Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 08.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-13152/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.03.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1762

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuniku nimi Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Mai Grauberg

08.märtsil 2013.a Tallinnas tsiviilkantselei

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

2-12-13152 Swedbank Liising AS-i hagi CEOÜ ja MK vastu solidaarselt võlgnevuse nõud 253,03 eurot Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Hageja volitatud esindaja Anneli A (XXX); Kostjad: CEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, faktiline asukoht teadmata); seaduslik esindaja RS; MK(isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista CEOÜ-lt ja MK(K ) solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks võlgnevus 253,03 eurot.

3.Välja mõista CEOÜ-lt ja MK(K ) solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis 0,25% päevas põhinõudelt, s.o 253,03 eurolt alates 02.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni.

4.Välja mõista CEOÜ-lt ja MK(K ) solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulu summas 63,91 eurot.

5.Välja mõista CEOÜ-lt ja MK(K ) solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebe kord Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

Sarnased lahendid

Võlaõigus

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 1.Swedbank Liising AS-i (endise ärinimega AS-i Hansa Liising Eesti) ja OÜ CE(edaspidi kostja 1) vahel sõlmiti 29.11.2006 liisinguleping nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Mazda 6 Sport Elegance, 1.8. 30.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja 1 kindlustusleppe (standardkasko). Kindlustusleppe kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank P&C Insurance AS (endise ärinimega Hansa Varakindlustus AS), kindlustusvõtjaks kostja 1 ja soodustatud isikuks hageja. 29.11.2006 sõlmisid hageja ja kostja 1 liikluskindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS ning kindlustusmaksete tasujaks kostja 1. Kostja 1 rikkus lepingust, kindlustusleppest ja liikluskindlustusleppest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustusleppe ja liikluskindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed, kaskokindlustuse maksed ja liikluskindlustuse makse. Hageja on lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelnud. Pärast vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle AS-ile Saksa Auto, millel õnnestus vara võõrandada hinnaga 8 500,25 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.4 kustutatakse vara realiseerimisest saadu arvel esmajärjekorras lepingu ülesütlemise ning vara võõrandamisega kaasnenud kulud (õiendil vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud), seejärel tasumata maksed (õiendil debitoorne võlgnevus ning kindlustusvõlgnevus). Seega 11 201,62 – 607,38 – 1 723,27 – 76,89 = 8 794,08. Järelejäänud summa arvelt kaeti jääkväärtus osaliselt: 9 047,11 – 8 794,08 = 253,03. Seega moodustab hageja nõude, mida ei õnnestunud vara realiseerimisest saadud summa arvel tasaarveldada, vara jääkväärtusest summas 253,03 eurot. 2.29.11.2006 sõlmisid hageja ja MK (edaspidi kostja 2) lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 lepingust tulenevate kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 16 186,19 euro tasumise eest. 3.Kostja 2 ning kolmas isik SM oli liisingulepingu käendajaks käenduslepingute alusel. Hageja esitas kogu lepingust tuleneva võlgnevuse saamiseks kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja 1, kostja 2 ning SM vastu. SM esitas makseettepanekule vastuväite, mistõttu toimus asja arutamine tema suhtes edasiselt hagimenetluses. Kohtumenetluse raames sõlmisid hageja ja SM kohtuliku kompromissi, mille alusel kohustus SM tasuma hagejale võlgnevusest 2 701,37 eurot, osaliselt maksegraafiku alusel (kogunõue oli 2 954,40 eurot, arvestamata menetluskulusid). Kokkulepitud maksegraafiku lõppemisel pöördus SM hageja esindaja poole veendumaks, et kokkulepitud summad on laekunud. Hageja esindaja kinnitas, et kompromissis kokkulepitud summa ehk 2 701,37 eurot on laekunud. Hageja kui

võlausaldaja võib valida, milliselt solidaarvõlgnikult ta võlgnevust nõuab ja millises ulatuses. Antud juhul leppis hageja SM kui ühe solidaarvõlgnikuga kokku 2 701,37 tasumises sõlmides kompromissi ning käesolevaga on hageja esitanud nõude summas 253,03 eurot kostjate vastu. Asjaolu, et hageja leppis ühe solidaarvõlgnikuga kokku nõude osalises tasumises, ei vähenda teiste solidaarvõlgnike vastutust ülejäänud nõude osas. 4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 253,03 eurot ja viivis 0,25% päevas põhinõudelt, s.o 253,03 eurolt alates 02.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. TÕENDID: 1) liisinguleping nr XXX koos maksegraafiku ja üldtingimustega; 2) kindlustuslepe; 3) liikluskindlustuslepe; 4) hagejale tasumata arved lepingu debitoorse võlgnevuse osas; 5) hagejale hüvitamata arve liikluskindlustuse makse osas koos kinnitusega makse tasumise kohta hageja poolt; 6) kostjale 1 01.09.2008 saadetud teatis; 7) vara üleandmise-vastuvõtu akt; 8) vara müügiakt; 9) vara tagastamise ja realiseerimisega seotud arved koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta; 10) hageja poolt koostatud õiend lepingust tuleneva nõude arvestuse kohta; 11) käendusleping nr XXX; 12) kostjale 2 01.09.2008 saadetud teatis. Kostja MK seisukoht 5.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. Kostja leiab, et kõik liisingulepinguga seotud maksed on tasutud ning seda kinnitab ka hageja 15.12.2011.a e- kiri SM. Kohtu põhjendused 6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja 1 vahel on sõlmitud 29.11.2006 liisinguleping nr XXX (t/l 9-14) ning hageja ja kostja 2 vahel 29.11.2006 käendusleping nr XXX (t/l 43-44). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et sõlmitud on kindlustuslepe (t/l 20-22) ja liikluskindlustuslepe (t/l 23). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on lepingu öelnud üles. VÕS § 367 lg 1, 4 alusel on hagejal õigus nõuda liisinglepingu ülesütlemise korral kõikide Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

10.Hageja kogunõue kostjate vastu oli summas 11 454,65 eurot, mis koosnes vara jääkmaksumusest summas 9 047,11 eurot, debitoorsest võlgnevusest summas 1 723,27 eurot, liikluskindlustusmaksete võlgnevusest summas 76,89 eurot ning vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku summas 607,38 eurot, vara realiseeriti hinnaga 8 500,25 eurot, mida kostjad ei ole vaidlustanud. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et viimased oleksid tasunud hagejale hagiavalduses nõutud summa, s.o 253,03 eurot ning nimetatu tasumine ei nähtu ka hageja ja SM vahel sõlmitud kompromissist (e-kiri 15.12.2011). Eeltoodu alusel rikub kostja 1 lepingust tulenevat kulude tasumise kohustust ning M. K käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise kohustust. Seega on hageja nõue solidaarselt kostjate vastu summas 253,03 eurot põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS § 76 § 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja 367 lg 1, 4, § 142 lg 1, § 145 lg 1 järgi. 11.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 0,25% päevas 253,03 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o 02.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad nimetatud viivise nõudele suurusele ja arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole ning seega leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud, tõendatud ning kuulub hageja taotletud ulatuses mõlema kostja suhtes solidaarselt rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja TsMS § 367 järgi. 12.Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt esitatud ulatuses ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlga 253,03 € ja viivist 0,25% päevas 253,03 eurolt alates hagiavalduse esitamisest, s.o 02.04.2012.a kuni põhinõude täitmiseni. Kõik kohtu poolt käsitlemata tõendid ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust ning kohus jätab need tähelepanuta. Menetluskulu 13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 63,91 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 63,91 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.