Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse avalikult teatavaks -
15. märts 2013. a, Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-57895
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi JD, DD, JD ja ND vastu solidaarselt võlgnevuse väljamõistmiseks ja eluruumi tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, aadress Tulika 33b, 10615 Tallinn)- esindaja Õrne S (XXX) Kostja I JD(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II DD(sünd XXX.a, elukoht XXX) Kostja III JD (sünd. XXX.a, elukoht XXX) Kostja IV ND (sünd. XXX.a, elukoht XXX) Kostja IV määratud korras esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa 3 847,84 eurot
esindajad
21.02.2013. a, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind
hageja esindaja ÕS, kostjad JD, DD, JD, N D , N D esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
asuv eluruum. Eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõsta J D , D D , J D ja N D nimetatud eluruumist välja. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt JD, DD, JD ja N D kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tallinna linn esitas 25.11.2011 kohtule hagi JD, DD, JD ja N D vastu, milles palus mõista kostjatelt välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse 2 022,16 eurot ning välja tõsta kostjad hagejale kuuluvast eluruumist XXX. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja I vahel sõlmiti 25.04.2007 eluruumi XXX kasutamiseks üürileping nr 3-4-6/1021 tähtajaga kuni 12.05.2012. Lepingu alusel kasutab kostja I koos perekonnaliikmetega Tallinna linnale kuuluvat eluruumi suurusega 47,4 m2. Tulenevalt suurest üüri ja kõrvalkulude võlgnevusest (23 113,11 krooni) saatis hageja 04.02.2009 kostjale I erakorralise üürilepingu ülesütlemise teate palvega tagastada eluruum hagejale hiljemalt 06.03.2009 ning likvideerida võlgnevus. Kostja eluruumi ei tagastanud ja võlgnevust ei likvideerinud. 01.12.2009 andis hageja kostjale I tähtaja 08.01.2010 võlgnevuse 28 776,13 krooni tasumiseks ja eluruumi tagastamiseks. 11.02.2010 andis hageja kostjale I tähtaja 20.02.2010 võlgnevuse 32 903,43 krooni tasumiseks ja eluruumi tagastamiseks. Kostjad tasusid oma võlgnevusest veebruari 2010 lõpus 6 200,27 krooni. 04.03.2010 edastas hageja kostjale I eluruumi tagastamise ja võlgnevuse tasumise nõude. Märtsis 2010 tasusid kostjad üürivõlast 20 500 krooni ning aprilli 2010 algul 3 000 krooni. 26.04.2010 edastas hageja kostjale I eluruumi tagastamise nõude, võlgnevuse jääk oli 8 670,90 krooni. 07.01.2011 edastas hageja kostjale I eluruumi tagastamise nõude, võlgnevuse jääk oli 1 044,56 eurot. 20.01.2011 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe üürivõlgnevuse 1 044,56 euro tasumiseks, milles kostja I kinnitas, et on nõus maksegraafikuga ning tasub lisaks lisanduva üüri ja kõrvalkulud. Seoses üürivõlgnevuse tasumise kokkuleppe sõlmimisega edastas hageja 20.01.2011 kostjale I üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühistamise teatise. 01.07.2011 edastas hageja kostjale I meeldetuletuse üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse tasumiseks. Kostja I oli rikkunud maksegraafikust tulenevaid nõudeid ning tasunud maksegraafiku alusel ainult 622,20 eurot.
23.08.2011 edastas hageja kostjale I üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate, võlgnevus oli 1 887,43 eurot. 23.09.2011 edastas hageja kostjale I üürivõlgnevuse tasumise ja eluruumi tagastamise nõude, võlgnevus oli 1 987,97 eurot. Hageja andis tähtaja 22.10.2011 üürivõlgnevuse tasumiseks ja eluruumi tagastamiseks. Hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud kostjad vaatamata suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele üürivõlgnevust tasunud ega eluruumi tagastanud. Kostjad ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei kohtus ega üürivaidluskomisjonis ning kasutavad hagejale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta. Hageja täpsustas 07.12.2011 nõuet ning palub mõista kostjatelt solidaarselt välja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 2 022,16 eurot, välja nõuda hagejale kuuluv eluruum XXX kostjate ebaseaduslikust valdusest ning otsuse täitmise viisina tõsta kostjad välja hagejale kuuluvast eluruumist. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. 21.03.2012 täpsustas hageja üürivõlgnevuse nõuet ning palus mõista kostjatelt solidaarselt välja 2 238,81 eurot hageja kasuks. 14.06.2012 hagiavalduse täpsustuses märkis hageja, et kostjad võtsid nii üürivõlgnevuse kui ka valduse tagastamise nõude õigeks nii eelistungil kui ka 30.12.2011 kohtule esitatud hagiavalduse vastuses. Hageja loobub üüri ja kõrvalkulude tasumise nõudest seoses võlgnevuse tasumisega kostjate poolt. 22.08.2012 esitatud vastuses kostja 17.0.2012 seisukohale leiab hageja, et kostjad on korduvalt kinnitanud hagi õigeksvõttu kõigis nõuetes. Kostjad on valduse tagastamise nõudest aru saanud ning mõistnud vajadust uue eluaseme otsimiseks. Hageja jääb valduse tagastamise nõude juurde ja ei anna kostjatele nõusolekut hagi õigeksvõtu tagasivõtmiseks. Kostja vastuväited 02.01.2012 vastuses hagiavaldusele võtsid kostjad hagi õigeks ning tunnistasid hagiavalduses nende vastu suunatud nõudeid. Kostjad soovisid sõlmida hagejaga kompromissi ja kohustusid tasuma võlgnevuse kolme kuu jooksul, s.o märtsi 2012 lõpuks. Kostjad paluvad jätta menetluskuludest 50% hageja ja 50% kostjate kanda. Kostjad teatasid, et võlgnevus tekkis seetõttu, et neljast kostjast kolm olid olnud töötud. 17.07.2012 teatas kostja IV, et kostjad ei ole võtnud õigeks hagi eluruumi tagastamise nõudes. Kostja IV väitis 27.08.2012 esitatud seisukohas, et kostjate 02.01.2012 vastus ei olnud koostatud kostjate endi poolt ning seda allkirjastades kinnitasid nad ekslikult, et on nõus eluaseme tagastamise nõudega. Kostjate tegelik tahe oli võtta õigeks vaid võlgnevuse nõue. Kostjad esitasid 01.11.2011 hagejale avalduse, milles palusid, et kohtumenetlust ei alustataks ning põhistasid mittetasumist. Kostjate huvi on jääda elama kauaaegsesse elukohta ning likvideerida võlgnevus. Kostja IV leiab, et vaidluse raames tuleks võtta arvesse, et kostjad on elanud vaidlusaluses eluruumis juba alates 1984. Kostja IV väitel ei olnud tema tahteks tahteavalduse tegemisel 28 aastat koduks olnud eluruumist ilmajäämine. Kostja IV on seisukohal, et kohtumenetluse käigus nõutud võlgnevuse likvideerimine 28.05.2012 ning võlgnevuse tekkest edasine hoidumine on käsitletav kaudse tahteavaldusena. Kostja IV ei ole seega kunagi olnud nõus korterist väljatõstmise nõudega. Kostjale IV on ebaselge hageja 14.06.2012 nõude täpsustus, kuivõrd 17.05.2012 toimunud eelistungil teatas hageja esindaja, et hageja tingimuseks on see, et kui teatud kuupäevaks ei ole kogu võlg tasutud, siis nõuab hageja edasi eluruumist väljatõstmist.
06.11.2012 esitas kostja IV määratud korras esindaja avalduse hagi õigeksvõtu avalduse eksliku vormistamise kohta. Kostja IV soovis 30.12.2011 kohtule esitatud avalduses võtta hagi õigeks vaid üürivõlgnevuse nõudes. Kostja IV ei valda eesti keelt. 30.12.2011 vastus on koostatud eesti keeles ning kostja IV allkirjastas selle ilma, et vastuse koostaja oleks vastust talle sõna-sõnalt tõlkinud või isegi selgitanud selle sisu. Vastuse vormistas Tuulemaa 6 asuva sotsiaalkeskuse jurist, kes arvatavalt ei saanud päris täpselt aru N D selgitustest temale ja tõlgendas osalist nõustumist hagiga laiendavalt kogu haginõudele. Kostja IV esindaja viitab TsMS § 440 lg-le 4, mille kohaselt hagi õigeksvõtmine ei ole kohtule siduv, kui asjas osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kostjate suhtes ühiselt. Käesolevas tsiviilasjas esitatud eluruumi tagastamise nõue on esitatud kõigi kostjate vastu ühiselt. Kostja esindaja märgib ka, et kostjad tasusid kohtu eelistungil kokkulepitud ajaks s.o
04.02.2009.a avaldusega ütles hageja üürilepingu alates 06.03.2009. a erakorraliselt üles, kuna 28.01.2009. a seisuga võlgnes kostja üüri ja kõrvalkulude eest 23 113,11 krooni (tl 6-7). 20.01.2011 tühistas hageja üürilepingu erakorralise ülesütlemise, kuna sõlmis 20.01.2011 kostjaga I kokkuleppe üüri- ja kommunaalmaksete võlgnevuse 1 044,56 euro likvideerimiseks maksegraafiku (tl 15-16). Kokkuleppe punkti 7 kohaselt on Kristiine Linnaosa Valitsusel õigus kostja I poolt lepingus sätestatud tingimustel võlakohustuse täitmata jätmisel või täitmisega viivitamisel üürisuhted viivitamatult lõpetada ning võlg sisse nõuda. Kostja I maksegraafikust kinni ei pidanud ning 01.07.2011 palus hageja võlgnevuse likvideerida koheselt, teavitades oma õigusest võlgnevuse tasumata jätmisel lõpetada üürileping ühepoolselt ning nõuda eluruumi tagastamist (tl 18). 23.08.2011 avaldusega ütles hageja kostjale I üürilepingu erakorraliselt VÕS § 316 ja üürivõlgnevuse tasumise kokkuleppe alusel üles, kuna kostja I ei pidanud maksegraafikust kinni ning seisuga 19.08.2011 oli kostja I võlgnevus hageja ees 1 265,07 eurot (tl 19-20). VÕS § 316 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 316 lg 2 kohaselt ei ole üürileandjal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. 17.11.2011 saldokinnituskirjast nähtub, et kostja I oli üürilepingu erakorralise ülesütlemise seisuga võlgnevuses kolmel üksteisele järgneval maksepäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega (tl 24). Üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest 23.08.2011 ning 17.11.2011 saldokinnitusest nähtub, et augustis 2011 oli kostja võlgnevus hageja ees 1 265,07 krooni, mis on suurem kui kolme kuu üüri summa ja suurem kui kolme kuu kõrvalkulude summa. Seega oli hageja VÕS § 316 lg 1 kohaselt õigustatud üürilepingu üles ütlema. Vaidlust ei ole selles, et kostja on peale üürilepingu ülesütlemist üürilepingu ülesütlemise aluseks oleva võla tasunud. Võla tasumine peale üürilepingu ülesütlemist ei muuda aga ülesütlemist tühiseks. VÕS § 326 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Kostja on viidanud VÕS § 326 lg-le 2, mille kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. VÕS 329 lg 1 kohaselt peab üürnik eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks vastavalt VÕS §-le 326 esitama 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest taotluse üürikomisjonile või kohtule. Hagimaterjalidest nähtuvalt ei ole kostjad kasutanud oma õigust taotleda tähtaegselt üürilepingu pikendamist. VÕS § 334 lg-s 1 on sätestatud, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega tuleb kohustada üürnikku ja tema perekonnaliikmeid s.o kostjaid tagastama XXX asuv eluruum. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi
tagamise abinõuga. Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõstetakse kostjad eluruumist välja. Kostjad on märkinud, et neil puuduvad rahalised vahendid uue eluruumi üürimiseks ning nad ei suuda tagastada eluruumi koheselt. Kohus märgib, et eluruumist väljatõstmist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180. TMS § 180 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või tagastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Seega on kostjatel täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja piires piisavalt aega uue eluruumi leidmiseks. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi eluruumi tagastamise nõude osas rahuldamisele. Sellest tulenevalt puudub kohtul vajadus võtta seisukoht selles, kas kostjad võtsid või ei võtnud hagi eluruumi tagastamise nõudes õigeks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.