.
9.Eeltoodust tulenevalt on maakohus korrektselt määranud kindlaks avaldaja lepingulise esindaja õigusabikulud juhindudes TsMS § 172 lg-st 8, Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 7 lg-st 3 ja Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 90.
10.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.