2-13-3767
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2013, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-3767
Kohtuasi
D T avaldus täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 169/2008/2877
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
DT
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Dmitri Teplõhh esitas 22. jaanuaril 2013 Viru Maakohtule avalduse, milles palub peatada täitemenetlus täiteasjas nr 169/2008/2877 Swedbank AS kasuks 558,20 eurot sissenõudmiseks. Viru Maakohus 08. veebruari 2012 määrusega jättis avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o vorminõuetele vastava avalduse esitamiseks, nõude täpsustamiseks, nõude aluseks olevate asjaolude põhistamiseks, avaldaja isikuandmete täpsustamiseks ja avalduselt riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks 14 päeva kohtumääruse 1(3)
2-13-3767 kättesaamisest arvates. Avaldaja sai kohtumääruse kätte 13. veebruaril 2013. Avaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud avalduses esinevaid puudusi ega tasunud riigilõivu.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus tuvastas, et avaldusel on puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Avaldus ei vasta seaduse nõuetele ning ei ole tasutud riigilõivu. Avalduses ei ole avaldaja menetlusosalisi märkinud. Avaldaja märkis vaid enda nime ja viibimiskoha andmed. Märkimata on ka avaldaja isikukood või sünniaeg. Kohus selgitas avaldajale, et lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 kuulub tema avaldus lahendamisele hagita menetluses. TsMS § 198 lg 1 p 2 tulenevalt on hagita menetluses menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. Vastavalt TsMS § 338 lg 1 p 1 tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. TsMS § 338 lg 2 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kohus samuti selgitas, kes on lähtuvalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 võiks olla käesolevas menetluses menetlusosalisteks. Avaldaja ei ole menetlusosaliste andmeid ega oma isikukoodi kohtule esitanud. Kohus leidis, et ei ole avalduses esitatud nõue põhistatud. Kohus selgitas, et kuivõrd TMS § 45 on täitemenetluse peatamise ja ajatamise eelduseks, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane, tuli avaldajal esitada kohtule dokumendid avalduse aluseks olevate asjaolude tõendamiseks ja esitada avalduses täiendavad põhjendused. Avalduses peavad olema esitatud asjaolud, mis annaksid alust järeldada, et vaidlusaluse täiteasja täitmine avaldaja suhtes oleks tulenevalt tema perekondlikust ja majanduslikust olukorrast ebaõiglane arvestades ka sissenõudjate huvi. Kohus samuti leidis, et ei ole üheselt arusaadav ka avaldaja menetluslik taotlus. Avaldajal tuli täpsustada, kui pikaks ajaks ta taotleb täitemenetluse peatamist. Avaldaja ei ole nõuet põhistanud ega esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Avalduselt ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 tasutakse täitemenetluse peatamise või ajatamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot või 25 eurot, kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Avaldus on esitatud paberkandjal, seega pidi avaldaja tasuma riigilõivu summas 50 eurot. Kohus selgitas hagejale ka menetlusabi saamise võimalusi ja taotluse esitamise korda. Avaldaja ei ole riigilõivu tasunud ega taotlenud menetlusabi andmist. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. 2(3)
2-13-3767 TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis avaldajale avalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Avaldaja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning tagastada avaldus koos lisadega avaldajale. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.