Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

1.Jätta 1.Jätta rahuldamata avaldaja poolt peanõudena esitatud taotlus OÜOÜ-le LääneLääne-Virumaa Investeerimisgrupp Investeerimisgrupp kuuluvale kinnistule (registriosa (registriosa nr 45531, 45531, asukohaga LääneLääne-Virumaa, Rakvere, Õli 4d) 4d) juurdepääsu juurdepääsu määramiseks üle ASAS-i Tiigi Keskus kuuluva kinnistu kinnistu (registriosa nr 9644 964431) 31) asukohaga Rakvere linn, Õli 4 (l (lisatud skeemil juurdepääs nr 1 all) all). 2.Rahuldada 2.Rahuldada OÜ LääneLääne-Virumaa Investeerimisgrupp avaldus alternatiivselt esitatud taotlustest järgmiselt:

Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasjas nr 22-0707-29463 menetlusosaliste kantud kulud avaldaja kanda.

8.01.2011 kell 16.00. Määrus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 1

Edasikaebe kord kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja poolt määruse kättesaamisest alates.

Kostja hagi ei tunnista. Taotletav juurdepääs kahjustab ülemääraselt ning ebaproportsionaalselt kostja seadusega kaitstud huve oma kinnisasja kasutamiseks. Taotletud juurdepääsutee läbib kostja kinnisasja sisuliselt keskelt ja võib nii käesoleval hetkel kui ka tulevikus oluliselt takistada kostjal oma kinnisasja kasutamist ja kavandatavat arendamist. Hageja nõue on alusetu ning ennatlik ka põhjusel, et kostja on eelnevalt kinnitanud hagejale, et ei tee omapoolseid takistusi hagejale kinnisasja kasutamiseks kuni detailplaneeringu kehtestamiseni.. Tulenevalt AÕS § 156 lg 1 juurdepääsu taotlemise kohta sätestatust ja ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 toodud seisukohtadest tuleb kaaluda taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukust, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kostja leiab, et käesoleval hetkel puudub hagejal tungiv vajadus kindla juurdepääsutee järele, kuivõrd hageja kinnisasi on hoonestamata. Kostja tellitud OÜ Ehitusekspert poolt 19.09.2007 koostatud eksperthinnangu kohaselt (I, lk 35-70) on hageja maaüksusele juurdepääs vajalik üksnes juhul, kui hoonestamata krunti

hakatakse hoonestama, milleks on eelnevalt vajalik tagada detailplaneering ning ka kohaliku omavalitsuse kinnitatud ehitusprojekti olemasolu. OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu kohaselt on hagejal soovi korral võimalik pääseda oma kinnistule viiel erineval alternatiivsel viisil: variandi nr 1 kohaselt läbib juurdepääsutee kostjale kuuluvat Õli tn 4 kinnisasja sisuliselt keskelt; variantide nr 2 ja 3 kohaselt läbib võimalik juurdepääs Narva t 19 kinnisasja (registriosa nr 3716031), variandi nr 4 puhul Narva mnt 23 d kinnisasja (registriosa nr 1969031), mille omanikuks on AS HAT-Auto, ning variandi nr 5 puhul - lisaks Narva mnt 23 d kinnisasjale, ka Narva mnt 23 f kinnisasja (registriosa nr 2457831), mille kaasomanikeks on A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ võrdselt 1/2 osades. Täiendavalt leitakse eksperthinnangus, et juurdepääsutee asukohta ei ole võimalik hetkel määrata ega kanda kinnistusraamatusse, sest Rakvere Linnavalitsus ei ole koostanud vaadeldava tööstusterritooriumi osas planeerimisseaduse järgset üldplaneeringut, samuti puudub vaidlusaluse piirkonna detailplaneering. Juurdepääsutee asukoht tuleks kindlaks määrata koostatava detailplaneeringu käigus, arvestades seejuures kõigi osapoolte ja ka avalike huvidega. Hageja oli enne Õli tn 4 d kinnisasja ostmist teadlik avalikult kasutatavale teele väljapääsu puudumisest, mistõttu tekkinud olukord ei saanud tulla hagejale üllatuseks. Ajutise juurdepääsuteena sobiks kostja arvates eelkõige eksperthinnangus toodud variant nr 2.

10108626): kinnistu nr 45531 omanik oli nimetatud äriühing alates 22.01.1997 kuni 07.03.2007 ja kinnistu nr 964431 omanik - 28.06.1999 kuni 16.06.2006. AS–i Rakriks ainuaktsionäriks oli 01.01.2005 - 14.09.2007 OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp, kelle juhatuse liige Georgi Litvinov oli ühtlasi AS-i Rakriks nõukogu liige 12.04.2004 - 20.06. 2006. ÄS § 317 lg 1 p 3 ja AS Rakriks põhikirja p 10.2. alapunktist 2 tuleneb, et kinnisasjade võõrandamiseks oli vajalik AS-i Rakriks nõukogu nõusolek. Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele ja ühendus kinnistute vahel katkes kinnistu nr 964431 võõrandamisega hagejast tingitud asjaoludel ja tahtel (tema seadusliku esindaja Georgi Litvinovi tahtmisel), sest kinnistu nr 964431 võõrandamine ei saanud toimuda hageja kui AS Rakriks ainuaktsionäri teadmata ja tahteta. 3) Kostja leiab, et nõue juurdepääsutee ja selle kasutamise tasu määramise kohta märkuse kandmiseks on ebaseaduslik, sest AÕS § 631 lg 7 kohaselt kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul ning AÕS § 156 lg 1 ei sätesta õigust nõuda kohtuotsusega märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse juurdepääsutee ja selle kasutamise tasu kohta. 4) Kostja leiab ka, et hagi ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et hageja ei ole arvestanud kostja kui koormatava kinnisasja omaniku huve (AÕS § 156 lg 1 viimane lause) ega ole kaalunud, kas teised võimalused juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele on kostjat vähem koormavad. Tuginedes eelmise kostja esitatud OÜ Ehitusekspert eksperthinnangule 19.09.2007 on kostja arvates neli varianti arvamuses toodud juurdepääsuteedest teiste kinnistute omanikke tunduvalt vähem koormavad. Eksperthinnangu variantide nr 2 ja 3 kohaselt on hageja kinnistule nr 45531 võimalik juurdepääs üle Narva tn 19 kinnisasja (registriosa nr 3716031), millised juurdepääsud oleks oluliselt lühemad. Samuti kulgeks variandi nr 2 kohaselt juurdepääsutee osaliselt kinnisasja piiri lähedalt ja variandi nr 3 kohaselt praktiliselt terves ulatuses kinnisasja piiri lähedalt ning koormab ja piirab seega kõige väiksemal määral kinnisasja kasutamist. Eksperthinnangu variandi variandi nr 4 kohaselt on hageja kinnistule võimalik juurdepääs üle Narva tn 23d kinnistu nr 1969031, mille omanik on AS HAT-Auto. Nimetatud variandi puhul Narva tänava poolses osas läbiks juurdepääsutee ligikaudu pooles osas selliseks otstarbeks ettenähtud kahe kinnisasja vahelist teemaa sihtotstarbega ala. Eksperthinnangu variandi nr 5 kohaselt on hageja kinnistule võimalik juurdepääs üle Narva tn 23f kinnisasja, kus juurdepääsutee kulgeks praktiliselt kogu ulatuses piki kinnisasja piiri ega lõhuks kinnisasja kui tervikut. Hageja taotletud juurdepääsutee nr 1 (AS (ASAS-i Tiigi Keskus kinnistu) on aga teistest pikem ning läbib kinnistut kinnistut sisuliselt keskelt. Selline juurdepääsutee kasutamine mõjutaks oluliselt ja ebamõistlikult kitsendavalt kostja senist kinnisasja kasutamist, samuti tulevikus kavandatavat kinnisasja planeerimist ja ehitustegevust. Juurdepääsutee alla jääv maa-ala vähendaks olulisel määral kostja omandi vaba ja senist sihipärast kasutamist ning häiriks kostja igapäevast majandustegevust kinnistul asuva elevaatori teenindamiseks ja veokite manööverdamiseks. Õli tänavalt on kinnistule juurdepääs piiratud väravaga, milline asjaolu tähendaks hagejale väravavõtmete ja muude läbipääsuabinõude võimaldamist, mis omakorda kitsendaks kostja privaatsust ja tooks kaasa kolmandate isikute kontrollimatu juurdepääsu kostja varale. 5) Ajalooliselt oli juurdepääs Õli tänavalt põhjendatud seetõttu, et nõukogude ajal ja Eesti Vabariigi algaastatel olid Õli tn 4, 4a, 4b, 4c ja 4d krundid ja nendel asuvad varad ühtne tervik , mida majandas ja valdas RE Rakvere Viljasalv. Nimetatud varad omandas erastamise kaudu AS Rakriks ning hilisema territooriumi ja varade tükeldamise kaudu hakkasid need kuuluma erinevate isikutele (AS Rakriks ja AS Rakvere Viljasalv). Hageja kinnistule võis juurdepääsutee olla põhjendatud ja aktuaalne ajal, kui mõlema kinnistu omanikuks oli AS Rakriks. 6) Kostja leiab, et vaidluse kiirema lahendamise tagamise huvides tuleks esitada hagid alternatiivsetena ka teiste naaberkinnisasjade omanike vastu.. Riigikohus leidis 12.04.2004 kohtulahendis 3-2-1-45-04, et juurdepääsu kaalumisel tuleb ka arvestada, milliseid kulutusi peab omanik oma hoonete juurest selle avaliku teeni jõudes

tegema ning kas ei ole kõiki huvisid arvestades optimaalsem naaberkinnistu kasutamine; tuleb arvestada ka kostja privaatsuse ja tema kinnisasja väärtuse säilitamise huvi; tee määramisel ei ole oluline, mitut kinnistut see läbib; tee määramisel tuleb arvestada tavaga, kuid see ei kaalu alati üles kõiki vastuasjaolusid. 7) Hageja taotletud juurdepääsutee asukoha põhjendamatust toetab ka Rakvere Linnavalitsuse vastuskiri 19.09.2007 nr 7-12/07/4654. Rakvere linnal on planeerimise aluseks linna generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990) ning selles ei määrata Õli tn 4d kinnistule juurdepääsu. Linnavalitsuse seisukohalt oleks otstarbekas koostada detailplaneering kogu antud piirkonnas liikluskorralduse lahendamiseks (toimikus I, lk 80). 8) Hageja kinnistul ei asu mingeid ehitisi ning ei toimu mingit majandus- ega muud tegevust, mistõttu hagejal puudub pakiline vajadus ja huvi juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Kostja leiab, et ekspert on teinud ainuõige ja asjakohase järelduse, et käesoleval ajal on kõige sobilikumaks juurdepääsutee variandiks hageja kinnistule variant nr 2 ehk juurdepääs üle Narva tn 19 kinnistu. Hageja vajadus sõita avalikule teele üle kostja kinnisasja Õli tänava kaudu ei kaalu üles kostja privaatsuse ja kinnisasja väärtuse säilitamise huvi. Kostja leiab ka, et varasemad tavad hageja kinnistute kasutamisel Õli tänava sissepääsu kaudu pole antud juhul enam määravad.

omanike poolt rajatud ja tulevikus asfalteeritav plats, milline on mõeldud kaupade ladustamiseks ja omanikega seonduvate transpordivahendite peatumiseks või parkimiseks. 2007.aasta aprillis OÜ-le Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp kinnistule sama advokaadibüroo vahendusel esitatud juurdepääsu taotlusele vastati samuti eitavalt. Puudutatud isikud märgivad, et algselt on avaldaja kohtusse pöördunud isiku suhtes, kes aktsepteeris Õli t 4 asuva kinnistu kaudu juurdepääsu rajamist, kuid ei nõustunud seda kandma kinnistusraamatusse. Kinnistu viimane omanik on eiranud eelmise omaniku avalikult ja kirjalikult antud lubadusi. Puudutatud isikud juhivad tähelepanu ka asjaolule, et AS-i Tiigi Keskus poolt kinnistu ostmisega seonduvas notariaalses lepingus sisaldub märge käimasoleva kohtuvaidluse kohta. AS Tiigi Keskus on oma vastuväidete tõendamisel tuginenud eelmise omaniku poolt oma koostööpartnerilt OÜ Ehitusekspert tellitud arvamusele ja selles esitatud seisukohtadele. Puudutatud isikud nr 4 ja 5 piirduvad üksnes neile kuuluva kinnistu osas väljendatud seisukohtade käsitlemisega. Nendele kuuluv kinnistu on kesklinnast maksimaalselt kaugemas nurgas Narva tänavale asuva väljapääsuga, mis ei vasta ka avaldaja soovidele. Krundi kuju ja sellel paiknevate rajatiste asumine teevad sisuliselt võimatuks ca 150 meetrise ja kuue meetri laiuse juurdepääsutee rajamise, seda enam, et oluliselt riivatakse hoone kasutamise eesmärke ja sihtotstarvet. AgriStock OÜ poolt OÜ-le Ehitusekspert saadetud kirjas 17.09.2007 on mainitud k innist ut e Õli 4, 4a, 4b ja 4c kasutamist ja arenguplaane, mis olid seotud omaaegse kompleksi algupärase eesmärgiga. Puudutatud isikute arvates oleksid saanud asjaosalised pooled isegi olemasolevas olukorras kanda vastava märke kinnistusraamatusse koos märkusega, et vastav kanne kuulub täpsustamisele üldplaneeringu, detailplaneeringu või mistahes muu dokumendiga.

sioonitrass ja sidetrass, mille peale ehitada ei saa (trassidest tulenevad kitsendusalad kitsendavad krundi kasutust vastavalt läbimõõdule jne). 5) Nende kinnistule tuleb teed alles hakata rajama. Maanteeametilt saadud informatsiooni põhjal on 1m2 kruusakattega tee ehitamine olenevalt objekti mahust 150-250.- EEK/m2. Tee tuleks rajada vähemalt 631m2 ning hinnaks oleks umbes 126 200 krooni. Ekspertarvamuses leiti, et juurdepääsutee Narva tänavalt oleks avaldaja kinnistule mõistlik rajada läbi kinnistute asukohaga Narva tn 23d, Narva tn 23g ning Narva tn 23f, kus tee kulgeks läbi Narva tn 23d kinnistu põhjapoolset osa ja edasi mööda Narva tn 23g ning Narva tn 23f kinnistute läänepiiri. 7.4 Rakvere Linnavalitsus märkis oma kirjalikus arvamuses 22.10.2009 (II, lk 14-15), et Rakvere linnavolikogu 16.10.2009 määrusega nr 32 on kehtestatud Rakvere linna üldplaneering, mis jõustus 22.10.2009. Üldplaneering sätestab võimalike juurdepääsudega maa-ala juhtfunktsiooniks tootmishoonete maa, kuid ei määra juurdepääsuvõimalusi kinnistu(te)le. Linnavalitsus nõustub kõigi pakutud võimalustega juurdepääsutee rajamiseks, kuid märgib, et maakorralduslikult ei ole otstarbekas juurdepääsu paiknemine kinnistu keskosas või selle lähedal, sest selline asukoht võib olla takistuseks eelkõige kinnistu hoonestamisel, aga ka kasutamisel (sõltub kinnistul läbiviidavast tegevusest). Liikluskorralduse seisukohast ei pea linnavalitsus võimalikuks juurdepääsu Narva tänavalt lõigus, mis paikneb Õli tänava ristumiskoha ja Niine tänavaga ristumiskoha vahel - selles lõigus on suur liikluskoormus ning täiendav liiklus võib vähendada liiklusohutust. Juurdepääsu kaalumisel üle Narva tn 19 kinnistu pärast Niine tänavaga ristumiskohta tuleb arvestada asjaoluga, et juurdepääsutee laius saab olla maksimaalselt 5 meetrit (ei ole võimalik kahesuunaline liiklus). Juurdepääs Narva tn 23f kinnistu kaudu eeldab lisaks ka kinnistute Narva 23g ja Narva 23d kasutust. 13.05.2010 viis kohus menetlusosaliste esindajate osavõtul läbi paikkonna paikkonna vaatluse (II, lk 7878-84; fotod II, lk 8585-104). 104).

omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-114-06, p 28). Avaldaja leiab, et käesoleval juhul esinevad kõik AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu rahuldamise eeldused üle puudutatud isiku nr 1 kuuluva kinnistu. Juurdepääsu kasutamise tasu suuruseks oleks viiekordne maamaksu summa. Üle teiste puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute ei ole avaldaja arvates mõistlik ega põhjendatud juurdepääsu rajada.

olev ja täiendavate kulutusteta kasutatav juurdepääs avaldaja kinnisasjale üle AS-i Tiigi Keskus kinnisasja ning nimetatud juurdepääs on kulgenud sealt ka ajalooliselt. Seejuures OÜ Albiost kinnistul tuleks rajada täiesti uus juurdepääsutee koos uue väljasõiduga Narva tänavale ning tuleb ka arvestada OÜ-e Jaotusvõrk kuuluva alajaama ohualaga (2 m) ning pumbajaama sanitaarkujaga, mistõttu arvestades Teeseaduse § 2 lg 1, 6 ja 13 lg 5 võib eeldada, et alajaama, pumbamaja ja tee kaitsevööndid kombineeritult ei võimalda mõistliku juurdepääsu planeerimist. Samuti oleks vajalik uue liiklussõlme rajamine koos peale- ja mahasõidutee rajamisega Narva tänavale.

meetrit, tee laiuseks - 3 meetrit. Rakvere Linnavalitsuselt saadud teabe kohaselt on puudutatud isiku nr 2 maamaks 7 670 krooni aastas; kinnistu suurus on 11 362 m2. Seega 1m2 maamaksu summaks aastas on 7670/ 11,362.00= 0,675 EEK/m2 ning ühes kuus vastavalt 0,675/12=0,056 EEK/m2 kohta. Tee pindala oleks 420 m2 ning maamaksu suurus pindalale vastavalt - 23.52 krooni kuus. Avaldaja peab mõistlikuks ja põhjendatuks tasuda juurdepääsutee eest summa, milline võrdub proportsionaalse osaga kinnistu ühe kuu maamaksust korrutatuna koefitsiendiga 5, seega kokku igakuiselt 118.00 krooni.

autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta summas 75.60 krooni kuus; 3) skeemil tähistatud numbriga 2 3-meetri laiune ja 140-meetri pikkune juurdepääs avaldaja kinnistule üle OÜ Albiost kinnistu nr.3716031 ning kanda registriossa nr.3716031 III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu avaldaja kinnistule ida-lääne suunas jalgsi ja autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta summas 118.00 krooni kuus.

12.2 OÜ Albiost Albiost (puudutatud (puudutatud isik nr 2) 2) seisukohad 03.12.2010 (III, lk 5555-59). 59). OÜ Albiost jääb täies ulatuses 04.05.2010 kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Nende kinnistul Narva 19 paikneb eraldi Narva tn 19c asuv Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluv kinnistu, millel asub alajaam ja mille ümber on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.03.2007 määrusega nr.19 kinnitatud „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra“ kaitsevöönd kahe meetri ulatuses arvates alajaama seinast. OÜ Albiost kinnistul kulgevad kaks kõrgepinge (10kV) ning vähemalt neli nõrkvoolu maakaabelliini, millist asjaolu tõendavad väljavõtted maakatastri kitsenduste kaardist. Eriti suure kontsentratsiooniga liine on alajaama ümbruses (mõlemal pool) ning samuti on kõrgepingeliin OÜ Albiost kinnistul paralleelselt Narva tänavaga kulgev ning seejärel alajaama suubuv „Koidu RP0“ tähistusega maakaabelliin. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini maaala kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektriohutusseaduse § 12 tulenevalt on keelatud elektripaigaldise omaniku nõusolekuta ehitada ning maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit (EOS § 12 lg 3 p. 5). Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Ida piirkonna Rakvere käidukorraldaja Andrus Retsold on välistanud hetkel tänava rajamiseks ja raskeveokite liikluseks nõusoleku andmise, kuivõrd see võib märkimisväärselt segada juurdepääsu elektripaigaldisele (alajaamale). Maakaabelliinide ümberpaigutamiseks on vajalik eraldi projekti tellimine ja tööde teostamine, mille maksumus algaks ca 200 000 kroonist. Kahesuunalise tänava minimaalseks rahuldavaks laiuseks on aga 4,2 meetrit. Rakvere Linnavalitsus on 22.10.2009 oma seisukohas märkinud, et „Juurdepääsu kaalumisel üle Narva tn 19 kinnistu peale Niine tänavaga ristumiskohta tuleb arvestada asjaoluga, et juurdepääsutee laius saab linnavalitsuse arvates olla maksimaalselt 5 meetrit (ei ole võimalik kahesuunaline liiklus).“ Avaldaja skeemil näidatud viisil juurdepääsutee rajamine üle OÜ Albiost kinnistu eeldab ka uue peale- ja mahasõidu rajamist Narva tänavale. OÜ Albiost peab endale äärmiselt koormavaks ja ilmselt ebamõistlikuks ka juurdepääsuteed diagonaalis üle temale kuuluva kinnistu, sest selliselt rajatav tee lõikaks kinnistu kaheks ning välistaks ehitusõiguse olulises ulatuses; välistatud oleks kinnistu keskosa hoonestus ning senise ehitusaluse maa hoonestamine. Ka Rakvere Linnavalitsus oma 22.10.2009 antud seisukohas on sellist juurdepääsu pidanud ebaotstarbekaks. 08.12.2010 esitatud täiendavas seisukohas märgib OÜ Albiost (III, lk 83-86), et avaldaja soov 30 veoauto ning 50 sõiduauto kahesuunaliseks liiklemiseks kuus on märkimisväärne liiklussagedus. Juurdepääsu rajamisega seonduv ehitustegevus ning järgnev ehitustegevus koormab väga olulisel määral juurdepääsust puudutatud isikuid, mistõttu peab esmalt hindama, kas sellise juurdepääsu võimaldamine on üldse põhjendatud ning milline on sellisel viisil puudutatud isiku kinnistu koormamise eest mõistlik hüvitis. AÕS § 156 lg 1 ei sätesta teeniva kinnisasja omaniku kohustust võimaldada valitseva kinnisasja omanikule tema äritegevuseks vajalikku liiklemist teenival kinnisasjal. Kokkuvõtvalt leiab OÜ Albiost Albiost juurdepääsu tasu ja tingimuste osas järgmist. Juurdepääs tuleks määrata üksnes jalgsi ning sõiduautoga esmaspäevast reedeni ajavahemikus kella 08:00 kuni 17:00 avaldaja töötajatele ning külalistele igapäevatööks põhjendatud liiklemissagedusega. Juurdepääsu tasu tuleb määrata ühekordse maksena juurdepääsuga hõlmatud maaüksuse turuväärtuse suuruses summas ning lisanduvate igakuiste maksetena summas 1000 krooni e. 65 eurot kuus. Samuti tuleb kohustada avaldajat ehitama nõuetekohase teeehitusprojekti alusel juurdepääsutee välja omal kulul ning ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest ning kohustada tagama teehoid ja tingimused ohutuks liiklemiseks juurdepääsuteel (teepiirded ja –märgistus, valgustus, lumekoristus jms)..

28.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi OÜ Albiost esindaja varem esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde, väites, et juurdepääsu rajamine üle nende kinnistu on küll võimalik, kuid ebamõistlikult kulukas ning kinnistu omaniku huve liigselt koormav.

tatud isikud 3 ja 6. Kõigile neile puudutatud isikutele lisaks tuleb suurema tõenäosusega kaasata puudutatud isikuna ka AS-i Eesti Gaas Võrguteenuse Rakvere piirkond. 28.12.2010 toimunud kohtuistungil jäid puudutatud isikud nr 4 ja 5 varem esitatud vastuväidete juurde, selgitades täiendavalt sadevete imbala tagamisega seonduvaid asjaolusid.: alternatiivsena taotletud juurdepääs (skeemil nr 4) läbiks nende kinnistu kõige madalamat nurka ning sadevete maasse imbumiseks on kruusa ja killustikuga kaetud ala; välistatud on sealt asfaltkattega tee rajamine. Juurdepääsu määramisel üle nende kinnistu peaks kohus määrama tee kasutamise tasuna vähemalt 2000 krooni kuus (kohtuistungi protokoll; III, lk 105 ja 111). 12.5 OÜ I.S.P.K. Auto (reg.(reg.-kood 10133541) (puudutatud isik nr 6) oma kirjalikus vastuses 02.11.2010 (III, lk 26) leiab, leiab, et avaldajal tuleks kasutada ajalooliselt kujunenud juurdepääsuteed üle Õli 4 asuva kinnistu. Nende kinnistult rajatav tee hõlmaks kinnistut 6 meetri laiuselt ja 25 meetri pikkuselt, kuid täpne tee asukoht on teadmata ning seetõttu ei saa anda ka nõusolekut, sest tulevikus võib juurdepääs piirata nende kinnistu kasutamisvõimalusi, sh ehitusõigust). Juhul, kui kohus otsustab juurdepääsu siiski määrata üle neile kuuluva kinnistu, siis palub puudutatud isik vabastada teda igasugustest rahalistest ja mitterahalistest kohustust seoses tee rajamise ning selle edaspidise kasutamisega. Kohtuistungil 28.12.2010 teatas OÜ I.S.P.K. Auto seaduslik esindaja, et juurdepääsu määramisel üle nende kinnistu Narva 23 g ei ole neil vastuväiteid määratava tasu suuruse osas, sest nimetatud osa kinnistust nad ise ei kasuta. Juurdepääsu rajamise ja hooldamise kulud peaks jääma taotleja kanda.

Kinnistut kasutava äriühingu soov kinnistu piiramiseks on alles ettepaneku vormis ning ei takista kinnistu kasutamist juurdepääsuteena avaldaja poolt. Enne juurdepääsutee küsimuse lahendamist ei ole põhjendatud detailplaneeringu algatamine ega ka puudutatud isikute nr 4 ja 5 poolt väidetud ehitusjooniste tellimine. Juurdepääsutee kasutamisega kaasnevad kulud peab katma isik, kes teed kasutab. Ei ole välistatud, et juurdepääsuteed hakkavad kasutama ka teised isikud ning sellisel juhul jagatakse kulud proportsionaalselt vastavalt sellele, kui palju keegi seda kasutab. Kuna avaldajal ei ole võimalik temale kuuluvat kinnistut kasutusele võtta enne juurdepääsu küsimuse lahendamist, puudub ka võimalus esitada täpseid andmeid võimaliku ehitustehnika kasutamisest ja liiklustihedusest juurdepääsutee kasutamisel. AS–i Rakvere Gaas kaasamine ei ole vajalik tulenevalt TsMS § 618(2) vaid kinnistute omanike kaasamise vajadusest. Samuti ei ole AS Rakvere Gaas kaasamine põhjendatud, kuna juurdepääsutee määramine ei puuduta tema õigusi ega huve. Avaldaja on kohtumenetluse algusest peale olnud seisukohal, et juurdepääs temale kuuluvale kinnistule saab toimuda üle puudutatud isikule 1 (AS Tiigi Keskus) kuuluva kinnistu kuni Õli tänavani, sest nimetatud juurdepääsuteed on kasutatud nii avaldaja kui ka kinnistu eelmiste omanike poolt pikaajaliselt ning paikvaatlusel on tuvastatud, et tegemist on asfalteeritud teega ja seega ei ole vaja teha rahalisi kulutusi uue juurdepääsutee rajamiseks (paikvaatluse fotod nr.14-19). Nimetatud juurdepääsuteed on võimalik kasutada ka veokitel. Avaldaja möönab, et tee kasutamisega kaasnevad hoolduskulude kandmise kohustused ning leiab, et selliseid kulutusi tuleb katta proportsionaalselt puudutatud isikuga 1, kuna juurdepääsuteed kasutab ka puudutatud isik ise. Samuti on võimalik lahendada kinnistu valve- ja turvaküsimused. Kohtuistungil 28.12.2010 jääb avaldaja peamiseks nõudeks määrata juurdepääs üle AS-i Tiigi Keskus kinnistu koos registriosasse nr 964431 III jakku märkuse kandmisega tähtajatu juurdepääsu kohta ja selle kasutamise eest tasu summas 156.24 krooni kuus. Avaldaja nõustub ka suletud territooriumidel läbipääsu tagamisega juurdepääsu määramiseks tööpäevadel ja tööajal (kella 8.00-st 17.00-ni). Juurdepääsutee rajamise kulud jääksid avaldaja kanda, samuti tee hooldusega seotud kulud, kuid seda olenevalt juurdepääsu tee asukohast ja selle kasutamisest puudutatud isikute endi poolt. Vastavate täiendavate kohustuste osas oleks avaldaja arvates võimalikud kokkulepped osapoolte vahel peale juurdepääsu määramist. Juurdepääsu rajamiseks vajaliku tee ehitamiseks tähtaegade määramist ei pea avaldaja võimalikuks. Avaldaja esindaja selgitas täiendavalt, et on teinud päringuid Rakvere Linnavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise korraldamise dokumentides avaldaja kinnistule juurdepääsu kajastamisest (sh ka ida suunast), kuid juurdepääsu tagamisest mingeid andmeid ei ole leitud. Samuti täpsustas avaldaja, et tagatava juurdepääsu tee nr 4 puhul ei pea imbalaga seonduvate tingimuste täitmiseks olema tegemist asfaltkattega teega. Rakvere Linnavalitsus 03.12.2010 esitatud täiendavas seisukohas (III, lk 24) leiab, et avaldaja esitatud alternatiivsete võimaluste kohta esitatud skeemil on juurdepääs nr 4 Narva tänavale võimalik. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et juurdepääs avalikule teele peab asuma parkla kõrval. Juurdepääs Narva tänavale oleks võimalik ka kinnistute Narva 23 ja Narva 23 c vahelt (variant nr 3). Alternatiivset nõuet nr 2 ei pea linnavalitsus soovitaks, sest liiklusohutuse seisukohalt tekitab sealt juurdepääs Narva tänavale uue ristmiku. Samale seisukohale jäi Rakvere Linnavalitsuse esindaja ka 28.12.2010 kohtuistungil. Kõik puudutatud isikud olid 28.12.2010 kohtuistungil seisukohal, et menetluskulud peaks asjas kandma avaldaja, kui isik, kelle huvides lahend tehakse ja kes on ka antud kohtumenetluse algataja.

19; II);

- lõuna poolt OÜ-le Albiost kuuluva kinnistuga nr. 3716031 (Narva 19, sihtotstarve tootmismaa), mis on omandatud 04.05.2009 OÜ-lt BCA Kinnisvaralt (omanik kuni 20.01. 2009 oli AS Kalev Real Estate Company, reg.kood 10680533) (II, lk 31-32), ja AS-i HAT-Auto kinnistuga nr.1969031(Narva 23d, sihtotstarve ärimaa). Mõlemad kinnistud omavad väljapääsu Narva tänavale. - ida poolt – AS-ile Hat Auto kuuluva kinnistuga nr.1969031 ning edasi OÜ-le I.S.P.K. AUTO kuuluva kinnistuga nr.2739931 (Narva 23g), millest lõuna suunas Narva tänavale väljapääsuga jääb kaasomandina võrdsetes 1⁄2 osades A.K.Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ kinnistu nr. 2457831 (Narva 23 f; sihtotstarve - tootmismaa). 4) Rakvere linnavolikogu 16.10.2009 määrusega nr 32 on kehtestatud Rakvere Linna üldplaneeringus sätestatud antud piirkonna maa-ala juhtfunktsiooniks tootmishoonete maa, kuid ei määrata juurepääsuvõimalusi kinnistu(te)le (II, lk 14-15). 5) Vaidlus puudub ka avaldaja poolt 21.12.2010 täpsustatud avalduses märgitud alternatiivselt esitatud erinevate juurdepääsu teede pikkuste kohta, millised andmed põhinevad maa-katastri kaartide mõõdistusandmetel. 7) Samuti ei ole vaidlust tasu arvestuse aluseks olevat antud piirkonnas kehtestatud maa maksustamise hinda ja vastava tasu arvestuse käiku, mille kohaselt on maamaksu suuruseks kuus 0,056 krooni ühe ruutmeetri kohta (III, lk 4-5, 10).

Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 21.peatükis sätestatust saab üksnes hageja valida kostjad, kelle vastu ta nõude esitab, mistõttu ilma hageja sellekohase taotluseta ei olnud kohtul võimalik menetlusse kaasata kõiki õigussuhte osalisi, kelle huve eri juurdepääsuteede võimaluste kaalumine riivaks. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus asja lahendamiseks vajalikuks ja mõistlikuks alates 01.01.2009 kehtima hakanud TsMS § 618-1 tulenevalt jätkata menetlust hagita menetluse korras. TsMS § 618-2 lg 1 tulenevalt on menetlusosalisteks käesolevas asjas avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kohus on püüdnud suunata asjaosalisi vastavalt TsMS § 618-4 sätestatule sõlmima kokkulepet, kuid puudutatud isikute vastuväidete tõttu ei ole see osutunud võimalikuks. Üheks põhiliseks vastuväiteks puudutatud isikute poolt on olnud käesoleval ajal avaldajal oma kinnistuga seoses kindla (tõendatud) tegevuskava ja detailplaneeringu puudumine. Ajutise juurdepääsu seadmisega kuni oma kinnistu detailplaneeringu koostamiseni ei ole avaldaja kogu menetluse kestel nõustunud. 13.05.2010 toimunud paikkonna vaatluse protokollis on kirjeldatud avaldaja poolt peanõudena taotletud juurdepääsu teed, samuti on vaadeldud avaldaja kinnistule teisi võimalikke juurdepääse. Kohus tuvastas, et avaldaja kinnistule on käesoleval ajal ligipääs lääne poolt Õli tänavalt läbi AS-i Tiigi Keskus tootmisega seotud territooriumi. Nimetatud juurdepääs algab Õli tänavalt AS-i Tiigi Keskus aiaga piiratud territooriumi väravatest ning läbib ettevõtte territooriumi (üle asfalteeritud platsi) kuni idas asuva laohoone kõrval oleva avaldaja kinnistule viiva väravani (fotod nr 1-2, 14 -19, II, lk 85, 92-95); juurdepääsu pikkuseks on täpsustatud andmetel 186 meetrit. Lõuna suunas kuni Narva tänavani jääb OÜ Albiost kinnistu, millel hoonestus puudub ning samuti mingit tegevust ei toimu; juurdepääs tuleks üle nimetatud kinnistu terves ulatuses rajada (täpsustatud mõõdistusandmetel idapoolse piiri äärest Narva tänavale ca 140 m). Lõunast ja idast piirneb avaldaja kinnistu AS-ile HAT-Auto kuuluva kinnistuga, mille sisehoov on aiaga piiratud (fotod nr 9-10, 12, 28-29 (II, lk 89-91, 99-100). Ida suunas piki raudtee äärt jääb OÜ I.S.P.K.Auto kinnistu osa (foto nr 33) ja seejärel AS HAT-Auto kinnistuga piirneval alal A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kinnistu täidetud teeosa, mis kulgeb Narva tänavani (fotod 30-33, II, lk 100-102). Kinnistute asukohad ja piirid nähtuvad Rakvere linna pindkaardilt (II, lk 106), võimalikud juurdepääsuteed ja mõõdistusandmed Maa-ameti kaardikeskuse väljavõtetelt (II, lk 44-53). Avaldaja ja menetlusosaliste vahel on vaidlus järgmistes olulistes küsimustes: Avaldaja väitel on tema poolt taotletava juurdepääsu tagamine üle AS-i Tiigi Keskus kuuluva kinnistu õigustatud, kuna see on ajalooliliselt väljakujunenud juurdepääs, tegemist on asfalteeritud alaga, mis on autoga sõidetav, on avaldajale seotud kõige väiksemate kulutustega ning avaldaja hinnangul ka kinnistu omanikku mitte liigselt koormav. Lõunapoolse kinnistu (OÜ Albiost) kaudu juurdepääsutee kasutamist ei pea avaldaja võimalikuks, kuna see tuleks terves ulatuses rajada, sellel on kitsendused seoses elektripaigaldistega ning puudub maha- ja pealesõit Narva tänavale. AS-ile HAT-Auto kuuluvast kinnistust juurdepääsu tagamine võiks osutuda sellel olevate ehitiste ja parklate tõttu kinnistul asuva ettevõtte tegevust oluliselt kahjustavaks. Ida suunas ei ole avaldaja kinnistule varem teed olnud, kuigi algselt oli ka sealt juurdepääs planeeritud. Kõikidele puudutatud isikutele, v.a. OÜ I.S.P.K. AUTO, on avaldaja poolt enne kohtusse pöördumist tehtud vastav ettepanek oma kinnistule juurdepääsu saamiseks. AS-i Tiigi Keskus on kostjana menetluses osalemisest alates esitanud üheseid vastuväiteid tema omandatud kinnistult avaldajale alalise juurdepääsu määramisele.

Kohtu poolt menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikud on esitanud sisuliselt sarnaseid vastuväiteid ning pidanud juurdepääsu määramisel võimalikuks selle tagamist üksnes varem olemas olnud juurdepääsuna üle AS-i Tiigi Keskus kinnistu nr 964431. Kohus leiab, et avaldajal oma kinnisasjale avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumisel ei ole avalduse rahuldamata jätmine võimalik. Asjas esitatud vastuväited AÕS § 156 lg 3 tulenevalt avaldaja taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole põhjendatud. AÕS § 156 lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-10 on Riigikohus leidnud, et „AÕS § 156 lg 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnistu”. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas selliseid faktilisi tahtlikke tegusid avaldaja poolt ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul ei saa sellisteks tegudeks pidada ka avaldaja - OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupi - kui AS-i Rakriks (kinnistu endise omaniku) ainuaktsionäri teadmist Õli 4 asuva kinnisasja moodustamisest. Kohus nõustub avaldajaga, et antud juhul ei oma tähtsust ka asjaolu, kas avaldaja teadis kinnistu omandamisel sellele juurdepääsu puudumisest või mitte. Samuti ei eelda AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsuõiguse tagamine kinnisasjale sellel ehitiste olemasolu.. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Juurdepääsutee puudumisel puudub avaldajal võimalus kavandatava majandustegevuse arendamiseks oma kinnisasja kasutada. Ka avaldaja kinnistul detailplaneeringu puudumine ei ole aluseks avalduse rahuldamata jätmisele. Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-148-10 p 28, ja tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06 p 22 märgib järgmist: “Kolleegium nõustub linnakohtuga selles, et detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus.“ AÕS § 156 lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud tingimustel. Kohus on tuvastanud, et avaldajale kuuluv kinnistu nr.45531 on antud piirkonnas esimesena (1995.a.) moodustatud riigilt müügilepingu alusel omandamisel sellistes piirides nagu ta käesoleval ajal on. Selle kinnistu osas ei ole toimunud osa võõrandamist ega eraldamist, tegemist ei ole olnud AS-ile Tiigi Keskus kuuluva kinnistu nr.964431eraldamisega, vaid iseseisvalt moodustatud kinnistutega. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul ka AS-il Tiigi Keskus AÕS § 156 lg 2 tulenevat seaduslikku kohustust tagada avaldajale juurdepääsu tee üle oma kinnistu nr 964431. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 tulenevalt võib tõendiks dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Puudutatud isikud 2, 3, 4 ja 5 on vaidlustanud esialgse kostja poolt kohtule esitatud OÜ Ehitusekspert esitatud ekspertarvamuses toodud seisukohad üle nende kinnistute juurdepääsude tagamise võimalustes, eelkõige seetõttu, et ekspertiisi läbiviimisest ka nende

kinnistuid puudutavas osas ei ole neile teatatud ega eksperdi poolt ka nende arvamusi ära kuulatud.

TsMS § 293 lg 2 tulenevalt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, siis hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Eelnevast tulenevalt, saab kohus asjas esitatud eksperthinnanguid – nii OÜ Ehitusekspert (I, lk 3747) kui ka OÜ Projekteerimiskeskus (II, lk 63-65) esitatud arvamusi arvestada üksnes niivõrd kui nendes toodud andmed ei ole vastuolus vaidlustamata ning ka muude tõenditega tuvastamist leidnud asjaoludega. Kohus leiab, et avaldaja väited tema poolt peamise nõudena üle AS-i Tiigi Keskus kuuluva kinnistu taotleva juurdepääsu kui kasutuses olnud juurdepääsu ja kõige otstarbekama ning naaberkinnistuid kõige vähem koormava tee tagamiseks ei ole põhjendatud. Nimetatud juurdepääsutee taotlemist ei õigusta kohtu hinnangul ka avaldaja väited esialgse kostja poolt lubatud juurdepääsust üle oma kinnistu. Ka puudutatud isik nr 1 (AS Tiigi Keskus) on kohtus selgitanud nimetatud asjaolusid ning põhjendatult leidnud, et tegemist oli vaid ajutise lahendusega, seda enam, et tegelikult avaldaja kinnistul mingit tegevust ei ole toimunud ega toimu käesoleva ajani. Juurdepääsu tee määramisel tuleb arvestada väljakujunenud tavadega, kuid kohus leiab, et käesolevas asjas tava ei kaalu üles puudutatud isiku nr 1 poolt esiletoodud vastuargumente. Riigikohus on leidnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, et tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Kohus nõustub AS-i Tiigi Keskus vastuväidetega, et avaldaja taotletav juurdepääs ei ole ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsu tee, vaid puudutatud isiku majandustegevuses kasutuses olev asfalteeritud plats. Nimetatud asjaolud tuvastati ka paikkonna vaatlusel: taotletava juurdepääsu puhul jäävad mõlemale poole tootmisega seotud ehitised, juurdepääs kulgeks vilja vastuvõtusõlme ja elevaatorit ühendava galerii alt ja tootmishoonetega seotud hoonete vahelt üle asfalteeritud platsi (fotod nr 14, 16-19; II, lk 92-94). Kohus möönab, et avaldajal on käesoleval ajal võimalik oma kinnistule pääseda üle AS-ile Tiigi Keskus kuuluva kinnistu ning avaldaja ei ole ka väitnud, et puudutatud isiku poolt oleks talle oma kinnistule pääsemiseks takistusi tehtud. Nimetatud juurdepääsu kasutamine ei tekitaks avaldajale praktiliselt mingeid täiendavaid kulutusi, välja arvatud juurdepääsu alaga hooldamisega kaasnevad kulud ja juurdepääsu kasutamise tasu. Kohus leiab, et olukord seoses avaldaja kavandatud äritegevuse alustamiseks vajaliku alalise juurdepääsutee taotlemisega on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Avaldaja kinnistul, kus seni ei ole mingit majandustegevust toimunud ning puudub ka igasugune hoonestus (fotod nr 4-8; III, 86-88), soovib avaldaja alustada laomajandusega seotud äritegevust, mis eeldab eelnevalt ehitistega rajamist ja seejärel ka laomajandusega seotud suhteliselt aktiivset liiklemist. Avaldaja soovitud tähtajatu juurdepääs nii veo- kui sõiduautoga liiklemiseks üle puudutatud isiku AS-i Tiigi Keskus territooriumi, kus toimub aktiivne majandustegevus, oleks kohtu hinnangul kinnistu omaniku huve liigselt kahjustav. Läbipääsu määramine lõhestaks kinnistu ja võib teha võimatuks kinnistu sihipärase kasutamise – vilja vastuvõtmise ja väljastamise suurtes kogustes. Territoorium on suletud ja valvatav ning läbipääsu võimaldamine aktiivseks liiklemiseks võib seada ohtu vilja säilimise tagamise. Territooriumil oleval platsil seisab ja liigub palju veokeid (eriti hooajaliselt) ning sellega võib sealt läbisõitmine osutuda võimatuks. Samuti on põhjendatud puudutatud isiku nr 1 vastuväited selles, et võrreldes teiste juurdepääsu võimalustega, kus tee kulgeb või võib kulgeda kinnistute piiri lähedalt, on läbi puudutatud isiku nr 1 territooriumi tähtajatult tagatav juurdepääsutee määramine antud kinnistu omanikku kõige enam koormav.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 märkinud, et hagi rahuldamiseks ei ole määrav see, et hageja soovitud tee läbib ainult ühte kinnisasja. „Olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja hoonete asukohast sellel ja teistest asjaoludest, võib juurdepääs üle mitme kinnisasja olla nende omanikele vähem koormavam, kui juurdepääs üle ühe kinnisasja selle omanikule“. Kohus leiab erinevad alternatiivseid juurdepääsu võimalusi kaaludes, et avaldajal on oma äriplaanide teostamiseks vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele võimalik rajada oma kinnistu põhjapoolsel piiril ida suunas kulgeval kinnistu osal üle AS-ile HAT-Auto, OÜle I.S.P.K AUTO kuuluvate kinnistute ning seejärel lõuna suunas üle A.K. Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ-.le kaasomandina kuuluva kinnistu Narva tänavale välja (vastavalt skeemil tee nr 4; III, lk 99). Avaldaja volitatud esindaja selgituse kohaselt oli algselt juurdepääsu rajamine ka nimetatud suunas mõeldud ning sellest on tingitud ka kinnistu selline kuju - ida suunas kitsa ribana kulgev osa. Nimetatud suunas juurdepääsu rajamise võimalus on ka käesoleval ajal olemas. Kuigi paikvaatlusel tuvastati, et sealt ei ole ilmselt juurdepääs kulgenud ja ka hetkel seal tee puudub, siis juurdepääsu rajamiseks looduslike ega ehituslike takistuste olemasolu vaatlusel ei tuvastatud (fotod nr 6-7; 34-35;II, lk 87; 102-103). Avaldaja ei ole esitanud võimaliku juurdepääsu rajamisega kaasnevate kulutuste arvestust, kuid ei ole välistanud sealt ka käesoleval ajal tee rajamise võimalust ja vajalike kulutuste kandmist avaldaja poolt. Maakatastri keskuse kaardi mõõdistusandmetest nähtuvalt oleks juurdepääsu pikkuseks avalikule teele kokku 193-200 meetrit (II; lk52,53 ), millest 20-meetri pikkuselt ja 6–meetri laiuselt läbiks juurdepääs AS HAT-Auto põhjapoolset serva, siis 20 meetri pikkuselt ja 6-meetri laiuselt kulgeks juurdepääs üle OÜ I.S.P.K.AUTO läänepoolse osa (loodest kagusse, s.o. pöördega lõuna suunas) ja jätkuks sealt põhjast lõunasse A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute kinnistu läänepoolsel osal 160 meetri pikkuselt ning, vastavalt avaldaja taotlusele, 3 meetri laiuselt kuni Narva tänavani välja. Kohus leiab, et kaaludes erinevaid juurepääsuteede võimalusi, on nimetatud juurdepääsu (skeemil nr 4) tagamine koormatavate kinnisasjade omanikele kõige vähem koormavam. AS HAT-Auto ja OÜ I.S.P.K.AUTO seaduslikud esindajad kinnitasid kohtule, et kinnistute omanikud ise nimetatud juurdepääsu alla jäävat maa-ala ei kasuta ja sealt juurdepääsu tagamiseks vastuväited puuduvad, seda juhul, kui tee hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda (III, lk 26). A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kinnisasi on hoonestatud ning tulevikus rajatavate juurdeehituste kohta andmeid ei ole esitatud, arendustegevus on põhimõtteliselt lõppenud, mistõttu olemasolevatel andmetel ei kahjustaks sealt juurdepääsutee tagamine oluliselt omanike poolt kinnisasja kasutust. Juurdepääsu tagamisel võimalikult lähedal kinnistu läänepoolsele piirile koormaks see kinnistu omanikke teistega võrreldes vähem: juurdepääs ei poolitaks kinnistut ega häiriks olulisel määral ka majandustegevust. Kinnistu piirile ehitamine on takistatud piki kinnistu läänekülge ühiskanalisatsiooni- ja sidetrassi kulgemisest (OÜ Projekteerimiskeskuse ekspertarvamus (II, lk. 63-64). Olemasolevat juurdepääsu kasutavad suurel määral ka kinnistu omanikud ning kinnistul tegutsevad äriühingud, samuti jääb ära uue mahasõidu rajamine Narva tänavale. Puudutatud isikud 4 ja 5 on leidnud, et juurdepääsu tee tagamine nende kinnistult on ebamõistlikult kulukas, erinõuete arvestamist vajav (kanalisatsioon, gaas jms tehnovõrgud), ekspluatatsiooniks ohtlik ja avaldaja enda kirjalikes seisukohtades eitavate positsioonidega tõendatud. Kohus leiab, et nimetatud kinnistu läänepoolsel osal kulgevad maa-alused trassid ei takista Narva 23f kinnistult juurdepääsu tee tagamist, samuti ei takista seda raudtee kaitsevööndi olemasolu. Piirangu seab üksnes Raudteeseaduse § 37 lg 3, mis sätestab, et kaitsevööndis on piiratud hoonete ja rajatiste ehitamine juhul, kui seatakse ohtu nähtavus. Ka raudtee ääres paikneva gaasiseadme paigaldise kontrollimiseks on tagatud juurdepääs sama teed mööda, mida kinnitavad paikvaatluse läbiviimisel tuvastatud asjaolud (fotod nr 33-34, II, lk 102103), samuti AS-i Eesti Gaas Võrguteenus Virumaa piirkonna vastus 23.11.2010 avaldaja

päringule (III, lk 11). Küttegaasi ohutuse seaduse § 10 lg 1 kohaselt gaasipaigaldise kaitsevööndi ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ka kaitsevööndi olemasolul välistatud ehitada ehitisi vastavalt gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele. Käesolevas asjas ühegi puudutatud isiku kinnistusraamatu väljavõttest taoliste kitsenduste olemasolu ei nähtu. Tõendamist ei ole ka leidnud puudutatud isikute nr 4 ja 5 vastuväited nende kinnistul nr 2457831 väidetava imbala tagamisega seotud takistustest. AS-i Rakvere Vesi kirjas 26.11. 2010 on vaid märgitud, et „sademetevee, drenaaživee ja muu pinnavee juhtimine reovetekanalisatsiooni ei ole lubatud. AS-ile Rakvere Vesi teadaolevalt nimetatud piirkonnas sadevete torustikud puuduvad ja kinnistu omanikel tuleb kaaluda sadevete ärajuhtimise alternatiivseid lahendusi” (III, lk 35). 28.12.2010 kohtuistungil puudutatud isikute nr 4 ja 5 esindaja selgitusel on vajalik tagada antud piirkonnas sadevete imbumine maasse, mida takistaks kõvakattega tee rajamine (kohtuistungi protokoll; III, lk 105). Avaldaja lepingulise esindaja kinnitusel ei taotle aga avaldaja kõvakattega juurdepääsutee ( asfalttee) rajamist, mis takistaks sadevete imbumist maasse; samuti on avaldaja nõus osalema vastavate lahenduste leidmisel (kohtuistungi protokoll, III, lk 108). Käesoleval ajal ei ole ka puudutatud isikutele nr 4 ja 5 kuuluval kinnistul tegemist suletud territooriumiga. A.K.Autoteenindus OÜ 23.11.2010 esitatud kirjas „Ettepanek Varsta Tarvikute OÜ-le” on tehtud vaid ettepanek turvalisuse suurendamiseks ja varguste vähendamiseks piirata Narva 23 f majaesine territoorium, kuna sellel asuvad avariilised sõidukid (III, lk 36). Kas ja kui suures ulatuses territoorium tegelikult piiratakse, ei ole veel teada ning kohtu hinnangul oleks ka piirdeaia rajamisel võimalik korraldada avaldajale läbipääsu tagamine vähem koormavalt kui seda on AS-i Tiigi Keskus tootmisega seotud territooriumi läbimisel tootmisega seotud ehitiste vahelt. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et üksnes avaldaja poolt kasutatava juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kulud peavad jääma täielikult avaldaja kanda. Kuna aga kohtu poolt avalduse rahuldamisel skeemil märgitud juurdepääsutee nr 4 puhul ei ole tee täpne kulgemine ja selle kasutamine teiste puudutatud isikute poolt enne juurdepääsu rajamist teada, siis kohus leiab, et nimetatud kohustuste kandmise küsimust antud asja raames ei ole võimalik lahendada ning vastavate kohustuste kandmises ja jagamises on osapoolte vahel võimalik kokku leppida hilisemalt lepingute sõlmimisega. Kohus ei pea põhjendatuks määrata juurdepääs avaldaja kinnistule üle OÜ Albiost (puudutatud isik nr 2) kinnistu nr 3716031, asukohaga Narva 19 Rakveres (skeemil juurdepääs nr 2). Nimetatud kinnistult juurdepääsu rajamine ei ole otstarbekas ning võib kaasa tuua põhjendamatult suuri kulutusi nii kinnistu omanikule kui ka juurdepääsu taotlejale. Kinnistul puudub juurdepääsutee (II, lk 97) ja see tuleks kogu pikkuses üle kinnisasja ehitada. Juurdepääsutee rajamisel ka piki kinnistu idapoolset osa kaasneksid kinnistul paiknevate elektrirajatistega - alajaam (paikvaatluse fotod nr 11,25, II, 90, 98) ja maakaabelliinid – seotud piirangutega kaasnevad kulutused vastavate projektide tellimiseks, samuti vajadusel kaabelliinide ümbertõstmiseks. Nimetatud asjaolusid on välja toodud ka Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Ida piirkonna Rakvere käidukorraldaja Andrus Retsold`i poolt puudutatud isiku päringule saadetud vastuses. Kuigi tegemist on vaid AS-i Eesti Energia ühe töötaja arvamusega, nähtuvad kinnistul paiknevad kaabelliinid ka maakatastri kitsenduste väljavõttelt (III, 61). Kinnistul puudub ka idapoolse piiri lähedalt otse lõuna suunas juurdepääsu rajamisel Narva tänavale peale- ja mahasõidu olemasolu (foto nr 24, II, lk 97) ning vastavalt Rakvere Linnavalitsuse antud arvamusele 22.10.2009 (II, lk 14-15) ja 03.12.2010 (III, lk 24) ei oleks sealt tiheda liiklusega Narva tänavale uue väljasõidu rajamine uue tekkiva ristmiku tõttu soovitav. Mõeldav ei ole ka juurdepääsu rajamine Narva 19 kinnistult Narva tänavale juba olemasoleva värava kaudu (OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu skeemil (I, lk 53) ajutise juurdepääsuna nr 2 märgitud tee; paikvaatluse fotod nr 22, 26, II, lk 96), sest tee kulgeks diagonaalselt üle kinnistu ning takistaks oluliselt kinnistu omanikul selle hoonestamist. Samuti väheneks selliselt juurdepääsu kulgemisel kogu krundi väärtus oluliselt. Nimetatud varianti

ei poolda ka Rakvere Linnavalitsus oma 22.10.2009 antud seisukohas: „Maakorralduslikult ei ole otstarbekas juurdepääsu paiknemine kinnistu keskosas või selle lähedal, sest selline asukoht võib olla takistuseks eelkõige kinnistu hoonestamisel ja ka kasutamisel” (II, lk 1415). Kohtu hinnangul ei ole võimalik juurdepääsu tagamine ka AS-ile HAT-Auto (puudutatud isik nr 3) kuuluva kinnistu Narva 23 d kaudu lõuna suunas avalikult kasutatavale teeni, kuigi nimetatud juurdepääs võrreldes teiste alternatiivselt esitatud variantidega oleks kõige lühem (90 meetrit). Arvestades aga asjaolu, et taotletud juurdepääs kulgeks läbi AS HAT-Auto kinnise territooriumi (sisehoov; fotod nr 9-10, 28-29) vahetult teenindushoone kõrvalt ning teenindushoonesse sisse- ja väljapääsuna kasutatavate väravate eest (fotod nr 12, 29) ja läbiks ka sõidukite parkimisala, siis selliselt juurdepääsu tagamine (eriti veoautodega juurdepääsu puhul) halvaks ettevõtte igapäevase majandustegevuse ja võib olla ka ohtlik territooriumil pargitud sõidukitele. Seega kokkuvõtteks, hinnates kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis ning kaaludes avaldaja õigustatud huvi ja vajadust oma kinnistule juurdepääsu saamiseks seal majandustegevuse alustamiseks ja sellega seonduvalt ka hoonete ehitamiseks ning erinevate võimalike juurdepääsude tagamisega üle võõraste kinnisasjade nende kinnistute koormamist, leiab kohus, et kõige vähem koormavam on juurdepääsu tagamine alternatiivsetena esitatud variantidest vastavalt avaldaja skeemil märgitud variandile nr 4, s.o. kulgemisega avaldajale kuuluva kinnistu põhjapiirilt ida suunas üle AS-ile HAT-Auto ja OÜ-le I.S.P.K.AUTO kuuluvate kinnistute osa ja seejärel põhjast lõunasse üle A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kaasomandina kuuluva kinnistu läänepoolses servas kuni Narva tänavale välja. Rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks. Nimetatud märkuse kandmise võimalus tuleneb kinnisasja kitsendusi reguleerivast üldsättest - AÕS § 141 lg 3, mille kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. AÕS § 156 lg 1 sätestatud juurdepääsuõiguse kohtulahendi alusel siduvaks muutmine kolmandatele isikutele kinnistusraamatu kandega on seega võimalik kinnistusraamatusse sellekohase märke (AÕS § 63 lg 1 p 4) kandmisega. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole välistatud ka AÕS § 156 lg 1 alusel ettenähtud juurdepääsu tasu kajastamine kinnistusraamatusse märkuse tegemisel. Rahuldades avaldaja taotluse 21.12.2010 täpsustatud avaldusele lisatud skeemil märgitud juurdepääsu tee nr 4 määramiseks, peab kohus vajalikuks kaaluda avaldaja märgitud juurdepääsu tasu suuruse põhjendatust. AS HAT-Auto ja OÜ I.S.P.K. AUTO seaduslikud esindajad on kinnitanud kohtule nimetatud juurdepääsu rajamise osas vastuväidete puudumist seoses asjaoluga, et nad ise vastavat osa oma kinnisasjast ei kasuta. Samuti on nad nõustunud avaldaja märgitud tasu suurusega. A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ on vaidlustanud nii nendele kuuluva kinnistu kaudu juurdepääsu tagamise kui ka avaldaja märgitud tasu suuruse. Puudutatud isikud on leidnud, et määratav tasu peaks olema vähemalt 2000 krooni kuus. Vastava summa arvestuse aluseks olevaid objektiivseid näitajaid ei ole nad esitanud. Kohus leiab, et arvestades avaldaja soovitud juurdepääsu - 50 sõiduauto ja 30 veoautodega liiklemiseks kuus - ning määratava juurdepääsutee kulgemist ka puudutatud isikute poolt nende majandustegevusega hõlmatud alal (kinnistul olevate ehitiste juurde sõiduks ning parkimiseks), siis on avaldaja taotletud tasu juurdepääsu talumise kohustuse hüvitamiseks ebamõistlikult väike. Arvestades ka asjaolu, et avaldaja soovib juurdepääsu äritegevuse alustamiseks ning tulu saamiseks, siis peab kohus põhjendatuks oluliselt suurendada tasu arvestamisel avaldaja poolt rakendatud koefitsienti ning rakendab tasu arvestamisel koefitsienti

0,056) = 26.88 krooni ning koefitsiendiga 20 korrutades on avaldaja poolt tasumisele kuuluvaks juurdepääsu tasuks A.K.Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ-le ühtekokku 20 x 26.88 = 537.60 krooni, s.o. vastavalt 34.36 eurot kuus. Kohtukulude jaotusest: Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestatule kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaosalised arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 tulenevalt lahendi tegemisel avaldaja huvides tuleb ka käesolevas asjas jätta menetluskulud täielikult avaldaja kanda. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, millest tulenevalt oleks põhjendatud panna menetluskulude kandmise kohustust ka mõnele muule menetlusosalisele. TsMS § 618-6 lg 1 tulenevalt jõustub kohtu määrus avalduse rahuldamise kohta ja kuulub täitmisele,, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse. TsMS § 618-5 tulenevalt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel tehtud määrust määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2011

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. jaanuari 2011 määrus muutmata. Menetluskulud maakohtus jätta OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt A.K. Renditeenused OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.2012

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.