Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

s.o hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 184,19 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 454,92 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Nordea Finance Estonia AS liisinguandjana (edaspidi hageja) ja OÜ Reval Fassaadid (registrikood 11468918, kustutatud) liisinguvõtjana sõlmisid liisingulepingu nr * koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis OÜ-le Reval Fassaadid (kustutatud) sõiduki *. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks OÜ Reval Fassaadid (kustutatud) valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus OÜ Reval Fassaadid (kustutatud) tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Samaaegselt koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmis hageja käenduslepingu Tanel Kullerkupp’uga (edaspidi kostja), mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt OÜ Reval Fassaadid (kustutatud) lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, mis tulenevad liisingulepingust nr *. Kuna OÜ Reval Fassaadid (kustutatud) on äriregistrist kustutatud, esitas hageja nõude üksnes kostja vastu. OÜ Reval Fassaadid (kustutatud) ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt arved tasumata summas 2025,61 eurot. Sellest tulenevalt ütles hageja liisingulepingu üles 03.02.2009. a. Kuna kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks OÜ Reeborn abi, kellel õnnestus hageja vara valdus taastada 10.02.2009. Liisinguese võõrandati hinnaga 10 832,48 eurot (käibemaksuta). Liisingulepingu tingimuste p * kohaselt, kui liisingulepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks 13 280,89 eurot. Kuivõrd hageja müüs liisingueseme

hinnaga 10 778,32 eurot, siis sai hageja vara müügiga kahju 2502,57 eurot (13 280,89 – 10 778,32 = 2502,57). Tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna liikluskindlustuse kulu summas 27,36 eurot ja kaskokindlustuse kulu summas 307,39 eurot. Seoses liisingulepingu eseme müümisega on tekkinud hagejal ka müügiga kaasnevad kulud summas 817,93 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjal võlg hagejale kokku 5680,86 eurot, millest põhivõlgnevusena tasumata lepingumaksed summas 2025,61 eurot, müügikahju summas 2502,57 eurot, liikluskindlustuse kulu 27,36 eurot, kaskokindlustuse kulu 307,39 eurot ja müügiga kaasnevad kulud summas 817,93 eurot. Kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse. Vastavalt lepingule on kohustuse täitmisega viivitamise korral viivis 0,25% päevas ehk 91,25% aastas. Kokku on arvestatud viiviseid summas 14 162,69 eurot. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest ja lähtudes kohtupraktikast, vähendab hageja viivist põhivõla summani s.o 5680,86 euroni. AS Nordea Finance Estonia esitas 24.10.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla 6139,75 eurot nõudes. Kohus tegi 10.11.2011 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule e-kirjaga kätte toimetatud 22.11.2011. Võlgnik Tanel Kullerkupp esitas nõudele 02.12.2011 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis 05.03.2012 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.04.2012. a. esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Harju Maakohtule. 02.05.2012 tegi Harju Maakohus kohtumääruse, milega keeldus hagi menetlusse võtmast ja edastas kohtualluvusel tsiviilasja Pärnu Maakohtule. 25.05.2012 saabus tsiviilasi menetlemiseks Pärnu maakohtu Haapslau kohtumajja. 29.05.2012. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 16.06.2012 on menetlusdokumendid kostja * P. V.’ule allkirja vastu kätte antud. 25.07.2012 saatis kostja menetlusdokumendid vastu võtnud kostja * P. V. kohtule e-kirja, milles teatab, et Tanel Kullerkupp on viimastel aastatel töötanud peamiselt välismaal, käis suve alguses Eestis ning lubas uuesti tulla, kuid ei tulnud. Sellest lähtuvalt pole kostja isa saanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, kuid Tanel Kullerkupp on kohtu kirja olemasolust teadlik. Kostja ning kostja isa suhtlevad meili teel, aadress *. Kohtul ei õnnestunud nimetatud e-posti aadressil menetlusdokumente kätte toimetada. 26.11.2012 esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. 30.11.2012 esitas politsei vastuse järelpärimisele kostja elu- või asukoha kohta, mille kohaselt on politseile Tanel Kullerkupp’u asukoht teadmata. 04.12.2012 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse menetlusdokumentide kättetoimetamiseks väljaande Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kostja ei ole kohtule hagiavaldusele vastust esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 23 kohaselt võib enne 01.01.2013 esitatud hagile vastamata jätmise korral teha tagaseljaotsuse üksnes hageja taotlusel. Täiendatud hagiavalduse esitamise ajal (04.04.2012) kehtinud TsMS § 407 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on 04.04.2012. a kohtusse saabunud täiendatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 24-28/. Kostja * P. V. on menetlusdokumendid vastu võtnud ning on teavitanud sellest ka kostjat /tlk 91/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 5680,86 eurot (tasumata lepingumaksed summas 2025,61 eurot, müügikahju summas 2502,57 eurot, liikluskindlustuse kulu 27,36 eurot, kaskokindlustuse kulu 307,39 eurot, müügiga kaasnevad kulud 817,93 eurot) ja viiviseid summas 5680,86 eurot. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: AS Nordea Finance Estonia ja Reval Fassaadid OÜ vahel 26.06.2008. a sõlmitud liisingulepingu nr * koos maksegraafikuga /tlk 29-35/; 26.06.2008. a hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu nr * /tlk 36-37/; 03.02.2009. a arve nr * /tlk 38/; 07.01.2009. a arve nr * /tlk 39/; 03.12.2008. a arve nr * /tlk 40/; 06.11.2008. a arve nr * /tlk 41/; 03.02.2009. a kostjale saadetud liisingulepingu nr * ülesütlemise teate /tlk 42-43/; üleandmis-vastuvõtmisaktid /tlk 44-45/; tõendi vara võõrandamise kohta /tlk 46/; Mustakivi Auto AS arve nr * /tlk 47/; Saksa Auto AS arve nr * /tlk 48/; Mustakivi Auto AS arve nr * /tlk 49/; Saksa auto AS arve nr * /tlk 50/ ja 12.06.2009. a kostjale saadetud nõudekirja /tlk 51/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. VÕS § 363 p 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. VÕS § 367 lg 1, 2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse

liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tanel Kullerkupp’ult hageja AS-i Nordea Finance Estonia kasuks välja mõista võlgnevus summas 5680,86 eurot (tasumata lepingumaksed summas 2025,61 eurot, müügikahju summas 2502,57 eurot, liikluskindlustuse kulu 27,36 eurot, kaskokindlustuse kulu 307,39 eurot, müügiga kaasnevad kulud 817,93 eurot) ja viiviseid summas 5680,86 eurot. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 184,19 eurot /tlk 3/ ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 454,92 eurot /tlk 52/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 184,19 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 454,92 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt (639,11 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.