Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud, menetluse käik 23.04.2007 a. sõlmisid AS Swedbank (edaspidi hageja) ja Reijo Reimer (edaspidi kostja) laenulepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 12 790,00 eurot, sihtotstarbega korteriomandi ostmine asukohaga, *, millele seati lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks tagatisena hüpoteek. Samuti seati hüpoteek korteriomandile asukohaga *. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 09.08.2010. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 25.08.2010. Hageja informeeris 03.12.2012 teatises kostjat, et kohtutäitur Mati Kadak vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressiga *. Nimetatud vara müüdi 2 945 euroga, millest läksid maha kohtutäituritasud. Laenulepingust *, *, * ja vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tulenevate võlgnevuse katteks laekus 0 EUR. 03.12.2012 teatises informeeris hageja kostjat, et kohtutäitur Elin Vilippus vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressiga *. Nimetatud vara müüdi 450 euroga, millest läksid maha kohtutäituritasud. Laenulepingust * tulenevate võlgnevuse katteks laekus

283,93 eurot. Lepingusse nr * ei laekunud midagi. Kostjal on hagejale tasumata laenulepingu * järgi 12 650,73 eurot, millest põhiosa 10 182,29 eurot, intress 250,05 eurot, varakindlustus 128,37 eurot, menetlustasu 38,35 eurot, viivised 2023,79 eurot, viivised varakindlustuse võlgnevuselt 27,88 eurot. 14.07.2007 sõlmisid hageja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic krediitkaardi nr * krediidilimiidiga 15 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr *. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu punktis 6.4 toodud maksekohustust. Kostja tegi krediidiga tehinguid 958,67 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. 09.08.2010 saatis hageja kostjale teatise lepingu tähtaja saabumise kohta, milles palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud. Vastavalt lepingu punktile 6.4. juhul kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohast viivist. Viivise arvestamine lõpeb tasumisele kuuluvate summade täieliku tasumise päeval. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 958,67 eurot. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat hagejale ei tagastanud. Tulenevalt sellest arvestas hageja kohustusega viivitamise eest viivist hageja hinnakirjas sätestatud määra alusel. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja AS Swedbank P&C Insurance (endise ärinimega AS Hansa Varakindlustus) 14.07.2007 ka krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kindlustusandjaks oli Swedbank Varakindlustus AS ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerida. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist omakorda nõuda kostjalt. 21.01.2013 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga kokku 1 296.94 EUR, millest põhiosa on eurot 958,67 eurot, intress 107,26 eurot, viivis 213,16 eurot ja kaardikasko 17,26 eurot. 28.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr * summas 24 000 krooni intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 11.12.2010. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 11. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 11.12.2009. Alates 11.12.2009 kuni 11.08.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 09.08.2010 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 24.08.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 25.08.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 21.01.2013 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 1218,29 eurot, millest põhiosa on 674,58 eurot, intress

136,86 eurot ajavahemiku 11.10.2009-25.08.2010 eest ja põhiosa viivis 406,85 eurot ajavahemiku 11.11.2009-21.01.2013 eest. Kostja võlgneb hagejale kokku 15 165,37 eurot, millest põhiosa on 11 815,54 eurot, intress 494,17 eurot, kaardikasko 17,26 eurot, varakindlustus 128,37 eurot, menetlustasu 38,35 eurot, viivised 2643,80 eurot ja viivised varakindlustuse võlgnevuselt 27,88 eurot. 22.01.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. 30.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 01.02.2013 toimetati menetlusdokumendid kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil kätte kostja * U. S.’ile. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 22.01.2013. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt laenulepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 12 650,73 eurot (põhisosa on 10 182,29 eurot, intress 250,05 eurot, varakindlustus 128,37 eurot, menetlustasu 38,35 eurot, viivised 2023,79 eurot ning viivised varakindlustuse võlgnevuselt 27,88 eurot), vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 1296,94 eurot (põhiosa 958,67 eurot, intress 107,26 eurot, viivis 213,16 eurot ja kaardikasko 12,26 eurot), laenulepingust nr 08078451-VL tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 1218,29 eurot (põhiosa 674,58 eurot, intress 136,86 eurot ja viivis 406,85 eurot). Lisaks palub hageja välja mõista viivise protsendina kõikide lepingute põhiosalt summas 11 815,54 eurolt alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Reijo Reimer’ilt hageja Swedbank AS kasuks välja mõista laenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 12 650,73 eurot (põhisosa on 10 182,29 eurot, intress 250,05 eurot, varakindlustus 128,37 eurot, menetlustasu 38,35 eurot, viivised 2023,79 eurot ning viivised varakindlustuse võlgnevuselt 27,88 eurot), vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus summas 1296,94 eurot (põhiosa 958,67 eurot, intress 107,26 eurot, viivis 213,16 eurot ja kaardikasko 12,26 eurot) ning laenulepingust nr 08078451-VL tulenev võlgnevus summas 1218,29 eurot (põhiosa 674,58 eurot, intress 136,86 eurot ja viivis 406,85 eurot). Lisaks tuleb kostjalt Reijo Reimer’ilt hageja kasuks välja mõista

viivis protsendina kõikide lepingute põhiosalt summas 11 815,54 eurot alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 600 eurot /tlk 47/. Kohus asub seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (600 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.