11. märts 2013, kell 15.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-54273
Tsiviilasi
MR hagi M OÜ vastu võla saamiseks
Hagi hind
2500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MR (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter (Jurex Õigusbüroo, Tartu mnt 18-56, 10115 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja M OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares (Advokaadibüroo Vares & Partnerid, Viru 9, 10140 Tallinn, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
04.02.2013 avalikul kohtuistungil
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja MR, hageja lepinguline esindaja Jelena Lehter, kostja seaduslik esindaja AF, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MR hagi M OÜ vastu võla saamiseks osaliselt.
2.Välja mõista M OÜ võlgnevus 1013,98 eurot (üks tuhat kolmteist eurot ja 98 senti) MR kasuks.
3.Välja mõista M OÜ viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt (833,33 eurot) alates 01.02.2012 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni MR kasuks. Kohtukulude jaotus Menetlusulud jätta 66,67% ulatuses MR ja 33,33% ulatuses M OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud
1.Hageja MR taotleb välja mõista kostjalt OÜ M hageja kasuks 2 500 eurot põhinõudena ning leppetrahvi summas 500 eurot; seisuga 31.01.2012 sissenõutavaks muutunud viivis summas 42 eurot ning seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud viivis protsendina põhinõudest alates 01.02.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta OÜ M kanda.
2.Esitatud hagi kohaselt sõlmisid pooled 21.02.2011 lepingu nr 2011-02-21/01, mille punkti 2 kohaselt kohustus kostja teostama sisekujundustöid hageja projekteeritavas elamus aadressil Lodumetsa tee 30 Tallinn hiljemalt 30. juuniks 2011, hageja aga kohustus tasuma kostjale töö eest 5 000 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus hageja kostjale 2 500 eurot ettemaksu. Lepingu kohaselt koosnesid lepingujärgsed tööd kolmest etapist – kontseptsioon ja visualisatsioon (lepingu p 2.1), ehituse töödokumentatsioon (lepingu p 2.2) ja konsultatsioonid (lepingu p 2.3).
3.30. juuniks 2011 kostja lepingujärgseid töid ei lõpetanud ega andnud üle hagejale. Lepingu täitmise tähtpäevaks saatis kostja hagejale e-posti teel kokku 9 pilti (elutoa, köögi ja ühe magamistoa pildid) ja köögi plaani. Pärast lepingu täitmise tähtpäeva saabumist saatis kostja hagejale e-posti teel veel pilte, mille kohta hageja esitas hulgaliselt märkusi. Hageja ja kostja esindajad kohtusid lepingu täitmise käigus korduvalt ja arutasid hageja soove elumaja sissekujunduse kohta, samuti saatis hageja oma ettepanekud ja märkused kostjale ka e-posti teel, kuid kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, sh täitis oma kohustusi väga aeglaselt, korduvalt jättis vastamata hageja e-kirjadele ja telefonikõnedele. Kostja poolt hagejale esitatud piltidel jäädvustatust enamik ei vastanud hageja soovile ja poolte kokkulepitule, samuti puudus elamu üldine kontseptsioon ja stiil.
4.Lepingu täitmise käigus esitati hagejale elutoa/köögi erinevad 3D pildid – 15 tk, vannitoa 3D pildid – 5 tk, I korruse plaan, köögi plaan, magamistoa 1 plaan ja 1 3D pilt. Tähtaegselt, s.t 30. juuniks 2011 esitati kostja poolt hagejale vaid elutoa/köögi pildid ja magamistoa pilt, ülejäänud on saadetud alles peale lepingu tähtaja möödumist. Vannitoa esimesed pildid saadeti hagejale alles 10.08.2011, esiku, trepihalli, leiliruumi, kahe magamistoa ja koridori pilte hagejale ei esitatudki. Sellest tulenevalt seisuga 30.06.2011 kostja poolt oli leping täidetud vaid osaliselt, kusjuures kaduvväikeses osas: lepingu p 2.1.– ei ole täidetud, v.a visualiseerimine (osaliselt) elutoa/köögi 3D pildid, vannitoa 3D pildid, I korruse plaan, köögi plaan, ühe kolmest magamistoast plaan ja 3D pilt; lepingu p 2.2 – ei ole täidetud; lepingu p 2.3 – ei ole täidetud.
5.Hageja märgib, et kostja saadetud piltide kasutamine ei ole võimalik ja otstarbekas ilma lepingu teiste osade täimiseta kostja poolt. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu täitmise kohta juulist septembrini 2011, kuid kostja ei ole asunud lepingut nõuetekohaselt täitma. 10. oktoobril 2011 saatis hageja kostjale nõude lepingu nr 2011-02-21/01 täitmisest ning teate lepingu ülesütlemise kavatsusest seoses lepingu olulise rikkumisega kostja poolt, milles tegi kostjale ettepaneku hiljemalt
30.oktoobriks 2011 nõuetekohaselt täita lepingus nr. 2011-02-21/01 sätestatud töövõtja kohustusi, s.o lõpule viia lepingus kirjeldatud tööd ja need hagejale üle anda. Samuti hoiatas hageja kostjat, et juhul, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi eeltoodud tähtajaks, siis hageja kavatseb nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Peale nõudekirja saatmist pidasid kostja ja hageja esindajad läbirääkimisi lepingu täitmise kohta, kuid kostja ei väljendanud soovi lepingulisi töid lõpule viia.
6.02.11.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et ütleb üles poolte vahel sõlmitud lepingu nr 2011-02-21/01 alates 02.11.2011, kuna kostja ei ole lepingut täitnud nii lepingus sätestatud tähtajaks ega ka lepingu täitmiseks antud täiendava aja jooksul, s.t on lepingut oluliselt rikkunud. Samuti tegi hageja kostjale ettepaneku hiljemalt 7. novembriks 2011 tagastada lepingu alusel saadud ettemaks summas 2500 eurot. Kostja sai kätte nii 10.10.2011 nõudekirja kui ka lepingu ülesütlemisavalduse, kuid ei ole täitnud lepingulisi kohustusi ega tagastanud saadud ette2
maksu. Läbirääkimiste käigus oli kostja nõus tagastama hagejale 500 eurot, kuid hageja ei olnud sellega nõus.
7.Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 76 lg 1, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 1. Lepingu p 7 kohaselt juhul, kui töövõtja ei lõpeta tähtaegselt lepingu punktis 2 nimetatud tööd, ja tellija ei aktsepteeri viivituse põhjuseid, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt trahvi 0,1 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu hinnast. Seisuga 02.11.2011 ehk lepingu ülesütlemise päeva seisuga, oli kostja lepingu täitmisega viivituses üle nelja kuu, viivituse põhjust ei ole teostaja tellijale teatanud, seega on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu punktis 7 sätestatud leppetrahvi tasumist alates lepingu täitmise tähtpäevast (01.07.2011) kuni lepingu ülesütlemiseni (02.11.2011) kokku summas 620 eurot (124 päeva x 5 000 eurot x 0,1%). Samas kuna lepingu p 7 kohaselt leppetrahvi suurus on piiratud 500 euroga, siis vähendab hageja leppetrahvi suuruse kokkulepitud suuruseni.
8.VÕS § 114 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. 10.10.2011 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei asunud lepingulisi kohustusi täitma. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ülaltoodu alusel on hageja seisukohal, et on ta õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingujärgsete tööde lõpetamisega viivitamise eest. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 114 lg 4 kohaselt, kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 196 lg 4 kui ülesütlemiseks õigustatud isikul ei ole ülesütlemise tõttu juba täidetud kohustuste vastu enam huvi, võib ta lepingu ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustustele. Üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut.
9.Kuigi kostja on siiski lepingut täitnud imeväikeses osas, ei ole üle antud töö (pildid) siiski kasutatavad ilma töö teiste osadeta, sellest tulenevalt ei ole hagejal kostja poolt täidetud kohustuste vastu enam huvi. Vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
10.Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et kostjal tuleb tasuda hagejale viivist alates rahalise nõude sissenõutavaks muutmise päevast, s.o alates 08.11.2011. Vastavalt Eesti Panga 02.01.2012 teatele viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 oli 1,00%. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist alates 08.11.2011, mis seisuga 31.01.2012 moodustab 42 eurot (08.11.2011– 31.01.2012 – 84 päeva x 2 500 eurot x 0,02%). Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.Pooled sõlmisid 21.02.2011 lepingu nr 2011-02-21/01, mille kohaselt kostja oli töövõtja ja hageja tellija. Kostja kohustus teostama hageja elamu sisekujundust. Kostja töötas välja sisekujunduse idee ja interjööri stiili ja teostas vastavalt sellele kolmemõõtmelise arvutigraafika.
Kostja töötas samuti välja tubade tsoneerimise põhimõttelise skeemi, mis sai aluseks kolmemõõtmelise arvutigraafika teostamiseks. Kostja täitis täielikult lepingu punkti 2.1, kusjuures osa tööd tegi kostja hageja tahtest tulenevalt korduvalt ümber. Pooled kohtusid sisekujunduse küsimustes nii tellija juures tööl kui ka kohvikus. Kohtuti 2-3 korda kuus, et arutada projekti ja anda üle kavandeid ja jooniseid. Kohtumiste juurse viibis ka disainer Sergei Vassiljev.
13.Tööde alguses andis hageja kostjale üle elamu arhitektuurse lahenduse. Teostatud tööd edastas kostja hagejale alljärgnevalt: 1) 21.03.2011 edastas hageja köök-elutoa näidised ja kogu elamu ruumide ja mööbli paiknemise skeemi; 2) 18.04.2011 edastas hageja köökelutoa kolmemõõtmelise graafika; 3) 20.04.2011 edastas hageja köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 2 variandi; 4) 25.04.2011 edastas hageja 1 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi; 5) 10.05.2011 edastas hageja 2 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi; 6) 10.05.2011 edastas hageja 2 korruse kolm muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi varianti; 7) 11.05.2011 edastas hageja 2 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi; 8) 12.05.2011 edastas hageja köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 3 variandi; 9) 30.05.2011 edastas hageja köögimööbli paiknemise skeemi; 10) 31.05.2011 edastas hageja magamistoa kolmemõõtmelise graafika ja mööbli paiknemise skeemi; 11) 10.06.2011 edastas hageja kodukino kolmemõõtmelise graafika ja mööbli paiknemise skeemi ning täiendavalt kohtumisel ka köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 4 variandi; 12) 29.08.2011. a edastas hageja vannitoa kolmemõõtmelise graafika; 13) 12.09.2011 edastas hageja köögiosa kolmemõõtmelise graafika 5 variandi; 14) 29.09.2011 edastas hageja vannitoa 2 variandi kolmemõõtmelise graafika.
14.04.04.2011 edastas hageja kostjale arhitektuurse projekti muudetud versiooni, mis tingis hageja töödes laiaulatuslike muudatuste tegemise ja etteplaneerimata ajakulu. 26.09.2011 teatas hageja lepingu lõpetamisest, teatades, et ta soovib lõpetada koostöö kostjaga. Peale 26.09.2011 luges kostja lepingu lõppenuks punkti 11 alusel, mis andis hagejale õiguse igal ajal leping lõpetada. Töö teostamise käigus põrkus kostja kokku rea hagejast tulenevate takistustega, mis ei võimaldanud temal lepingut tähtaegselt täita ja täita kogu lepingus kirjeldatud töömahtu. Hageja muutis elamu arhitektuurset lahendust, millest tulenevalt pidi ka kostja muutma oma lepingujärgset sooritust ning tegema ümber tema poolt juba teostatud tööd.
15.Hageja ei võtnud põhjendamatult vastu kostja poolt teostatud töid ja soovis nende ümbertegemist. Hagejale kohati ei meeldinud kostja poolt väljatöötatud sisekujunduse idee ja stiil, hoonete tsoneerimise skeem ega visualisatsioon. Hageja nõudis korduvalt kostjalt tööde ümbertegemist, et need vastaksid hageja soovidele ja keeldus teostatud töid vastu võtmast. Tööde vastuvõtmisest keeldumisel tugines hageja üksnes sellele, et töid ei saa võtta vastu, kuna talle „ei meeldinud“ kostja lahendus. Siinkohal on oluline märkida, et kostja lahenduse “mittemeeldimine” tugines hageja subjektiivsel tunnetusel ja objektiivselt võetuna puudus hagejal kostja poolt lepingu alusel teostatud lahenduse vastuvõtmisest keeldumise õigus. Seega on hageja ise põhjustanud nii konkreetsete tööde etappide valmimise viibimise kui ka kogu lepingujärgse töömahu mittetäitmise.
16.Kostja tugineb VÕS § 641 lg-le 1 ja § 641 lg-le 2, mis sätestab töö lepingutingimustele mittevastavuse alused, milliseid kostja poolt teostatud töö puhul ei esine. Hageja on eelkirjeldatud ulatuses kostja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Kostja tugineb VÕS § 644 lg-le 1, § 644 lg-le 3, § 646 lg-le 6. Antud juhul on hageja kostja poolt teostatud tööd vastu võtnud, kuna ta ei ole teavitanud kostjat töödes esinevatest sisulistest puudustest. Hageja ei ole teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul töös esinevatest puudustest, mistõttu on hageja minetanud ka tööde parandamise nõudmise õiguse.
17.Kostja tugineb VÕS § 655 lg-le 1. Sama põhimõte oli sätestatud ka lepingu punktis 11 ja hageja kasutas oma vastavat õigust lepingu ülesütlemise teates, millega kostjal muutus sissenõutavaks selleks hetkeks teostatud tööde tasunõue, mis vastas lepingu alusel makstud ettemaksu summale. VÕS § 116 lg 3 kohaselt, kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool
taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes. Hageja pole seega õiguspäraselt taganenud kogu lepingust. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega pole hageja lepingust õiguspäraselt taganenud.
18.Lepingu p-ga 5 pooled jagasid töö 4 etappi. 1 ja 2 etapi eest pidi hageja tasuma 3 500 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on teostanud ka 2 etappi kuuluvaid töid, mis on toodud lepingu punktis 2.1. Seda tõendavad kostja 01.03.2012 vastuse lisades 1-15 toodud tõendid. Seega tuleb hageja poolt teostatud töö mahtu hinnata lähtudes 1 ja 2 etapi töö maksumusest, milleks on 3 500 eurot. Nimetatud summast on hageja tasunud kostjale 2 500 eurot ehk ca 71,4% 1 ja 2 etappide tööde maksumusest. Kostja leiab, et 71,4% ulatuses 1 ja 2 etapi tööde mahus on kostja igal juhul teostanud, mistõttu on 2 500 euro suurune tasu igal juhul välja teenitud ja tagastamisele ei kuulu. Kostja on esitanud kohtule sõltumatute ekspertide poolt koostatud hinnangud tema poolt teostatud töömahule. Kumbki ekspert on kinnitanud, et kostja on täitnud kvaliteetselt töömahu mahukaima osa.
19.Lähtudes eeltoodust ja tuginedes eelpool viidatud seaduste sätetele, palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista kostja kasuks hagejalt välja tema poolt kantud menetluskulud. Maakohtu otsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja kirjalike tõenditega, hinnanud neid kogumis ning ära kuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
21.Hageja ja kostja vahel on 21.02.2011 sõlmitud leping nr 2011-02-21/01, mille kohaselt kostja kohustus teostama hagejale kuuluvas elamus sisekujundustöid ajavahemikul 01.03.2011 - 30.06.2011 (kd I, lk 30-32). Hageja ja kostja vaidlevad, kas ja millises osas on kostja lepingus nimetatud töid teostanud. Hageja on seisukohal, et kostja on täitnud osaliselt üksnes lepingu punktis 2.1 nimetatud ülesande, lepingu punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud ülesanded on täielikult täitmata. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et töid on teostatud vähemalt hageja tasutud ettemaksu, s.o 2500 euro ulatuses.
22.Kohus analüüsib esmalt, kas ja millises ulatuses on lepingus sätestatud ülesandeid nõuetekohaselt täidetud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja teostama interjööri projekteerimistööde kontseptsiooni, mis hõlmas interjööri idee ja stiili väljatöötamist, ruumide tsoneerimise põhimõttelist skeemi ja visualisatsiooni ning punkti 2.2 kohaselt pidi kostja teostama ehituse töödokumentatsiooni, mis seisnes püstitatavate vaheseinte ja interjöörielementide plaanides, põrandakattetüüpide plaanides, lagede tasandite ja laetüüpide plaanides, valgustite asukohaplaanides, seadmete sisselülituspunktides, elektriväljaviikude asukohaplaanides, seinte värvilahenduste ja viimistluste plaanides, sanitaartehnika seadmete asukohaplaanides, arhitektuuridetailide läbilõigetes, sõlmedes ja joonistes, sise- ja välisuste spetsifikatsioonis, mööbli ja seadmete asukohaplaanides, projektis ettenähtud statsionaarse mööbli valmistamisjoonistes (kd I, lk 30-31).
23.Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on kostja lepingus nimetatud ajavahemikul, s.o 01.03.201130.06.2011 edastanud hagejale järgmised tööd: 1) 21.03.2011 edastas kostja köök-elutoa näidised ja kogu elamu ruumide ja mööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 71-74); 2) 18.04.2011 edastas kostja köökelutoa kolmemõõtmelise graafika (kd I, lk 76-78); 3) 20.04.2011 edastas kostja köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 2 variandi (kd I, lk 81-82); 4) 25.04.2011 edastas kostja 1 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 85-88); 5) 10.05.2011 edastas kostja 2 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 90); 6) 10.05.2011 edastas kostja
2 korruse kolm muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi varianti (kd I, lk 92); 7) 11.05.2011 edastas kostja 2 korruse muudetud ruumide ja mööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 94-95); 8) 12.05.2011 edastas kostja köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 3 variandi (kd I, lk 97-101, 104108); 9) 30.05.2011 edastas kostja köögimööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 110); 10) 31.05.2011 edastas kostja magamistoa kolmemõõtmelise graafika ja mööbli paiknemise skeemi (kd I, lk 112); 11) 10.06.2011 edastas kostja kodukino kolmemõõtmelise graafika ja mööbli paiknemise skeemi ning täiendavalt kohtumisel ka köök-elutoa kolmemõõtmelise graafika 4 variandi (kd I, lk 114-118).
24.Samuti on kostja pärast lepingus nimetatud esialgse tööde teostamise tähtaja möödumist esitanud hagejale järgmised tööd: 1) 29.08.2011 edastas kostja vannitoa kolmemõõtmelise graafika (kd I, lk 121); 2) 12.09.2011 edastas kostja köögiosa kolmemõõtmelise graafika 5 variandi (kd I, lk 123); 3) 29.09.2011 edastas kostja vannitoa 2 variandi kolmemõõtmelise graafika (kd I, lk 125).
25.Seoses asjaoluga, et hageja on esitanud vastuväited nimetatud dokumentide arvestamisele tõenditena, kuna hageja ei ole vastavaid töid kostjalt kunagi saanud, märgib kohus, et kostja on esitanud väljavõtted e-kirjadest, millest nähtub, et kostja on vastavad kirjad koos manustega hagejale edastanud (kd I, lk 70, 75, 80, 83, 84, 89, 91, 93, 96, 103, 109, 111, 113, 120, 122, 124, 126). Samuti leiab kohus, et elulise usutavuse aspektist ei esine alust asuda seisukohale, et kostja võis nimetatud tööd küll valmis teha, kuid jättis need hagejale esitamata. Hageja on väljendanud kahtlust kostja esitatud dokumentide ehtsuse ja koostamise aja osas, kuid hageja ei ole esitanud taotlust vastava küsimuse osas ekspertiisi määramiseks, mistõttu kohtul ei ole tõendeid, mis annaksid aluse kahelda kostja esitatud dokumentide autentsuses.
26.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja on tõendanud, et tema poolt on vähemalt osaliselt lepingu punktis 2.1 ja 2.2 nimetatud töid teostatud. Tõendamaks, millises ulatuses, on kostja töid teinud, on kostja esitanud asjatundjate hinnangud. 14.05.2012 esitas kostja arvamuse JT, kes on lõpetanud 2008. aastal Euroakadeemia sisekujunduse kunstniku erialal (kd I, lk 147-148). Samuti on kostja esitanud 19.09.2012 sisearhitekt NB hinnangu kostja teostatud tööle (kd I, lk 178-179). Kohus on seisukohal, et kostja esitatud hinnanguid teostatud tööde kvaliteedi ja ulatuses kohta ei saa tõendina arvestada. Nimelt tuleneb TsMS § 229 lg-st 2, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Antud juhul ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid lisaks paljasõnalistele ütlustele selle kohta, millise kvalifikatsiooni ning teadmistega on arvamuse esitanud isikud. Seega ei ole esitatud hinnangute näol tegemist asjatundja või eksperdi arvamusega TsMS § 229 lg 2 mõttes ning kohtul puudub alus nendest lähtumiseks.
27.Kuigi kohus ei arvesta kostja esitatud hinnanguid teostatud tööde mahu ja kvaliteedi osas, on kohus seisukohal, et nähtuvalt kostja esitatud tõenditest, mis kajastavad kostja poolt tehtud töid, on põhjendatud asuda seisukohale, et kostja on täitnud suurema osa lepingu punktis 2.1 sätestatud ülesannetest ning vähesel määral lepingu punktis 2.2 nimetatud ülesandeid. Nimelt ilmneb kostja poolt hagejale esitatud töödest, et kostja on töötanud välja interjööri idee ja stiili, ruumide tsoneerimise põhimõttelise skeemi ja visualisatsiooni, samuti mööbli ja seadmete asukohaplaanid. Seega on kohus seisukohal, et kostja on nõuetekohaselt täitnud vähemalt 1/3 lepingus ettenähtud töödest. Võttes arvesse, et nähtuvalt lepingu punktist 4 oli lepingus ette nähtud tööde kogumaksumuseks 5000 eurot, on kostja teostanud töid 1666,67 euro ulatuses.
28.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab töö lepingutingimustele mittevastavuse alused. Kohus leiab, et hageja ei ole antud juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja poolt hagejale edastatud lepingu punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud tööd ei vastanud lepingule. Hageja on nimetatud tööd vastu võtnud. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult
omandada. Sama põhimõte oli sätestatud ka lepingu punktis 11 ja hageja kasutas oma vastavat õigust teates, millega kostjal muutus sissenõutavaks selleks hetkeks teostatud tööde tasunõue.
29.Kohus leiab, et eeltoodu alusel oli kostjal õigus tasule, mis vastas lepingu punktides 2.1 ja 2.2 sätestatud ning kostja poolt teostatud tööde mahule, s.o 1/3-le lepingus nimetatud kogusummast, mis on 1666,67 eurot.
30.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkuse korral muuhulgas lepingu üles öelda ning nõuda viivist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks täitnud täies mahus lepingu punktides 2.2 ja 2.3 sätestatud ülesandeid, mistõttu on kostja talle lepingust tulenevat kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt oli hagejal sellisel juhul õigus lepingu ülesütlemiseks, mida hageja 02.11.2011 avaldusega ka tegi (kd I, lk 39-41).
31.VÕS § 195 lg-st 5 tulenevalt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse VÕS §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Võttes arvesse, et hageja tasus kostjale ettemaksuks 2500 eurot, kuid kostja teostas töid üksnes 1666,67 euro eest, on hagejal õigus nõuda eeltoodu alusel kostjalt saadu tagastamist 833,33 euro ulatuses.
32.Seoses kostja vastuväidetega, et tööd jäid ettenähtud mahus teostamata üksnes hagejast tulenevate asjaolude tõttu ning muuhulgas hageja keeldus tehtud töid vastu võtmast, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt hageja 10.10.2011 lepingu täitmise nõudest (kd I, lk 35-37) on hageja andnud kostjale teostamata tööde tegemiseks täiendava tähtaja kuni 30.10.2011. Seega andis hageja kostjale võimaluse esitada seni tegemata või puudulikult tehtud töid, kuid kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejale pärast täiendava tähtaja saamist esitanud uusi või parandatud lepingu punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud töid. Olukorras, kus kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale vastavaid töid esitanud, puudub võimalus asuda analüüsima, kas hageja on kõnealuste tööde vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud.
33.Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist, kuna nähtuvalt lepingu punktist 7 oli tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% kogu tööde maksumusest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võttes arvesse, et tulenevalt lepingu punktist 4 oli tööde kogumaksumus 5000 eurot, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 500 eurot. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnevalt leidis tuvastamist, et kostja on oma kohustusi rikkunud ainult osaliselt, mistõttu kohus leiab, et leppetrahv tuleb kostjalt välja mõista üksnes võrdeliselt rikkumise ulatusega. Antud juhul on hageja nõue põhjendatud 33,33% ulatuses, mis tähendab, et kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvi välja mõista 166,65 eurot.
34.Hageja taotleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ka viiviste väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul jäi kostja kohustuse täitmisel viivitusse 08.11.2011, mis tähendab, et kuni hagiavalduse esitamiseni (31.01.2012) oli kostja viivituses 84 päeva. Enne 01.01.2012 oli Eesti Panga intressimäär 1,00%, seega tuleb kostjalt viivistena välja mõista (84 päeva x 833,33 eurot x 0,02% =) 14 eurot.
35.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1013,98 eurot.
36.Samuti taotleb hageja välja mõista viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (833,33 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.02.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
37.Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1, 2 oli hagihind 2500 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 479,33 eurot. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue oli 3042 eurot, kui kohus rahuldas hagi 1013,98 euro ulatuses, mis on 33,33% hageja nõudest. Kohus on seisukohalt, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta 66,67% ulatuses hageja kanda ning 33,33% ulatuses kostja kanda.
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (digitaalselt allkirjastatud) Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.