lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-47221/20

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-47221/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 4, 41Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 327Hüpoteegi kanneTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalisedTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-47221/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12.märtsil 2013.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-11-47221 XXXja XXXhagi Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr. 007/2011/83332 ja 007/2011/83333 3 000 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: Nordea Bank Finland Plc Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn); Kostja volitatud esindajad Darja Sudarinen ja Paul Lukk (epost: [email protected]).

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2013.a

Kohtuistungil osalesid

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja volitatud esindajad Darja Sudarinen ja Paul Lukk

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2011.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt peatati kohtutäitur Veiko Kaasik menetluses olevas täiteasjas nr. 007/2011/83332 ja nr. 007/2011/83333 menetlus kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 23.09.20262-26-12908/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 23.09.20262-26-11740/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-24-7053/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.09.20262-24-13489/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-26-437/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 15.09.20262-24-9563/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 386 lg 4Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
VÕS § 119 lg 1Vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjed
3.
Selgitada kostjale, et tal on õigus käesoleva otsuse jõustumisel pöörduda kohtutäitur Veiko Kaasik’u poole täiteasjade nr. 007/2011/83332 ja nr. 007/2011/83333 menetluse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hagejate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused

1.Hagejad paluvad kohtule esitatud hagis tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr. 007/2011/83332 ja nr. 007/2011/83333. Hagejate andmetel ja laenulepingu nr XXX p 2 järgi võib kostjal olla nõue laenusaaja vastu üksnes laenulepingust nr. XXX selle muudetud kujul. Kõnealuse laenulepingu esemeks oli laenu sihtotstarve laenulepingu nr. XXX alusel kostjalt laenusaajale antud laenu refinantseerimine. Seega võib eeldada, et laenulepingust nr. XXX tulenevad laenusaaja kohustused on kohaselt täidetud. Hagejad tegid 2010.a kostjale ettepaneku, et nad tasuvad kostjale hüpoteegisumma 400 000 krooni (25 564,65 eurot) tingimusel, et kostja vabastab kinnistu hüpoteegist. Kostja vastas, et ta nõustub kinnistu hüpoteegist vabastama üksnes summa 1 140 000 krooni (72 859 eurot) saamisel. Hagejad pakkusid kostjale veel korra täitmist 07.06.2011.a, millele kostja vastas taas kord keeldumisega. Hagejad leiavad, et sundtäitmine on osasumma 25 564,65 eurot (400 000 krooni) osas lubamatu. Ülejäänud osas on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et kehtiva õiguse järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Hagejad leiavad, et hüpoteegi summa määramine kostja soovitud viisil, st sel moel, et hüpoteegisumma suureneb 15% võrra igal aastal, on vastuolus põhiseadusliku korra ja heade kommetega. Lisaks märgivad hagejad, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele. Kohtutäitur on hagejate hinnangul asjatult ja põhjendamatult algatanud kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes.
2.Hagejad paluvad esimese võimalusena tuvastada, et kostjal ei ole õigust 28.04.2000.a lepinguga nr. 3140 seatud hüpoteegiga panditud kinnisasja (kinnistu, mis asub aadressil XXX ja on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX) arvel nõuda 25.06.2007.a laenulepingust nr. XXX ja selle 05.12.2008.a muudatusest nr. 1 ega 08.07.2009.a laenulepingust nr. XXX ja selle 30.12.2009.a muudatusest nr. 1 tulenevate kohustuste täitmist ja hagejatel ei ole vastavat kohustust. Teise võimalusena tuvastada, et kostjal ei ole õigust 28.04.2000.a lepinguga nr. 3140 seatud hüpoteegiga tagatud nõude ja sellega seotud kõrvalnõuete rahuldamisele panditud kinnisasja (kinnistu, mis asub aadressil XXX ja on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX) arvel hüpoteegisummat 25 564,65 eurot (400 000 krooni) ületavas osas, samuti ei ole hagejatel vastavat kohustust ega ka kohustust tasuda täitekulusid või rahuldada kõrvalnõudeid eelnevas märgitud summat ületavas osas. Kolmanda võimalusena tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr. 007/2011/83332 ja täiteasjas nr. 007/2011/83333. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista. 28.04.2000.a on notar Tiit Sepp tõestanud hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati kinnistule XXXkinnistu reg nr XXX (edaspidi kinnistu) hüpoteek summas 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni Nordea panga (endine Merita pank) kasuks. Hüpoteegiga on tagatud Nordea panga nõuded XXXvastu. Arvestades, et 28.04.2000.a on kokku lepitud hüpoteegisumma suurenemises 15% aastas, siis 11 aasta jooksul on hüpoteegisumma suurenenud iga aasta 60 000 krooni võrra (so 400 000 kroonilt 660 000 krooni võrra kokku 1 060 000 kroonini). Hüpoteegisummale lisanduvad kõrvalnõuded kuni 80 000 krooni. Nordea Panga nõue täitemenetluse avalduse esitamise seisuga tulenevalt LL XXX oli kokku 308 536,16 eurot, millest põhiosa moodustab 278 016 eurot, intress 2 089,17 eurot,

kogunenud viivis 28 430,99 eurot. Võttes arvesse, et hüpoteek kinnistule, XXXkinnistu reg nr. XXX, on seatud summas 400 000 krooni (25 565 eurot), intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni (5 113 eurot), tagab nimetatud kinnistu Nordea Panga nõude rahuldamist täitemenetluse avalduse esitamise seisuga summas kuni 69 983 eurot. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on esitanud Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik’ule täitmisavaldused ning kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjades nr. 007/2011/83332 (t/l 11) ja nr. 007/2011/83333 (t/l 12). Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hagejad on kinnisasja XXX omanikud (t/l 19-20). Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 28.04.2000.a on sõlmitud notariaalne leping Aktsiaselts Hansa Liising Eesti, XXX, XXXX osaühing ja Merita Bank PLC vahel (t/l 13-18). Nimetatud lepingu p. 4.4 järgi on ostja (XXX) ja hüpoteegipidaja (Merita Bank PLC) kokku leppinud, et lepingu alusel seatav hüpoteek hakkab tagama hüpoteegipidaja nõudeid ostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid ja nende nõuete sissenõudmisest tulenevaid kulutusi ja hüpoteegi sissekandmisest või kinnisasja omanikule tagasiloovutamisest tulenevaid kulutusi, notari tasude maksmisest, samuti lepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid (t/l 15).
7.Eelpool nimetatud lepingu p. 5.2 kohaselt paluvad pooled kinnistusraamatusse kanda Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud kinnistut, koormav hüpoteek esimesele järjekohale Merita Bank PLC., registreeritud Soome Vabariigi äriregistris nr. XXX all, asukoht XXX, kasuks 400 000 Eesti krooni ulatuses, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 Eesti krooni suuruses summas, kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 1 lg 1 p-le 14 (t/l 16).
8.Asja materjalidest nähtub, et kostja ja Tatjana Iljuškina ning XXXon 25.06.2007.a. sõlminud laenulepingu nr. XXX, millega kostja andis elamuasemelaenu summas 4 350 000 krooni (t/l 2123). Antud laenulepingut on muudetud 05.12.2008.a. ning võimaldatud täiendavalt maksepuhkust 6 kuud pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi (t/l 24-25). Samuti on sõlmitud samade isikute vahel 08.07.2009.a. laenuleping nr. XXX, millisega pank on andnud XXX ning XXX laenu summas 278 016 eurot laenulepingu nr. XXX refinantseerimiseks, mille sihtotstarve oli kinnistu ost aadressil XXX (t/l 26-31). Osundatud laenulepingut on muudetud 30.12.2009.a. ning

võimaldatud maksepuhkust 5 kuud pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi (t/l 32-33). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et eelpool viidatud lepingutest tulenevad kohustused oleks kohaselt täidetud. Vastupidi täitmisteadete kohaselt on nõude suurus 09.09.2011.a. seisuga 69 983,00 eurot, millele lisandub viivis iga viivitatud päeva eest summas 63,71 eurot (t/l 11, 12). Samuti nähtub kohtule esitatud 21.06.2011.a. panga kirjast hagejatele, et 21.06.2011.a. seisuga XXXoma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ja võlgneb pangale summas 303 458,51 eurot. Kuivõrd pangal puudub kontakt võlgnikuga on pank sunnitud realiseerima võlgnevuse sissenõudmiseks hagejatele kuuluva kinnistu (t/l 38).

9.Hagejad leiavad, et sundtäitmine on 25 564,65 euro (400 000 krooni) osas lubamatu, kuivõrd kostja on olnud vastuvõtuviivituses. Ülejäänud osas on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et kehtiva õiguse järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Samuti leiavad hagejad, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele ning kohtutäitur on asjatult ja põhjendamatult algatanud kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Kostja nimetatud hagejate seisukohtadega ei nõustu.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Hagejad on teinud 2010.a kostjale ettepaneku hüpoteegi lõpetamiseks (t/l 34). Kostja on nimetatule vastanud e- kirjaga, et pank on nõus kinnisasja hüpoteegi alt vabastama tingimusel, et pangale laekub tehingust 72 859 eurot (t/l 35). 07.06.2011.a on hagejad teinud kostjale veelkordselt ettepaneku hüpoteegi kustutamiseks (t/l 36-37). Nimetatule on kostja vastanud 21.06.2011.a (t/l 38). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja olnud vastuvõtuviivituses, kuivõrd hüpoteegipidaja on õigustatult keeldunud hagejate 2010.a ja 07.06.2011.a ettepanekutest. VÕS § 119 lg 1 tuleneb, et võlgniku poolt võlausaldajale palutud täitmine peab olema nõuetekohane. Antud juhul ei ole hagejad pakkunud kostjale kohast täitmist.
11.Riigikohus on oma 29.05.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-64-12 leidnud, et tulenevalt AÕS §-st 327 ja § 346 lg-st 1 on tagatud nõuete realiseerimise võimalus piiratud hüpoteegisummaga. Lähtudes AÕS § 327 enne 1. juulit 2003 kehtinud redaktsioonist, sai kinnistusraamatusse varem kanda ka hüpoteegi intressimäära ja kõrvalnõuete rahalise suuruse. Viidatud sätet muutnud asjaõigusseaduse, kinnistusraamatuseaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 219 lg 1 järgi kohaldub AÕS § 327 varasem redaktsioon selle kehtivusajal seatud hüpoteekidest tulenevate nõuete rahuldamise suhtes (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 20). See tähendab kolleegiumi varasema seisukoha järgi, et hüpoteegiintress suurendab perioodiliselt vastavalt hüpoteegisummat ja kõrvalnõuete sissekandmine annab võimaluse rahuldada koormatud kinnisasja müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded kinnistusraamatusse kantud ulatuses ka hüpoteegisummat ületavas osas.
12.Kuni 30.06.2003.a kehtinud Asjaõigusseaduse (AÕS) § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma), intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Kõrvalnõuete kohta võib teha viite kande aluseks olevale dokumendile. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, kinnistusraamatu registriossa nr. XXX kantud kinnisasjale on seatud hüpoteek 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni MERITA BANK PLC kasuks, kinnisasja igakordse omaniku kohutusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (t/l 19-20). Seega on enne 01.07.2003.a AÕS § 327 kehtinud redaktsioonist kinnistusraamatusse lisaks kantud hüpoteegi intressimäär 15% ja kõrvalnõuete rahaline suurus 80 000 krooni.
13.Riigikohus on oma 05.06.2002.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-70-02 leidnud, et hüpoteegiintresside kinnistusraamatusse kandmisega tagatakse hüpoteegisumma perioodiline

suurenemine, kõrvalnõuete sissekandmine annab aga võimaluse rahuldada koormatud kinnistu müügist saadud rahast menetluskulud ja muud kõrvalnõuded ka hüpoteegisummat ületavas summas. Hüpoteegiintressid ja kõrvalnõuete summa ei kujuta endast mitte tagatava võla intresse või viivist ega selle sissenõudmiseks tehtud tegelikke kulutusi, vaid sisuliselt hüpoteegisumma (võimaliku tagatissumma) suurendamise eelnevalt kokkulepitud tingimusi. Hagejatele kuuluvale kinnisasjale on hüpoteek sisse kantud 31.05.2000.a ja nimetatust nähtub, et hüpoteek on 400 000 krooni intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni. Seega on nimetatu kooskõlas kuni 30.06.2003.a kehtinud asjaõigusseadusega ja kostja nõue täitemenetluses ei ole vastuolus põhiseaduse ega ka heade kommetega.

14.Kohtuistungil andis tunnistaja XXXütlusi selle kohta, et hüpoteek oli seatud 400 000 kroonile ja mingist suurendamisest juttu ei olnud (t/l 121). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnistaja ütlused ei lükka ümber 28.04.2000.a. lepingu p. 5.2 kokkulepitut (t/l 16). Samuti nähtub nimetatud lepingusäte kinnistusraamatust (t/l 19) ning seega pidi see asjaolu olema üheselt arusaadav nii kinnistu eelmisele omanikule XXX kui ka 04.06.2010.a. kinnistu ostnud hagejatele.
15.Järgnevalt annab kohus hinnangu hagejate väidetele, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele. TMS § 23 lg 41 kohaselt käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb täiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kohtule esitatud täitmisteadetest nähtub, et kohtutäituri on võlgnikele edastanud: 1) täitedokumendi ärakirja; 2) kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse; 3) võlgniku õiguste ja kohustuste loetelu; 4) 25.06.2007 laenulepingu nr XXX ning selle 05.12.2008 muudatuse nr 1, 08.07.2009 laenulepingu nr XXX ning selle 30.12.2009 muudatuse nr 1, notari arve ärakirja; 5) võla ja viivise arvutusi kajastav dokument (t/l 11-12). Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagejate väide, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41, põhjendatud, kuivõrd täitmisteates on märgitud lisad, s.h võla ja viivise arvutusi kajastav dokument (t/l 11, 12). Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hagejad oleksid pöördunud kohtutäituri poole nõude suuruse kujunemise kohta selgituste saamiseks.
16.Hagejad leiavad, et põhjendamatult on algatatud kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Vastavalt TMS § 5 lg 1 on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Antud juhul on täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ning kinnistusraamatu registriosa vastavast väljavõttest nähtub, et kinnistu asukohaga XXX ühisomanikud on hagejad (t/l 19). Seega on hagejate nimetatud vastuväide kostja vastu esitatud hagis alusetu.
17.Kõige eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu ning tuleb jätta rahuldamata.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
19.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Arvestades asja materjale, tuleb 18.10.2011.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada (t/l 55-56). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja 132 lg 5 (kuni 30.06.2012.a kehtinud redaktsioon) on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 000 eurot. Menetluskulude jaotamine
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa

arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuivõrd kohus hagiavaldust ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda.

22.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 15.09.20262-26-3389/17Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-13272/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium