Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

korteriühistu liikmeks. Hageja on asutatud elamu XXX kortermaja majandamiseks ja haldamiseks. Ta lähtub oma majandustegevuses korteriomandiseadusest, korteriühistuseadusest, põhikirjast nagu ka seonduvatest teistest õigusaktidest. Eelnimetatust tulenevalt kohustub iga korteriühistu liige (sealhulgas kostja) tasuma igakuiselt korteriühistule temale esitatud arvetes märgitud suuruses ja tähtajaks elamu majandamise ja haldamise eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest on ta kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostjapoolne käitumine tekitab ühistule objektiivselt suhteliselt keerukaid finantsprobleeme ainuüksi selletõttu, et tema võlgnevus ühistu ees on märkimisväärse suurusega. Ka tunnistab hageja, et on põhimõtteliselt teadlik kostja poolt nimetatud asjaoludest ja probleemidest e. sellest, et võlaprobleemide tekke põhjuseks kostjale olid kostja üürilised. Teisalt aga ei saa hageja täielikult nõustuda kostja seisukohaga, et võlgnevuse likvideerimine hagejale toimub alles siis, kui kostjal õnnestub tema poolt algatatud protsessi tulemina kolmandatelt isikutelt rahalisi vahendeid saada. Ka peab hageja arvestama nõuete esitamise üldise aegumistähtajaga nagu ka ühistu üldisele maksedistsipliinile mõjuvate teguritega, kus kostjale erandi tegemine võrreldes teiste ühistu liikmetega ei ole õigustatud. Seisuga 06.03.2013. a on kostja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees perioodil 01.05.2012 kuni 01.03.2013 summas 1 551,34 eurot. Kostja vastus Kostja ei nõustu raamatupidamise koondväljavõttes ära toodud arvete suurusega maist – augustini 2012.a. kuude eest. Kostja eeldab, et see on seotud valesti arvestatud tasuga vee kasutamise eest. Põhjendamatult kostja poolt esitatud vee näitusi ei arvestatud ja kostja arvele pandi faktiliselt kogu maja veekadu. Sellest sai teavitatud korteriühistu juhatust kuid tulemuseta. Selleks, et kostja saaks otsustada, millises osas ta nõudega nõustub ja millises osas vaidlustab, nõuab ta hagejalt korteri arvete detsembrist 2011.a. – septembrini 2012.a. esitamist. Samuti peab hageja selgelt välja tooma, millest võlgnevus koosneb: milliste teenuste eest ja millisel perioodil, kuidas on võlgnevus ja viivised arvutatud ning arvestatud. Kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest endast, kostja ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid tuletama hagile lisatud tõenditest. Hageja peab välja tooma tõendid, millega ta saab tõendada, et ta on kandnud kommunaalteenuste osutamisel kulutusi, mille väljamõistmist ta kostjalt nõuab. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXX omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil mai 2012 a kuni märts 2013. a kokku 1 551,34 eurot.

Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse olemasolule, kuid kostja selgituse kohaselt on arved tasumata korterit kasutanud üürnike tõttu. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolu kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kostja on kohtumenetluse ajal osaliselt võlgnevust kustutanud, kuid perioodil mai 2012 kuni märts 2013 on tekkinud ka uus võlgnevus, mille väljamõistmist kostjalt hageja kohtult taotleb. TsMS § 376 lg 1 järgi eeldatakse kostja nõusolekut, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja kohtule vastuväidet ei esitanud. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et perioodi 01. mai 2012 a kuni 01. märts 2013. a võlgnevus kokku on 1 551,34 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub KOS §§ 8 ja 13 ning KÜS §§ 7 lg 4; 13 lg 4 ja 15 alusel rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.