lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-4741/19

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-4741/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusKOS § 13 lg 1KOS § 21 lg 2TsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12.märtsil 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind

2-12-4741 HROÜ hagi IL vastu võlgnevuse nõudes 876,03 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: HROÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ, A.H.Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: IL (isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Tauno Tromp (Tromp & Partners Õigusbüroo, Hiiu-Maleva 15, 11619 Tallinn; e- post: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

05.12.2012.a., edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja IL Kostja lepinguline esindaja Tauno Tromp

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja HROÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
VÕS § 1042 lg 1Kulutuste hüvitamise nõue

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.HROÜ esitas 01.02.2012.a. Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse IL vastu 923,97 euro saamiseks. Kuivõrd IL esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. HROÜ esitas 23.04.2012.a. Harju Maakohtule hagi IL vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on IL korteriomandi aadressil XXX omanik. Korteriomandile vahendab ja teostab hooldus- ja kommunaalteenuseid hageja, kes on valitud korteriomandi omanike poolt elamu valitsejaks. Hageja esitab kostjale igakuiselt teenuste eest arved, millel kajastub teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus ning mille tasumine pidi toimuma iga kuu viimaseks kuupäevaks. Kostja kasutab eeltoodud korteriomandit, tarbib hageja poolt osutatud teenuseid, saab võlausaldajalt igakuiselt arve, kuid on jätnud ajavahemikul 31.08.2010.a. kuni 31.01.2010.a. arved tasumata. Kostjal on võlgnevus majandamiskulude osas summas 876,03 eurot ja viivis 97,96 eurot, kokku 973,99 eurot. Hageja on seisukohal, et korteriomanikud on andnud hagejale volituse esindada neid kohtus nõuetega korteriomanikest võlgnike vastu. Hageja palub kostjalt välja põhinõue summas 876,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 97,96 eurot ning lisanduva viivise 0,022% päevas alates 18.04.2012.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja leiab, et kostjal on kohustus tasuda kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning õigus saada kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Seega on kostjal kohustus tasuda teenuste eest.
2.Juhul kui kohus on seisukohal, et asja lahendamisel ei saa rakendada korteriomandiseadust, palub hageja rakendada alusetu rikastumise sätteid. Hageja on kõik teenused kostjale osutanud/vahendanud ise, seega on hageja tasunud kostja kohustuse ja sellega vabastanud kostja teenuste maksmisest, kuivõrd hageja on täitnud kostja kohustuse. Seega, kui kolmas isik täidab teise isiku kohuse, siis ajab ta sellega teise isiku asja ja tegutseb teise isiku asja ajamisel tahtlusega ning soodustatu peab hüvitama asjaajajale asjaajamiseks tehtud kulud. Alternatiivina võib hageja nõue tuleneda käsundita asjaajamisest. Hageja leiab, et eeltoodust tulenevalt on tal nõudeõigus kostja vastu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet, millest hageja nõue võiks tuleneda. Hageja nõue kuulub XXX korteriomanikele, kelleks hageja ei ole, ja mille sissenõudmiseks või käsutamiseks puuduvad hagejal õiguslikud alused ja/või volitused. Hageja on oma vastuses tuginenud KOS § 13 lg 1 sättele, millest tulenevalt lasub korteriomanikel kohustus tasuda kaasomandil asuvad maksud. Hageja on jätnud märkimata, et XXX on moodustatud korteriühistu KÜ XXX, millele on üle antud 29.12.2010.a. aastal kõik korteriomandite majandamisega seonduvad õigused ja kohustused, seal hulgas kõik nõuded korteriomanike suhtes vastavalt üleandmise ja vastuvõtmise akti punktile 5. See tähendab, et nõue, mille rahuldamist hageja kohtu kaudu nõuab kuulub alates selle üleandmisest korteriühistule, mitte hagejale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et KÜ XXX oleks hagejat volitanud enda nimel esitama nõudeid korteriomanike vastu. Asjaolu, et hageja lõpetas lepingud kõikide teenusepakkujatega, kes KÜ XXX teenust

osutasid seisuga 31.12.2010.a. ei anna hagejale õigust esitada nõuet korteriomanike vastu eraldi, sest alates korteriühistu moodustamise hetkest kuni majandustegevuse üleandmiseni osutas hageja teenust (vahendajana) korteriühistule, mitte selle üksikutele liikmetele. Lisaks on hageja esitatud arvetel märgitud andmed ja summad kontrollimatud ja ebaõiged. Hageja ei ole (ka kohtumenetluse väliselt) esitanud aruandlust ega andmeid, mille põhjal on võimalik XXX tegelikke tulusid ja kulusid kindlaks teha. Kuni hageja ei ole esitanud eeltoodud andmeid (aruandlus), keeldub kostja hagi lisana esitatud arvete tasumisest. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused

4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX omanik. Vaidlust ei ole ka selles, et elamu XXX korteriomanike 26.11.2009.a. üldkoosoleku otsusega kinnitati elamu XXX valitsejaks hageja HROÜ (varasema ärinimega VV OÜ) üheks aastaks, tähtajani 31.12.2010.a. (t/l 27). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole majandamiskulude tasumise kohustust kohaselt täitnud ja on jätnud tasumata august kuni detsember 2010.a.esitatud arved. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kohtule esitatud arvete kohaselt võlgnes kostja hagejale august kuni detsember 2010.a osutatud ja vahendatud teenuste eest põhivõlgnevusena 876,03 eurot (t/l 30-35). Hageja on võlgnevuselt arvutanud viivist 0,022% päevas ja palub kostjalt välja mõista viivisena 97,96 eurot (t/l 36).
6.Kostja vaidleb võlgnevusele summas 876,03 eurot vastu, kuivõrd leiab, et hageja ei ole tõendanud volitusi kohtusse pöördumiseks. Ka ei ole hagejal õigust esitada nõuet kostja vastu enda nimel. Hageja saaks antud nõudes kohtusse pöörduda vaid teiste korteriomanike nimel. Lisaks on elamute haldamise ja majandamise üleandmise- vastuvõtmise aktiga 29.12.2010.a. loovutatud korteriühistule nõuded korteriomanike vastu seisuga 31.12.2010.a.
7.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et hageja on oma nõude kostja vastu loovutanud korteriühistule. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule elamute haldamise ja majandamise üleandmise- vastuvõtmise akti 29.12.2010.a. (t/l 101-102). Antud akt on allkirjastamata. Kohus ei saa viidatud tõendist teha järeldust, et nõuded korteriomanike vastu on korteriühistule loovutatud. Kohus ei nõustu kostja järeldusega ka selles, et kuivõrd elamus on moodustatud 15.09.2010.a. korteriühistu, siis sellest päevast puudus hagejal õigus ja kohustus korteriomanikele teenust osutada ning hageja osutas teenuseid korteriühistule. Hageja on korteriomanike otsuse alusel kinnitatud valitsejaks kuni 31.12.2010.a. (t/l 27). Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et hageja oleks korteriomanike otsuse alusel tagandatud valitseja ülesannete täitmiselt või oleks korteriühistu võtnud valitsejalt üle elamu haldamise alates 15.09.2010.a. Pelgalt korteriühistu asutamine elamus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks aluse valitseja ülesannete üleminekuks korteriühistule.
8.Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 ja 2 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hagejal puudusid volitused kostja vastu kohtusse pöördumiseks. Riigikohus on esiletoonud, et valitseja poolt nõuete esitamiseks kohtus on vajalik korteriomanike otsus. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta (RKTKo 28.11.2005.a. nr. 3-2-1-132-05). Käesolevas asjas on kohtule esitatud elamu XXX korteriomanike 26.11.2009.a. üldkoosoleku otsus, millega kinnitati elamu XXX 2010.a. majanduskava ja elamu valitsejaks kuni 31.12.2010.a. hageja (t/l 27). Seega oli hagejal iseenesest korteriomanike volitus võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse pöördumiseks kostja vastu.
9.Samas on kohus seisukohal, et hageja ei saa pöörduda võlgnevuse saamiseks kohtu poole enda vaid kõikide korteriomanike nimel. Vastavalt KOS 21 lg 2 p 1 ja 5 on valitsejal õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust nähtub, et korteriomanike otsusega volitatud ulatuses on korteriomandite valitsejal õigus esitada kohtusse nõudeid kõigi korteriomanike nimel ehk kõigi korteriomanike esindajana ning mitte enda nimel. Ka Riigikohus on seisukohal, et KOS § 21 lg 2 punkti 1 ja punkti 5 alusel on valitseja õigustatud korteriomanike ühiste asjade puhul sisse nõudma nõudeid ja esitama neid kohtus kõigi korteriomanike, mitte enda nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja (RKTKo 09.02.2011.a. nr. 3-2-1-146-10, p 10). Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue jätta korteriomandiseaduse alusel rahuldamata.
10.Alternatiivselt palub hageja nõude rahuldada käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes.
11.Eeltoodust tuleneb, et käsundita asjaajamisega ei ole tegemist siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude rahuldamine eeldab, et kohustuse täitmine on toimunud ilma õigusliku aluseta. Õiguslik alus puudub, kui soorituse teinud või kulutusi kandnud isik ei olnud selliseks toiminguks ei õigustatud ega kohustatud. Antud juhul on hageja esile toonud, et sooritused, mida ta tegi ning kulutused, mida ta kandis, olid korteriomanike poolt hageja valitsejaks kinnitamise ning majanduskava kinnitamise otsusega heaks kiidetud. Seega tulenes hageja soorituste tegemise õigus ja kohustus ning kulutuste tegemise kohustus valitseja ja korteriomanikevahelisest õigussuhtest. Järelikult oli hagejal kõikide soorituste tegemiseks

õiguslik alus – valitseja ja korteriomanike vaheline võlasuhe ning antud juhul ei ole tegemist ei käsundita asjaajamise ega alusetu rikastumisega VÕS mõttes.

12.Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et käsundita asjaajamisega võib olla tegemist siis, kui poolte vahel on teenuste osutamise leping, kuid teenust osutatakse rohkem kui kokku lepitud (VÕS III, kommenteeritud väljaanne, lk 568, 569). Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks kostjale osutanud rohkem teenuseid, kui nägi ette majanduskava. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi põhinõude osas rahuldamata.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohus jätab põhinõude osas hagi rahuldamata, jätab kohus hagi ka viivise osas rahuldamata.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 876,03 eurot. Menetluskulude jaotamine
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
17.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.11.20262-26-119709/3Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 02.11.20262-26-4580/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja