Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2013, Tallinn Tsiviilasja number
2-12-30268
Tsiviilasi
AS IE hagi L G vastu viivise väljamõistmiseks
Hagihind Menetlusosalised ja nende
44,63 € Hageja: AS IE XXX, XXX, esindaja Janika D Kostja: L G (XXX, XXX)
esindajad Menetluse liik
Lihtmenetlus, kostja ärakuulatud
Hageja esitas kohtule hagi, milles palus välja mõista kostjalt käsunduslepingu alusel osutatud teenuste eest kokku 337,08 eurot, viivise 25.10.2012 seisuga 17,66 € ja edaspidi viivise alates 26.10.2012 VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning jätta menetluskulud 100 eurot koos sellelt väljamõistetavate viivistega VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätesetutud määras nende tasumiseni. Kostja arvamus. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et võlg polnud 2012 detsembris enam nii suur ning hageja ei sõlminud kostjaga kompromissi. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Otsuse on kohus teinud TsMS § 444 lg 2 järgi. Kohus kuulas omal algatusel kostja ära 25.02.13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on osundatud valitsejana käsundi korras kostjale korteriomandi nr XXX (kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna eelmainitud registriossa, tõendi registriosa väljavõte) hooldamise ja teenuste osutamise teenust. Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale osutatud teenuste ja kulude eest ja tasuda tasu kooskõlas VÕS § 619, § 628 lg 1, 2. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 ning § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist seaduses sätestatud määras, milleks on VÕS § 94 sätestatud määr ja millele lisandub 7% aastas. Viivist saab nõuda kuni kohustuse rikkumise lõpetamiseni, antud juhul põhivõla tasumiseni. Vaidlus puudus poolte vahel selles, et kostja oli hageja ees võlgnevuses hagi esitamise ajal ning menetluse käigus tasus kostja hageja põhivõla ära. Seega ei olnud kostja täitnud oma kohustust tasuda hagejale osutatud teenuste eest kohaselt ehk tähtaegselt, ehk oli viivituses. Asjaolu, et hageja ei soovinud sõlmida kompromissi kostjaga, ei ole siiski viivise väljamõistmata jätmise aluseks, kuna kohutuse rikkumine on kostja poolt aset leidnud ja seda kinnitab ka asjaolu, et kohtumenetluse käigus tasus võla. Seda kinnitavad ka kostja esitatud maksedokumendid 04.01.2013, 03.01.2013, 04.02.2013. Ehkki kostja väitis, et võlg oli tegelikult 249,87 €, mille kohta esitas kostja hageja arve 20.12.2013 (lk 109), ei nähtu sellest, milline oli aga kostja võlg 25.10.2012 ehk varem kui hagi kostja vastu esitati. Kostja ei ole aga esitanud viivise perioodile ega selle suurusele seisuga 25.10.2012 sisulisi vastuväiteid, samuti ei ole ta väitnud, et see oleks tasutud. Seega oli kostja 25.10.2012 seisuga (hagi esitamise aeg) põhivõla nõude tasumisega viivituses ehk rikkus VÕS § 100 tähenduses kohustust ning hageja viivisenõue on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub 25.10.2012 seisuga 17,66 € rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 2. lause, § 101 lg 1 p 6 järgi. Kostja ei ole viivise vähendamise taotlust kohtule esitanud (kohtu selgitud ärakuulamise protokollis). Eeltoodu alusel tuleb märgitud 17,66 € kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus välja mõista viivise alates 26.10.2012 VÕS § 113 lg 1 II lause alusel põhivõla tasumiseni, küll aga pole hageja täpsustanud, millal tasus kostja põhivõla ära ehk rikkumine lõppes. Hageja peab ise asjaolud esile tooma ka lihtmenetluses menetlevas asjas, sest kohus ei tuleta tõenditest (sh kostja esitatud tõenditest) asjaolusid, millele hageja võiks tugineda. Kohus on võimaldanud hagejale saadetud 06.03.2013 e-kirjaga viivisenõude asjaolude täpsustamist, kuid hageja ei ole seda teinud kohtu määratud asjaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole oma edasist viivisenõuet TsMS § 367 ja § VÕS § 101 lg 1 p6 ja § 113 lg 1 2. lause järgi põhjendanud ning märgitud nõue jääb selle põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud, asja hind TsMS § 163 lg 1 alusel võib kohus menetluskulud hagi rahuldamise korral jätta poolte endi kanda. 08.02.2013 kohtule esitatud avalduses soovis kostja maksta võla ära osamaksetega. Kostja oli võla ositi tasumise soovidest andnud hagejale teada juba jaanuaris 2012, kui võlg hakkas 2 (3)
tekkima. Seda on kostja tõendanud oma e-kirjaga 13.06.2012 hagejale. Seda, et hageja ei ole aktsepteerinud kostja esitatud kompromissi, on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud AS IE poolte kostjale saadetud-kirjaga 27.06.2012. Hageja teatas kohtule 22.02.2013 avalduses, et kostja pole sõlminud kompromissi, kuna ei olnud nõus hageja ettepanekuga. Kostja seletuste (lihtmenetluses lubatav tõend) on kostja tõendanud, et hageja ei ole olnud kordagi nõus kostja ettepanekutega kompromissi sõlmimisel, pidades kompromissiks vaid enda ettepanekuid. Hageja, kui tugevamas positsioonis kostja suhtes olev majanduskutsetegevuses tegutsev käsunditäitja, võinuks ja saanuks kompromissi sõlmimise eesmärgil olla paindlikum, kuid pole seda olnud. Samas on aga viivisenõue osaliselt põhjendatud. Viivisenõue kokku oli 44,63 € (25.10.2012 seisuga viivis 17,66 € + edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhivõlalt vastavalt 26,97€ (viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määr aastas põhivõlalt). Sellest kuulus rahuldamisele vaid 17,66 € ehk 39,5%. Kohus leiab, et kuna viivisenõue on osaliselt põhjendatud ning pooled ei ole nõutava viivise osas kompromissi suutnud sõlmida, siis jäävad viivisenõudega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Viivisenõue ise moodustas hageja kogunõudest 11,7 % (põhivõlg 337,08 €, viivis 17,66 €+ edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 2 määras vastavalt 26,97€. Hageja tasus kogunõude pealt lõivu 100 € ning muid menetluskulude taotlusi ei esitanud, seega moodustab viivisega seotud riigilõiv 11,7 €. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 405 lg 1 p 3 (lihtmenetluse otsuses määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse) jääb viivisenõudega seotud riigilõiv 11,7 € hageja enda kanda ning kõik muud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodu alusel ei kuulu ka menetluskuludelt viivis kostjalt väljamõistmisele. Pooltel ei ole õigust taotleda hilisemalt pärast lahendi jõustumist menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Põhinõudega seotud menetluskulud on lahendatud määruses 11.03.2013, millega kohus lõpetas osaliselt menetluse. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja kui viivisenõude hind 44,63 eurot. (digitaalne allkiri) Mai Grauberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.