X Xi ja X Xi hagi Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 007/2011/83332 ja nr 007/2011/83333
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. märtsi 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xi ja X Xi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
04.06.2013, avalik kohtuistung
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: X X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Hageja II: X X (isikukood xxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja: Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu, registrikood 10221469), esindaja Paul Lukk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.märtsi 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hagejate, X Xi ja X Xi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X X ja X X esitasid 03.10.2011 Harju Maakohtule hagi Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu) vastu ning 17.10.2011 ja 09.11.2011 hagiavalduse täpsustused, milles palusid esimese võimalusena tuvastada, et kostjal ei ole õigust 28.04.2000 lepinguga nr 3140 seatud hüpoteegiga panditud kinnisasja (registriosa nr xxxxxxxxx) arvel nõuda 25.06.2007 laenulepingust nr 01220152472 ja selle 05.12.2008 muudatusest nr 1 ega 08.07.2009 laenulepingust nr 09220152472 ja selle 30.12.2009 muudatusest nr 1 tulenevate kohustuste täitmist ja hagejatel ei ole vastavat kohustust; teise võimalusena, et kostjal ei ole õigust 28.04.2000 lepinguga nr 3140 seatud hüpoteegiga tagatud nõude ja sellega seotud kõrvalnõuete rahuldamisele panditud kinnisasja (registriosa xxxxxxxxxx) arvel hüpoteegisummat 25 564,65 eurot (400 000 krooni) ületavas osas, samuti ei ole hagejatel vastavat kohustust ega kohustust tasuda täitekulusid või rahuldada kõrvalnõudeid eelnevalt märgitud summat ületavas osas; ning kolmandana tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 007/2011/83332 ja täiteasjas nr 007/2011/83333.
2.Hagiavalduse kohaselt võib laenulepingu nr 09220152472 p 2 järgi kostjal olla nõue laenusaaja X Xi vastu üksnes laenulepingust nr 09220152472 selle muudetud kujul. Selle laenulepingu esemeks oleva laenu sihtotstarve oli laenulepingu nr 01220152472 alusel kostjalt laenusaajale antud laenu refinantseerimine. Seega võib eeldada, et laenulepingust nr 01220152472 tulenevad laenusaaja kohustused on kohaselt täidetud.
3.Hagejad tegid 2010. a kostjale ettepaneku, et nad tasuvad kostjale hüpoteegisumma 400 000 krooni (25 564,65 eurot) tingimusel, et kostja vabastab kinnistu hüpoteegist. Kostja nõustus kinnistu hüpoteegist vabastama üksnes 1 140 000 krooni (72 859 euro) saamisel. Hagejad pakkusid kostjale täitmist veel 07.06.2011, millele kostja vastas taas keeldumisega. Seega pakkusid hagejad kostjale hüpoteegi summa ulatuses rahalist sooritust, kuid kostja keeldus õigustamatult seda vastu võtmast, mistõttu on sundtäitmine 25 564,65 euro (400 000 krooni) osas lubamatu.
4.Ülejäänud osas on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et kehtiva õiguse järgi on hüpoteegiga tagatud nõuded üksnes hüpoteegisumma ulatuses. Hüpoteegi summa määramine kostja soovitud viisil, et hüpoteegisumma suureneb 15% võrra igal aastal, on vastuolus põhiseadusliku korra ja heade kommetega.
5.Leping nr 3140 ja laenuleping nr 09220152472 on tarbijakrediidilepingud. VÕS § 404 lg 2 p 2 nägi ette, et lepingus peab olema märgitud kõigi lepingu alusel sooritatavate maksete brutosumma, mida antud juhul ei ole tehtud. VÕS § 408 lg 1järgi toob see
endaga kaasa lepingu tühisuse. Puudub dokument, mis võimaldaks VÕS § 408 lg 2 kohaldamist, kuid ka sellisel juhul ei saaks lähtuda lepingust, vaid seaduses sätestatud intressi- ja viivisemääradest.
6.Laenuleping nr 09220152472 oleks pidanud AÕS § 346 lg 2 kohaselt olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude rikkumise tõttu on leping TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine.
7.Täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele. Täitmisteatest ja selle lisadest ei ole võimalik aru saada, millest tuleneb nõudesumma 69 983 eurot ja viivise summa 63,71 eurot päevas. Samuti ei selgu täitmisteadetest, miks peab kumbki hageja maksma kostjale eelnimetatud summa, seega kokku 139 966 eurot. Kohtutäitur algatas põhjendamatult kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. 28.04.2000 tõestas notar Tiit Sepp hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel seati kinnistule asukohaga Nugise tee 8, Haabneeme, Viimsi, Harjumaa (registriosa nr 1851102) hüpoteek summas 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni Nordea panga (endine Merita pank) kasuks. Hüpoteegiga olid tagatud Nordea panga nõuded X Xi vastu. Arvestades, et 28.04.2000 lepiti kokku hüpoteegisumma suurenemises 15% aastas, on 11 aasta jooksul hüpoteegisumma suurenenud igal aasta 60 000 krooni võrra (so 400 000 kroonilt 660 000 krooni võrra, kokku 1 060 000 krooni). Hüpoteegisummale lisanduvad kõrvalnõuded kuni 80 000 krooni.
9.Kostja nõue täitemenetluse avalduse esitamise seisuga tulenevalt laenulepingust 09220152472 oli kokku 308 536,16 eurot, millest põhiosa oli 278 016 eurot, intress 2089,17 eurot ja viivis 28 430,99 eurot. Võttes arvesse, et hüpoteek seati summas 400 000 krooni (25 565 eurot), intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni (5113 eurot), tagab nimetatud kinnistu Nordea Panga nõude rahuldamist täitemenetluse avalduse esitamise seisuga summas kuni 69 983 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja esitas Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasikule täitmisavaldused ja kohtutäitur alustas hagejate suhtes täitemenetlust täiteasjades nr 007/2011/83332 ja nr 007/2011/83333. Vaidlust ei ole ka selles, et hagejad on xxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud. 28.04.2000 sõlmiti notariaalne leping AS Hansa Liising Eesti, X Xi, City House OÜ ja Merita Bank PLC vahel, mille p-s 4.4 leppisid ostja (X X) ja hüpoteegipidaja (Merita Bank PLC) kokku, et lepingu alusel seatav hüpoteek hakkab tagama hüpoteegipidaja nõudeid ostja vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid ja nende nõuete sissenõudmisest tulenevaid kulutusi ja hüpoteegi sissekandmisest või kinnisasja omanikule tagasiloovutamisest tulenevaid kulutusi, notari tasude maksmisest, samuti lepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid. Lepingu p-s 5.2 palusid pooled kinnistusraamatusse kanda registriossa nr 18511 kinnistut koormav hüpoteek esimesele järjekohale Merita Bank PLC kasuks 400 000 krooni ulatuses, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni suuruses summas, kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks vastavalt TMS § 1 lg 1 p-le
12.Kostja, X X ja X X sõlmisid 25.06.2007 laenulepingu nr 01220152472, millega kostja andis elamuasemelaenu 4 350 000 krooni. 05.12.2008 muudeti laenulepingut ja
võimaldati täiendavalt 6 kuud maksepuhkust, pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi. Samuti sõlmiti samade isikute vahel 08.07.2009 laenuleping nr 09220152472, millega kostja andis T. Xle ja M. Xile laenu 278 016 eurot laenulepingu 01220152472 refinantseerimiseks, mille sihtotstarve oli xxxxxxxxxxxxx. Seda laenulepingut muudeti 30.12.2009 ja võimaldati maksepuhkust 5 kuud, pikendades laenu põhiosa tagasimakseperioodi.
13.Kohtule ei esitatud tõendeid, et eelviidatud lepingutest tulenevad kohustused on kohaselt täidetud. Täitmisteadete kohaselt oli nõue 09.09.2011 seisuga 69 983,00 eurot, millele lisandus viivis iga viivitatud päeva eest 63,71 eurot. 21.06.2011 kostja kirjast hagejatele nähtub, et M. X oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgnes kostjale 303 458,51 eurot.
14.Kostja ei olnud vastuvõtuviivituses, kuivõrd hüpoteegipidaja keeldus õigustatult hagejate 2010. ja 07.06.2011 ettepanekutest. VÕS § 119 lg-st 1 tulenevalt võlgniku poolt võlausaldajale pakutud täitmine peab olema nõuetekohane. Antud juhul ei pakkunud hagejad kostjale kohast täitmist.
15.Kuni 30.06.2003 kehtinud AÕS § 327 kohaselt kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma), intresside ja muude kõrvalnõuete olemasolul intressimäär ja kõrvalnõuete rahaline suurus. Kõrvalnõuete kohta võib teha viite kande aluseks olevale dokumendile. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt seati registriossa nr xxxxxxxxx kantud kinnisasjale hüpoteek 400 000 krooni, intressimääraga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni Merita Bank PLC kasuks, kinnisasja igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Seega kanti enne 01.07.2003 AÕS § 327 kehtinud redaktsioonis kinnistusraamatusse lisaks hüpoteegi intressimäär 15% ja kõrvalnõuete rahaline suurus 80 000 krooni. Nimetatu oli kooskõlas kuni 30.06.2003 kehtinud asjaõigusseadusega ja kostja nõue täitemenetluses ei olnud vastuolus põhiseaduse ega heade kommetega.
16.Tunnistaja X. X ütlused, et hüpoteek seati 400 000 kroonile ja suurendamisest juttu ei olnud, ei lükka ümber 28.04.2000 lepingu p-s 5.2 kokkulepitut. Nimetatud lepingusäte nähtub ka kinnistusraamatust. Seega oli asjaolu üheselt arusaadav nii kinnistu eelmisele omanikule X. Xile kui ka 04.06.2010 kinnistu ostnud hagejatele.
17.Täitmisteadetest nähtuvalt edastas kohtutäituri võlgnikele täitedokumendi ärakirja, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, võlgniku õiguste ja kohustuste loetelu, 25.06.2007 laenulepingu nr 01220152472 ja selle 05.12.2008 muudatuse nr 1, 08.07.2009 laenulepingu nr 09220152472 ja selle 30.12.2009 muudatuse nr 1, notari arve ärakirja ning võla ja viivise arvutusi kajastava dokumendi. Põhjendatud ei ole hagejate väide, et täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg-le 41, kuna täitmisteates on märgitud lisad, sh võla ja viivise arvutusi kajastav dokument. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hagejad oleks pöördunud kohtutäituri poole nõude suuruse kujunemise kohta selgituste saamiseks.
18.TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Antud juhul oli täitedokumendiks hüpoteegi seadmise leping ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on hagejad Nugise tee 8 kinnistu ühisomanikud. Seega on alusetu hagejate väide, et põhjendamatult algatati kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja vastu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hüpoteegi intress suurendab perioodiliselt hüpoteegisummat. Hüpoteegi intress tähistab maksimaalset summat, millises ulatuses saab hüpoteegipidaja rahuldada kinnistu arvelt laenuintressi nõudeid. Kinnistusraamatu kande kohaselt vastutab hagejatele kuuluv kinnisasi (registriosa nr xxxxxxxxx) kostja hüpoteegiga tagatud nõude eest põhivõlgnevuse osas maksimaalselt summas 400 000 krooni (25 564,66 eurot), intresside osas maksimaalselt summas 60 000 krooni (3834,70 eurot) ehk 15% hüpoteegi summast ja muude kõrvalnõuete osas maksimaalselt summas 80 000 krooni (5112,93 eurot). Kostja arvestuse kohaselt on laenulepingutest tulenevate intresside võlgnevus kokku 2089,17 eurot. Seega vastutab hagejate kinnisasi kostja nõude eest kokku summas 32 766,76 eurot (25 564,66+2089,17+5112,93) ja ülejäänud summas on täitemenetlus lubamatu.
21.Kohus kohaldas kuni 30.06.2003 kehtinud AÕS § 327 ebaõigesti. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et hüpoteegi summa ajas muutub või et tegeliku hüpoteegi summa leidmiseks peab arvestama hüpoteegi seadmise aega ja selle alusel tegema täiendavaid arvutusi hüpoteegi rahalise suuruse leidmiseks.
22.28.04.2000 lepingu sõlmimise ajal oli Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja nende filiaalide (sh kostja) seisukoht, et hüpoteegi intresside võrra ei suurene iga-aastaselt mitte hüpoteegi summa, vaid hüpoteegi intress tähistab seda, millises summas saab maksimaalselt kinnistu arvelt rahuldada intressi võlgnevust. Selliselt selgitasid hüpoteegi intressi olemust X. Xile kostja ja tehingut tõestanud notar Tiit Sepp. Eelviidatud seisukoht kajastus ka seaduseelnõu seletuskirjas toodud Eesti Pangaliidu seisukohas.
23.Kostja ja X. X leppisid 28.04.2000 hüpoteegi seadmise lepingus kokku, et maksimaalne summa, millises osas kinnistu laenusaaja võlgnevuste eest vastutab, on 540 000 krooni (34 512,29 eurot), millest põhivõlgnevuse osas maksimaalselt summas 400 000 krooni (25 564,66 eurot), intresside osas maksimaalselt summas 60 000 krooni (3834,70 eurot) ehk 15% hüpoteegi summast ja muude kõrvalnõuete osas maksimaalselt summas 80 000 krooni (5112,93 eurot). Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitas tunnistaja X. X ka 22.01.2013 istungil antud ütlustes. Asjaolu, et kostja ja X. X leppisid kokku, et kinnistu vastutus on maksimaalselt piiratud summaga 540 000 krooni, nähtub ka 08.07.2009 laenulepingust nr 09220152472, mille p-s 7 (b) on fikseeritud, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab hüpoteek kinnistule summas 400 000 krooni. Seda kokkulepet tuleb arvestada ka hagejate suhtes algatatud täitemenetluses kostja nõude suuruse arvestamisel.
24.Kostja ei käitunud hagejate suhtes hea usu põhimõttest ega headest pangandustavadest lähtudes, üritades 28.04.2000 lepinguga kokkulepitud vastutuse ulatust pahatahtlikult ja vastuolus lepinguga oluliselt suurendada. Selline käitumine on VÕS § 6 lg 2 kohaselt lubamatu.
25.Hagejad pakkusid kostjale hüpoteegisumma ulatuses rahalist sooritust, kuid kostja keeldus õigustamatult seda vastu võtmast ega teatanud hagejatele arvelduskontot, millele vastav rahasumma kanda. Eeltoodud põhjustel on sundtäitmine 25 564,65 euro (400 000 krooni) osas lubamatu. Ülejäänud osas on sundtäitmine lubamatu põhjusel, et kehtiva õiguse järgi olid hüpoteegiga tagatud nõuded üksnes hüpoteegisumma ulatuses.
26.Hüpoteegisumma määramine kostja soovitud viisil, et hüpoteegisumma suureneb 15% võrra igal aastal lõpmatult, on vastuolus põhiseaduse ja heade kommetega. Selliselt sisustatud hüpoteek rikub PS §-s 32 sätestatud omandi puutumatuse ja võrdselt
kaitstuse põhimõtet. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS (1994) § 66 lg 1 sätestas, et põhiseadusliku korra või heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 3 nägi ette, et tühine tehing on kehtetu algusest peale ja lg 4, et tühist tehingut ei pea täitma. Täitemenetlused hagejate vastu on lubamatud ka sel põhjusel.
27.Tagatiskokkulepe määratleb, millise nõude täitmata jätmise eest vastutab kinnisasja omanik oma kinnisasjaga. Käesoleval juhul saab eristada kahte tagatiskokkulepet: lepingu nr 3140 p 4.4 ja laenulepingu nr 09220152472 p 7.b. Esimene on notariaalselt tõestatud leping, kuid ei määratle täpselt, millist laenusaaja kohustust hüpoteek tagab; teine leping, millega laenulepingust nr 09220152472 tulenevad laenusaaja kohustused seoti hüpoteegiga, ei ole notariaalselt tõestatud. Laenulepingu nr 09220152472 sõlmise ajal kehtinud AÕS § 346 lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Vorminõude rikkumine toob kaasa lepingu tühisuse alates 01.07.2002 TsÜS (2002) § 83 lg 1 järgi.
28.Täitmisavaldus ei vasta TMS § 23 lg 41 nõuetele, mis nõuab muuhulgas hüpoteegi realiseerimise täitemenetluses nõudesumma detailse arvestuse esitamist. Täitmisteatest ja selle lisadest ei ole võimalik aru saada, millest tuleneb nõudesumma 69 983 eurot ja viivise summa 63,71 eurot päevas. Samuti ei selgu täitmisteadetest, miks peaks kumbki hageja maksma kostjale eelnimetatud summa, st kokku 139 966 eurot. Kohtutäitur algatas põhjendamatult kaks eraldi täitemenetlust kummagi hageja suhtes. Ühte kinnisasja koormava hüpoteegi puhul saab selle realiseerimiseks esitada ainult ühe täitmisavalduse. Vaatamata hagejate muudele väidetele annab see alust nõuda ühe täitemenetluse lubamatuks tunnistamist.
29.28.04.2000 leping nr 3140 ja selles sisalduv hüpoteegi seadmise leping vastavad tarbijakrediidilepinguga seotud lepingute tunnustele, millele tuleb kestvuslepinguna kohaldada igakordse asjaolu või sündmuse toimumise aja õigust. Samuti on laenuleping nr 09220152472 tarbijakrediidileping, mille sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt lepingus peab olema märgitud kõigi lepingu alusel sooritatavate maksete brutosumma. Hagejad ei tuvastanud lepingus sellist summat. VÕS § 408 lg 1 kohaselt toob selline puudus üldjuhul kaasa lepingu tühisuse. Hagejatele ei esitatud täitemenetluses dokumenti, mis võimaldaks eeldada VÕS § 408 lg 2 erandi kohaldamist. Isegi sel juhul ei saa kostja intressi arvestuses lähtuda lepingust, vaid peab VÕS § 408 lg 4 kohaselt lähtuma seaduses sätestatud intressi- ja viivisemääradest.
30.Kohus rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1), põhjendades ebapiisavalt, miks kohus ei nõustu hagejate seisukohaga, et hüpoteegi intress tähistab maksimaalset summat, millises ulatuses saab hüpoteegipidaja rahuldada kinnistu arvelt laenuintressinõudeid, mitte ei suurenda perioodiliselt hüpoteegi summat. Asudes seisukohale, et hüpoteegi intress suurendab perioodiliselt hüpoteegisummat, viitas kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-70-02, kuid ei käsitlenud samas lahendis esitatud seisukohta (p 18), milles rõhutati, et kinnistusraamatusse kantakse ka kõrvalnõuded ja intressimäär, kui need on olemas. Seega sidus ka Riigikohus hüpoteegi intressi laenu intressiga. Samuti ei põhjendanud kohus, miks ta ei nõustu hagejate väitega, et sundtäitmine on lubamatu ka vorminõude rikkumise tõttu ning hagejate väitega, et käesoleval juhul peab lähtuma seaduses sätestatud intressi- ja viivisemääradest. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
32.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
33.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
34.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordavad hagejad suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Kostja ja X. X leppisid 28.04.2000 lepingu p-s 4.1 kokku 400 000 krooni suuruse hüpoteegi seadmises, intressiga 15% aastas ja kõrvalnõuetega 80 000 krooni suuruses summas. Maakohus leidis õigesti, et enne 01.07.2003 kehtinud AÕS § 327 redaktsiooni järgi sai kinnistusraamatusse kanda ka hüpoteegi intressimäära. Hüpoteegiintress suurendab perioodiliselt vastavalt hüpoteegisummat. Hagejad leiavad ekslikult, et hüpoteegiintress tähendab summat, mille ulatuses saab hüpoteegipidaja rahuldada laenuintressi nõudeid. Selline seisukoht ei põhine hüpoteegi seadmise ajal kehtinud seadusel ega lepingul. Lepingu p 4.1 ei ole vastuolus põhiseaduse ega heade kommetega ning ei ole tühine. Eesti Pangaliit ei ole laenuintressi tähenduse suhtes avaldanud oma seisukohta, vaid üksnes märkinud, et selles osas on erinevaid seisukohti (t lk 101).
36.Õige ei ole ka hagejate seisukoht, nagu oleks hüpoteegi seadmisel kokku lepitud, et maksimaalne summa, mille osas hüpoteek laenusaaja võlgnevusi tagab, on 540 000 krooni. Eelnimetatud lepingu ja kinnistusraamatu kande alusel sellist järeldust teha ei saa. Maakohus jättis tunnistaja X. Xi (laenusaaja ja kinnistu eelmine omanik) sellekohased ütlused otsuse tegemisel õigesti arvestamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja X. Xi ütlused ka ebausaldusväärsed, sest tema enda poolt avaldatud andmetel elab ta hüpoteegiga koormatud kinnistul (t lk 121) ja seega on ta isiklikult huvitatud asja lahendamisest hagejate kasuks. Hagejate seisukohta ei tõenda ka 08.07.2009 laenulepingu p 7 (b). Selles ei ole piiratud hüpoteegisummat 400 000 krooniga, nagu hagejad väidavad. 28.04.2000 lepinguga kokkulepitud vastutuse ulatust ei ole suurendatud ja kostja ei ole käitunud hea usu põhimõtte ega heade pangandustavade vastaselt.
37.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei pidanud vastu võtma hagejate pakutud 400 000 krooni hüpoteegi kustutamise tingimusel. Samuti leidis kohus põhjendatult, et täitmisavaldus vastas seaduses sätestatud nõuetele ja kaks täitemenetlust algatati õigesti, kuna hagejad on kinnistu ühisomanikud. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
38.Hagejad leiavad ebaõigesti, et laenuleping nr 09220152472 oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud ja see on vorminõude rikkumise tõttu tühine. Nimetatud leping ei ole tagatiskokkulepe AÕS § 346 lg 2 tähenduses. Tagatiskokkulepe on 28.04.2000 lepingu p-s 4 ja see on notariaalselt tõestatud, kuigi kuni 01.07.2003 kehtinud AÕS
sellist kohustust ei sätestanud. Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku, seega ka hagejate suhtes.
39.Hagejatel ei ole õigust vaidlustada X. Xi ja kostja vahel sõlmitud lepinguid VÕS § 408 lg 1 alusel väidetavate lepingu andmete puudulikkuse tõttu, sest nad ei olnud nende lepingute pooleks. Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust hagejate väited intressi- ja viivisemäärade kohta ja ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
40.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus kahele eelnimetatud hagejate väitele ei vastanud, kuid see eksimus ei toonud endaga kaasa kohtuotsuse ebaõigsust. Ringkonnakohus on käesoleva otsuse p-des 38 ja 39 maakohtu otsuse puuduse kõrvaldanud.
41.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad hagejate kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hagejad.
42.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.